Millega on ehitusprojekti puhul tegu?

Ehitusprojekt on arhitektide ja inseneride poolt koostatav dokumentide kogum, mis on kliendile kirjelduseks ja ehitajale objekti rajamisel juhiseks. Laias laastus koosneb see neljast erinevast etapist — eskiis-, eel-, põhi- ning tööprojektist. Nagu nimedest võime eeldada, on iga järgnev faas eelnevast detailsem ja põhjalikum. 

Hoone või mõne muu objekti ehitusprojekti üheks peamiseks eesmärgiks on ehitusloa taotlemine. Selle väljastab linnaosa- või omavalitsus siis, kui kogu projekt on kooskõlas valla üldplaneeringu nõuete ja projekteerimistingimustega. 

Mida väiksem planeeritav rajatis on ja mida lihtsamat ehitustegevust see nõuab, seda lihtsakoelisem on ka ehitusprojekt. Ka mööblieseme paigaldusjuhendit võib ju omamoodi projektiks pidada. Seega ei pea ehitusprojekti kartma, see on ju eelkõige siiski mõeldud selleks, et teha elu kergemaks nii tellijale kui ehitajale. Lisaks on see mõeldud eeskätt ka ohutuse tagamiseks. Niisamuti kontrollib omavalitsus ka ehitusloa taotluse puhul seda, et projekt vastaks tule- ja kasutusohutus nõuetele. 

Kas saab ehitada ka ehitusprojektita?

Ehitusprojekti koostamine ja olemasolu on olulisem, kui esmapilgul arvata võib. Põhjus on lihtne — ebaseaduslikult rajatud objekt võidakse halvimal juhul sundlammutada, kergemal juhul piirdub see aga trahviga. Muidugi kalkuleerib omavalitus esmalt ka võimalust, kus omanik saaks dokumentideta objekti ka takkajärele legaliseerida.

Isegi, kui tegu pole niivõrd suuremõõtmelise objekti, nagu näiteks aia rajamisega, ütleb kogemus, et see on äärmiselt oluline. Projekti puudumisel on sagedane ka probleemide esinemine naabritega — näiteks, kui teie poolt rajatav hoone on teiste kinnistule liiga lähedal, või rikub hoopis aed naabrite õigusi.

Tasub meeles pidada, et ehitusluba on kohustuslik hoonele, mis ületab 5m kõrguse ja 60m2 pindala osas. Kui pindala jääb aga 20m2 ja kõrgus 5m piiresse, siis piisab ametlikult ka ehitisteatisest.

Planeeritava ehitustegevuse lahti kirjeldamine projekti näol on lausa hädavajalik ka selleks, et vältida vigu ning et sünniks kvaliteetne rajatis. Reeglina on eelnevalt korrektselt planeerimata rajatise ekspluatatsiooni- kui ka ehituskulud kordades suuremad. Seega on projekti ehitustegevuseks igal juhul tarvis.

Kui kõik eelnevalt välja toodud pole veel piisav siis tasub teada, et kinnistud millel asub registreerimata või puuduliku dokumentatsiooniga objekte on enamasti märkimisväärselt raskem müüa. Nimelt pangalaenu taotluse vältel kontrollib pank, kas kinnistu rajatised on seaduslikud ja kas neil on kasutusluba. Juhul, kui viimane puudub, on laenu saamine oluliselt raskem.

Reeglina on eelnevalt korrektselt planeerimata rajatise ekspluatatsiooni- kui ka ehituskulud kordades suuremad. Seega on projekti ehitustegevuseks igal juhul tarvis.

Põhilised vead, millest ehitusprojekteerimisel hoiduda

Nagu eelneva põhjal järeldada saame, on projekteerimine üks väga detailne ja mitmekesine tööprotsess, mille järjepideva ja korraliku teostamiseta tulevad eksimused paratamatult sisse. Vigu esineb ka asjatundjatel — vilunud ehitajatel ja arhitektidel, kellel on aastatepikkune kogemuste pagas. Küll aga kaasneb iga veaga suurem aja- kui ka rahaline kulu.

Kui avastatakse eksimus kas siis joonistel või ehitusplatsil, peab ehitustegevus viivitamatult peatuma — vastasel juhul võib juhtuda, et peab pooleliolevat tööd lammutama hakkama. Veelgi hullem ja ohtlikum on olukord siis, kui vead ilmnevad pärast hoone valmimist. Näiteks, kui kandekonstruktsioonid on aladimensioneeritud ning objekt variseb hoopistükkis kokku. Seega toomegi teile välja mõned tuntumad kitsaskohad, mida ehitusprojekteerimise vältel eriti hoolsasti jälgida.

Üsnagi levinud veaks on näiteks selline nähtus, nagu selline ruumiplaneeringu koostamine, kuhu ei pääse piisavalt päikesevalgust ligi. Samuti on sagedane see, et siseruumide temperatuurid on sobimatud, näiteks tubade ülekuumenemise näol. Vähem olulisem pole ka piisava õhuvahetuse tagamine, ning sellest tulenevalt ka sobiliku sisekliima ja suhtelise niiskuse tasakaalutase. Kui arhitektuuri sisekliima on paigast ära, võib see viia ka hallituse tekkeni. Ent ilma selletagi mõjutavad valgus, niiskustase ja temperatuur tohutult inimese enesetunnet. Kui vaid üks ülaltoodud aspektidest on tasakaalust väljas, võib see viia rahvakeeli haige hoone sündroomini, kus elamine on tervisele kahjulik. 

Harmoonilise sisekliima loomisel mängivad olulist rolli ka valitud materjalid. Tihtipeale otsustatakse tuntud ehitusmaterjalide kasuks, ent nende kombinatsioon ei pruugi alati kokku sobida. Lisaks peaks hoiduma nii materjalide, tehnoseadmete kui ka konstruktsiooni osade üle-, ning ka aladimensioneerimisest.

Kindlasti peaks kulmu kergitama ka siis, kui näiteks küttesüsteemide, konstruktsioonide, ventilatsiooni, vee ja kanalisatsiooni projektid on kirjeldatud üksnes seletuskirja näol. See tähendab, et välja on jäetud tehnosüsteemide detailsed lahendid.  

Seadmetest rääkides on levinud eksimuseks ka see, et ruumiplaneering võib olla tehnosüsteemide ja ümbritseva suhtes väga ebapraktiliselt teostatud. Näiteks, et esimese korruse köök ja vannituba asuvad teise korruse plaani tualettruumist liiga kaugel. Lisaks võivad tehnosüsteemid hoopis ebakorrektselt funktsioneerida, või võib neist radooni lekkida. Kindlasti tasuks seetõttu valida ehitusprojekti koostama kogemustega spetsialistid, kes suudaksid aidata teil valida ka keskkonda sobivad lahendused, näiteks ventilatsiooni ja kütte osas.

Erinevad ehitusprojekti etapid:

• Eskiisprojekt
• Eelprojekt
• Põhiprojekt
• Tööprojekt

Eskiisprojekt (ES) — Siin projektis kavandab arhitekt tellija lähteülesande põhjal üldise visiooni. Muidugi sellele eelnevalt kaardistatakse ka kinnistu olemasolev olukord, mida tuleb arvesse võtta. Selles faasis saavad üldiselt selgust hoone kuju, materjalid, asetus krundil ning ka ruumiplaneering.

Eelprojekt (EP) — Nimetatud staadium on oluline eeskätt ehitusloa taotlemiseks. Üldiselt hõlmab see asukoha- ja põhiplaani, lõikeid, nelja vaadet ja ka situatsiooniskeemi. 

Põhiprojekt (PP) — Siinkohal kaasatakse protsessi ka insener(id) kellega koostöös töötatakse välja üha rohkem tehnilisemaid detaile. Põhiprojekti alusel saab juba koostada ka esialgse eelarve ning alustada ehitushanke korraldamist. Selles etapis lisandub ka eriosade projektide koostamine. 

Tööprojekt (TP) —Viimases staadiumis valitakse välja täpsed tooted, mille mõõtmetega saaks joonistel arvestada. Tööprojekt peaks olema koostatud sellise täpsusega, et ehitajal ei saaks töö käigus arusaamatusi tekkida — see on talle otseseks juhiseks.

Et lugeda põhjalikumat kirjeldust ehitusprojekti igast staadiumist, vajuta siia. Kui rääkida ehitusprojekti kogumaksumusest, siis see sõltub täiesti planeeritava objekti mahukusest ja asukohast. Niisamuti mõjutab eramu hinnaklassi ka loomulikult arhitekti maine. Küll aga kõigub insenertehniliste eriosade hind natuke vähem.

Kokkuvõte

Pea iga ehitustegevusega seal hulgas oma krundi piires peaks kaasas käima ehitusprojekt ja seega ka -luba. Selle vajadus ja olulisus peitub kinnistuomaniku enda ohutuse ja huvide taga. Korralikult teostatud projekt aitab hoiduda eksimustest, mis muudavad parandustöödega ehitustegevuse kordades kulukamaks. Et hoiduda vigadest ja täiendavatest aja- ning rahakuludest ehitusprojekti koostamise või selle tegevuse faasis, peaks igal juhul projekti koostamise jätma vilunud ekspertide hooleks.