Planeeringu ja krundi hindamine
Esmalt tuleb teha krundi täpne hindamine ja planeerimine. Krundi suurus, kuju ja maapinna seisund määravad suuresti, kuidas saab edasisi töid kavandada. Krundi tipp- ja madalpinnad, pinnase koostis ja võimalike loodusmõjude (nt üleujutused või maapinna liikumine) hindamine on esmatähtis. Enne vundamendi rajamist tuleb kaaluda ka krundi drenaazi, et vältida hilisemaid veekahjustusi.
Sind võivad huvitada ka järgmised artiklid:
Ehitusprojekti ABC
Ehitusprojekti etapid ja eesmärgid
Krundi ettevalmistamine ehitamiseks
Elektri olemasolu ja vajadused
Kui elamu ehituseks on ostetud nö greenfield krunt, siis tuleb kõigepealt uurida, kas elektriliitumise tegemine krundile on üldse võimalik ja kui jah, siis palju see maksma läheb. Esmapilgul pisiasjana näiv toiming on ülioluline, sest maapiirkondades võib tekkida olukord, kus elektri toomine krundile on kallim, kui krunt ise. Loomulikult kasutatakse tänapäeval palju ka võrguühenduseta ehk off-grid lahendusi, kuid sellistel juhtudel tuleb valmis olla meie kliimast tingitud teatud ebamugavusteks. Loe lähemalt: Vajalikud elektritööd uue maja ehitamisel
Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivõrgustike olemasolu on samuti väga oluline. Kui krundil ei ole veel vastavaid kommunikatsioone, siis tuleb isegi enne krundi ostmist ühendust võtta kohaliku veevärgiga ja uurida veevärgiga liitumise võimalusi ja tingimusi. Sarnaselt elektriliitumisele on tegemist kriitilise tähtsusega informatsiooniga, sest pärast krundi ostmist ja esialgsete planeeringute tegemist võib selguda, et vee ja kanalisatsiooniga kas ei saagi liituda või on see taas väga kulukas. Tagajärgedega tegelemine võib tuua omakorda kaela suuremad kulutused. Kui olemasolev kanalisatsioonivõrk ei ulatu teie krundile, tuleb paigaldada biopuhasti või rajada imbväljak, kuid ka sellel on omad piirangud ning ka nende rajamine eeldab vastate lubade saamist. Seega selliste võimalike takistuste arvestamine enne ostuotsust võib aidata vältida ootamatuid kulutusi ja viivitusi projekti elluviimisel.
Loe ka artiklit: Vee- ja kanalisatsiooniprojekti ABC
Tuleohutus ja küttesüsteem
Kui räägime küttesüsteemist, siis tuleb eelnevalt välja mõelda, kas plaanite kasutada lokaalset küttesüsteemi, nagu näiteks puiduahjud või -katlad, või paigaldada keskküttesüsteem. Küttesüsteemi paigaldamise plaan tuleks koostada koos elektrikute ja küttesüsteemi spetsialistidega, et veenduda, et kõik vajalikud ühendused ja torustikud on õigesti kavandatud. Sama kehtib ka ventilatsiooni kohta, sest kvaliteetne õhuvahetus on oluline nii sisekliima kui ka tuleohutuse tagamiseks. Loe lähemalt: Küttesüsteemi rajamise ABC ja Millist küttesüsteemi valida?
Ehitusmaterjalide transport ja ladustamine
Kui krundil on juba olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid, tuleb hakata mõtlema logistika peale. Ehitusmaterjalide transportimine krundile on sageli üks esimesi praktilisi samme, mida teha saab. Enne tööde alustamist tuleb paika panna, kus on materjalide ladustamiseks piisavalt ruumi ning tagada, et need oleksid kaitstud vihma ja muude ilmastikutingimuste eest. Samuti on oluline mõelda, kuidas transportida raskeid materjale, nagu betoon või liiv, krundile ja tagada, et ligipääs krundile oleks ehitusmasinate jaoks sobiv.
Drenaaž ja maapinna ettevalmistus
Kui kommunikatsioonid on paigaldatud, on aeg alustada maapinna ettevalmistamist. Krundi drenaaž on oluline etapp, mille käigus suunatakse liigvesi hoonest eemale. Selleks kaevatakse kraavid ja paigaldatakse drenaažitorud, et vihmavesi ja sulavesi ei satuks vundamendi ümber. See on eriti oluline, et vältida hilisemaid veekahjustusi, hallitust ja muid niiskusega seotud probleeme. Ühtlasi tuleb arvestada, kas maapind vajab täiendavat tasandamist ja tihendamist enne vundamendi rajamist. Loe lähemalt: Mida peaks teadma drenaažist?
Ehitustegevuse kooskõlastamine ja load
Enne tööde alustamist tuleb veenduda, et kõik vajalikud load on olemas. Iga ehitusprojekt vajab vastavaid kooskõlastusi kohaliku omavalitsuse ja teiste asutustega. Ehituse alguses tuleb esitada projekt ja taotleda ehitusluba. Ilma loata ei tohi alustada ühtegi ehitustööd. Erinevad teenusepakkujad, nagu elektri- ja veeettevõtted, võivad samuti vajada lube ja kooskõlastusi, et teenust pakkuda. Kõik see tuleb läbida enne, kui vundamendi ja muude põhistruktuuride valamise juurde jõutakse. Loe lähemalt: Ehitamiseks vajalikud dokumendid: ehitusteatis ja ehitusluba. Millal ja miks vajalikud?
Kopp maasse – alustamine vundamendi ja hoone ehitamisega
Kui kõik eelnevad sammud on tehtud ja vajalikud teenused paigaldatud, saab alustada ehitustöödega,. Vundamendi paigaldamine sõltub suuresti maapinna koostisest ja hoone planeeringust. Kõik töödega seotud kaevetööd tuleb teha vastavalt kehtivatele normidele ja kindlustada, et tööde käigus ei kahjustata juba rajatud teenuseid nagu vee- ja kanalisatsioonitrassid. Vundamendi valamine, seinte ehitamine, katuse paigaldamine – kõik need tegevused saavad nüüd alata. Millist vundamenti valida? loe juba artiklist.
Enne maja ehitamise alustamist tuleb veenduda, et kõik vajalikud ettevalmistused on tehtud. Oluline on lahendada elektri, veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimused, teha ettevalmistused maapinna ja drenaaži jaoks, tagada kõik ehitusload ja kooskõlastused ning organiseerida ehitusmaterjalide transport. Ehkki see võib tunduda tülikas ja keeruline, on igasugune ettevalmistus võtmetähtsusega, et tagada edukas ja probleemivaba ehitusprotsess. Kui need sammud on õigeaegselt ja korralikult tehtud, saab maja ehitamisele keskenduda ilma suuremate takistusteta.
Sind võivad veel huvitada artiklid:
Vead, mida tehakse maja ehitusel.
Ehitaja otsimise asemel lase leida ennast - Margiti talumaja katusevahetuse lugu
