+ Lisa oma töö      

Vajalikud elektritööd uue maja ehitamisel

18. august 2021 Hange.ee
Tagasi
elektritööd, uus maja, uue maja elektritööd, elektriliitumine

Uue kodu ehitamisel on elektritööd vaja planeerida juba enne ehituse algust. Mis on vajalikud elektritööd? Mis on ebaprofessionaalse tööga kaasnevad ohud? Milliseid töid võib majaomanik ise teostada? Kõigest loe lähemalt allpool.

Esimene samm on kontrollida krundi elektrivõrgu liitumist. Mõnikord on elekter olemas krundi piiril, kuid puudub liitumine ning krundi piirist projekteeritava maja juurde on vaja kaablid ise vedada. See tähendab nii ajalisi kui rahalisi lisaväljaminekuid.

Reeglina vajab keskmine eramaja elektriga liitumiseks 20A suurust peakaitset. Alajaamast võib krundi piir olla kuni 400m kaugusel. Kui krunt asub kaugemal, lisandub elektrikaablite vedamine enda kulul. Krundi piirist ehitatava või renoveeritava hooneni elektri viimine toimub omaniku kuludega. Elektriliitumise kohta loe lähemalt siit.

Elektrisüsteemi projekt ja paigaldustööde planeerimine peab olema tehtud juba enne maja ehituse algust või vana maja renoveerimise alustamist. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekt peab sisaldama elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ehk see on vajalik ehitusloa saamiseks. Nimetatud osas määratletakse elektri ja nõrkvoolu põhimõtted; ühendused tehnovõrkude ja -rajatistega ja  vajadusel tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine.

Olemasolev elektriprojekt on ka vajalik, et ei tuleks töö käigus ebameeldivaid üllatusi. Samuti võimaldab põhjalik elektrisüsteemide projekt planeerida kogu majas masinad ning muud elektriseadmed nii, et juhtmeid ei jää nähagi või seda minimaalselt. Loe lähemalt: Elektritööde puhul alusta projektist.

Kui ehitad või renoveerid oma kodu, siis planeeri kõik toad põhjalikult. Nii saab elektrijuhtmeteks vajalikud kaitsetorud vedada juba müüri ladumise ajal. See tagab juhtmetele piisava kaitse, hoiab ära elektrilühistest põhjustatud õnnetused ning võimaldab juhtmed silma alt ära peita.

Pistikupesad ning elektrilülitid

Köögis planeeri juba varakult, kuhu tulevad lisaks suurele tehnikale nagu pliit ja külmkapp ka väiksemad tarvikud ehk kohvimasin, mikrolaineahi, röster, köögikombain, jne. Nii saab kõik vajalikud pistikud paigaldada ja peita need näiteks kappi või tööpindade sisse.

Elutoas planeeri kindlasti teisaldatavad valgustid – põranda- ning lauavalgustid. Samuti peaks olema paigas televiisori ja helisüsteemi asukohad. Vajadusel ka arvutilaud ning muud, näiteks hobidega seotud nurgad ja pinnad. Enne ehitamisega alustamist peaks kõik suuremad elektriseadmed sh õhksoojuspump või muud kütte-ja jahutusseadmed olema projektil paigas.

Valgustid

Sarnaselt elektriseadmetele peaks ka valgustid planeerima nii, et valgust on piisavalt ning lülitid on paigutatud mugavalt ning käepäraselt. Valgustite planeerimisel käi ettekujutluses läbi kõik tulevase hoone plaanitud ruumid ja mõtle kus asuvad lülitid, kuidas need töötavad, jms. Üldjuhul peaksid lülitid olema uste kõrval. Kui ruumis on mitu ust, siis peaks kõiki valgusteid saama sisse- ja välja lülitada mõlema ukse juurest.

Tänapäeval on valgustite võimalused väga suured – valgusteid saab juhtida nutiseadmetest, valguse eredust ning tooni muuta jne. Ka siinkohal tuleks olla hoolas, et valgusesüsteemid liiga keerulised poleks.

Samuti tasub kindlasti end kurssi viia erinevate valgustite tähiste ning energiamärgistega. Kallimad, kuid säästlikumad elektripirnid ning valgustid võivad aastate lõikes kokku hoida sadu, kui mitte tuhandeid eurosid. Samuti on tänapäeva LED-valgustid äärmiselt energiasäästlikud, kauakestvad ja mugavad.

Elektrikilp

Ilmselt on kõigile teada, et kui renoveerida maja elektrisüsteeme või lisada uusi suuremaid seadmeid, siis peavad kaitsmed olema välja lülitatud. Elektritööd vajavad täpseid teadmisi ning vale tegevus võib kaasa tuua saatuslikud tagajärjed. Seetõttu peab elektrikilp olema lihtsasti ligipääsetavas kohas, et vajadusel saaks erinevatest kohtadest elektri lihtsalt välja lülitada. Peamiselt kehtib see suurte masinate süsteemi liitmisel – külmkapid, sügavkülmikud, pliit, uus küttesüsteem (näiteks õhksoojuspump), muud suured küttesüsteemid, jne.

Mida rohkem on kodus töötavat tehnikat, seda võimsam peab olema elektriühendus. Näiteks suured kodumasinad võiksid võimalusel olla ühendatud erinevatesse faasidesse. Nii ei takista masinad üksteise tööd, eriti kui juhtub mingi elektririke. Näiteks kui üks masin läheb rikki, siis ei mõjuta see teise suure masin tööd ning välistab ka teiste masinate kahjustumise. Üldjuhul juhtub sellised õnnetusi harva ning need on peamiselt seotud kodumasina tehasepraagiga või valesti ühendatud faasidega. Kodus on võimalik kuni 3-faasiline ühendus.

Samuti ei pea olema hoonel rohkem elektrivõimsust, kui vaja. Üleliigset võimsust ei tarbita ära, kuid reeglina peab sellega seotud liitumiskulusid ikkagi maksma. Kaitsmete valikul on oluline teada, kui palju elektritarvikuid majas korraga töötab. Suuremates hoonetes on alati mitmefaasiline ühendus ning erinevad seadmed töötavad erinevates faasides nii, et peakaitse ei lülitu välja.

Kui koged majas pidevalt kaitsmete (rahvakeeli korkide) välja lülitumist siis peab kaaluma elektrisüsteemi uuendamist ning lisaelektriga liitumist.

Elektritööde puhul on ülioluline palgata asjatundjad. Valesti projekteeritud ning paigaldatud juhtmestik või ebaõigesti ühendatud seadmed ja kõik muud ebaprofessionaalselt tehtud elektritööd võivad tuua endaga väga palju probleeme, sh tulekahjud.

Keerulised elektritööd jäta spetsialistile

Väljavõte Riigiteatajast, milliseid elektritöid võib läbi viia ka tavakasutaja: [1]

Tavaisik võib teha järgmisi elektritöid:

1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;

2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;

3) toitevõrgust lahutatud kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid;

4) kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud tarvikute vahetamine lubatud nimiandmetega tarvikutega, milleks on näiteks valgusallikad, süüturid ja kaitsmed;

5) igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;

6) pinge kontrollimine indikaatoriga kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes;

7) kaitsejuhita valgusti valgusti klemmidega ühendamine pingevabas olukorras;

8) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras;

9) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

Kõik ülejäänud tööd, sh suurte masinate liitmine elektrisüsteemi, peaks olema läbi viidud asjatundja poolt.

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Ohumärgid:

Elektrisüsteemi nõuete ning ohutuse eest vastutab majaomanik. Isegi kui silmnähtavaid või tuntavaid ohumärke pole, peaks elektrisüsteemidele teostama regulaarset kontrolli vähemalt iga 2-3 aasta tagant.

Selged ohumärgid, kui peab kohale kutsuma spetsialisti:

  • Kui elektrisüsteemid on juba mitukümmend aastat vanad ning kontrolli pole tehtud,
  • Kui voolu tarbimine on tavapärasest tunduvalt suurem,
  • Kui täheldate tulede vilkumist või korduvat väljalülitumist,
  • Kui tunnete kõrbelõhna ilma silmnähtava koldeta,
  • Kui kuulete särina laadset häält või huugamist seintes või elektriseadmete läheduses.

Kui kodus pole energiaauditit tehtud juba väga pikalt, siis peaks kindlasti kohale kutsuma spetsialisti. Võib juhtuda, et lisaks õnnetuse ära hoidmisel võib asjatundja leida ka kohad, kus toimub elektrileke ning vähendada elektritarbimist mõnel juhul isegi kordades.

Loe ka : Elektrisüsteemide väljavahetamise ja renoveerimise ABC ja Elektripaigaldis, elektripaigaldiste liigid ja audit.

Spetsialist oskab teostada:

  • Elektriprojekti koostamine ja valguslahenduste projekteerimine
  • Elektriauditi eramajale ja ärihoonetele
  • LED-valguslahendused 
  • Elektritööd vannitoas, sealhulgas ventilaatorite paigaldus
  • Elektritööd köögis, kaasa arvatud elektripliidi ühendamine ja õhupuhastite paigaldus
  • Elektriradiaatorite hooldus ja paigaldus
  • Pistikupesade paigaldus
  • Elektrikilbi koostamine ja paigaldus
  • Kaitsmete vahetus
  • Valgustite paigaldus
  • Valgustite tootmine
  • Eriprojekt valgustite disainimine
  • Erilahenduste valgustus automaatika
  • Värava automaatika
  • Trepi valgustuse automaatika
  • Elektriavarii likvideerimine
  • Elektrisüsteemidega seotud tõrgete leidmine ja remont
  • Suitsuandurite paigaldus ja kontroll
  • Elektrisüsteemide inspektsioon

Parima tulemuse saavutamiseks leia omale kindlasti kogemustega elektritööde spetsialist. Loe lisaks: Kuidas valida elektrikut?


[1] Allikas: https://www.riigiteataja.ee

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge