Asjaajamine, projekt ja ehitusteatis, kasutusluba

Enne vana küttesüsteemi asendamist või muutmist on mõistlik võtta hindamisakt. See aitab saada ülevaate olukorrast ja sellest, kas ning kui palju muuta või lisada. Näiteks võib selguda, et juba kasutusel olevad radiaatorid sobivad kokku ka uue maa- või õhk-vesi soojuspumbaga. Samuti ei pea erinevate küttekatelde jaoks vana korstent maha lammutama vaid piisab parandustöödest või täiendustest nagu näiteks metalltoru (hülsi) lisamisest, et saaks kasutusele võtta pelletkütte.

Kui põhjalikult töid ette võtta, sõltub ka sellest, kui palju on soovitakse jooksvate küttekulude ning hoolduste pealt kokku hoida. Tihtipeale on süsteemi täielik väljavahetamine, sh uus küttetorustik, põrandaküte ning radiaatorid küll kulukam väljaminek, kuid palju energiasäästlikumad kui vanad torud või radikad. Uued süsteemid on ka vastupidavamad ning jooksvad hoolduskulud väiksemad.

Küttesüsteemi ehitamisel/paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mis on esitatud koos ehitusteatisega või mille alusel on väljastatud kohaliku omavalitsuse ehitusluba.¹

Lisaks ehitusloale on projekt suurepärane vahend, et planeerida töö aja- ning rahalised kulud. Samuti annab see täpse tööde kirjelduse, millest paigaldaja peab kinni pidama. Konkreetsed kirjalikud kokkulepped aitavad tihtipeale kokku hoida aega ning ootamatud rahalised väljaminekud.

Küttesüsteemi paigaldamine või vahetamine vajab eraldi ehitusluba. Nii maja välisilme kui siseruumide paigutuse ning funktsioonide muutmine tuleb teavitada kohalikku omavalitsusse. Koosta projekt, kus on välja toodud uue küttesüsteemi paigaldus, asukoht, funktsioon, muudatused seoses korstna ja ventilatsiooniga, isolatsioon näiteks uue küttekatla puhul jms.

Enne ehituse algust on vaja teha ka ehitusteatis ning pärast paigaldust tuleb saada kasutusluba. Kasutusloa taotlusel on vaja lisada ehitustööde dokumentatsioon, sh näiteks kasutatud materjalid, joonised ning tehtu ehitustööd.

Näpunäide: Korrektse dokumentatsiooni õigeaegne esitamine on enamasti odavam kui hiljem tagantjärgi kõik esitada.

Küttesüsteemi vastavus ohutusnõuetele

Päästeametile on vaja esitada projekt tuleohutuse nõuetele vastavalt. Paljud Eestis juhtunud tuleõnnetused on tingitud ebaseaduslikult ja standarditele mittevastavalt paigaldatud küttesüsteemidest ehk mis ei vasta tuleohutusnõuetele.

Näiteks pole korsten õigesti ventileeritud või vana korsten pole uue süsteemi jaoks sobiv. Enamik küttesüsteemidega seotud õnnetusi toimub just talvel, kus tihtipeale köetakse üle ning korstna isolatsioon ei pea lihtsalt vastu ja/või puudub piisav ventilatsioon. Kõik sellised probleemid ja võimalikud õnnetused on ennetatavad projekti ning asjatundlik paigaldusega. 

Millist küttesüsteemi valida?

Küttesüsteemi ehitamisel või paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mis on esitatud koos ehitusteatisega või mille alusel on väljastatud kohaliku omavalitsuse ehitusluba.¹

Puuküte

...on vanimaid küttesüsteeme. See on odav ning suures osas keskkonnasäästlik. Samuti on puuküte autonoomne ehk ei vaja toimimiseks elektrit. Ahi katab vaid teatud pindala ning soojus kiirgub ahjust eemale. Kaugematesse nurkadesse või tubadesse nurga taga ei pruugi soojus nii hästi jõuda. Võib vajada lisaküttesüsteeme jahedatesse piirkondadesse, näiteks õhksoojuspump.

Puukütte puudus on pidev kütmise vajadus ehk kui oled pikalt ära on maja külm. Ahju ning korstnaid on vaja regulaarselt puhastada. Vana korsten tekitab tulega seotud õnnetusi, kui isolatsioon on läbi kulunud ning nõgi pääseb maja seintesse. Samuti vajab küttematerjal pidevat ladustamist. Ebapiisava ning halbade asjaolude kokkulangemisel võib puitmaterjal tulekahju suurust ning kahju kordades suurendada.

Elektriküte

Üks mugavamaid lahendusi, lihtne paigaldada ja kasutada kuid kõrge elektrihinna tõttu võrdlemisi kallis lahendus. Elektriküte sobib pigem väiksesse majapidamisse. 

Gaasiküte

Mugav küttesüsteem, mis vajab toimimiseks lähedalasuvat gaasitrassi. Ohutusnõuded on üsna karmid. Katel peab olema paigaldatud nii, et oleks välistatud elektrist tulenev oht ning võimaliku plahvatuse korral jääks kahju minimaalseks. Gaasiküte vajab piisavat ventilatsiooni ning õhuvahetust, et välistada vingugaasi kogunemist. Gaasikütt lõõr on tugevama tõmbega, kui ventilatsioonilõõr. Vingugaasiandur on väga soovituslik. Gaasikütte kohta saab lähemalt lugeda siit.

Samuti peab jälgima nõudeid, kuidas torustik ühendada ning isoleerida. Kindlasti peab gaasikatla ning torustiku paigaldama asjatundjad. Vajab vähemalt kord aastas ülevaatust ning hooldust.

Pelletküte

Sarnane puukütte või tahkekütte katlaga – vajab suuremat pinda ning varustamist pelletigraanulitega. Pelletimahuti tuleb vastavalt nõuetele isoleerida, et vältida õnnetusi. Süsteem on erinevalt puuhaluga kütmisest automaatne. Vajab toimimiseks elektriühendust ja soojusenergia edastamiseks radiaatoreid. Tänapäeva pelletikatlaid saab juhtida, jälgida ning reguleerida ka läbi nutiseadmete. Pelletküttesüsteemi kohta loe lähemalt siit.

Õhksoojuspump

On laialt levinud praktika, et soojuspump paigaldatakse ilma ametliku loata. Kuna ehitusseaduses on sätestatud, et kõik välisfassaadi muutmisega kaasnevad tööd tuleb kooskõlastada siis kehtib see ka maja välisseinale paigaldatavale pumbale. Loe ka: Õhksoojuspump ABC.

Lahendus sobib suurepäraselt väiksematesse eramajadesse ja täiendavaks küttelahenduseks põhiküttesüsteemile. Üks soodsamaid kuid efektiivsemaid meetodeid, et küttekulusid vähendada ning kütmine mugavaks teha. Õhksoojuspump on igati seadistatav ning automaatne. Tekitab kerget müra ning nõudmiste korral tuleb väline agregaat varjata vastavalt fassaadi- ning miljööväärtuses elamispiirkondade nõuetele vastavalt.

Õhk-vesi soojuspump

Keskmises hinnaklassis paigaldus ning hooldus. Eeldab põranda- või radikakütte olemasolu. Väga mugav ning üsna soodne lahendus, mis võimaldab soojendada ka tarbevett. Vajab kord aastas ülevaatust ning hooldust. Tänapäeva õhk-vesi seadmed on väga targad ja varustatud arvutisüsteemiga, mis annab teada kõikvõimalikest riketest ning energiakadudest, mille saab hooldustehniku abil kõrvaldada. Õhk-vesi soojuspumba kohta loe rohkem siit.

Maaküte

Eestis ning Põhja-Euroopa kliimas eelistatuim lahendus. Algne investeering on küll kallim, kuid suurte kodude puhul tasub end juba mõne aastaga ära.

Paigaldustööd on mahukad, sest vajab piisavalt suurt maa-ala kuhu paigaldada energiakollektorid. Tänapäeva süsteemid, sarnaselt õhk-vesi pumpadele, on varustatud arvutisüsteemidega, mis annavad varakult teada energiakadudest ning süsteemiriketest. Maasoojuspumba eluiga on reeglina 20-30 aastat. Loe lähemalt: Maaküte ehk maasoojuspump ABC.

Vali professionaalne paigaldus

Kui Sa pole kindel, kas pead mõned väiksemad küttesüsteemiga seotud tööde puhul kohalikku omavalitsust teavitama, tasub kindlasti seda täpsustada.  Ebaseaduslikult ehk ilma kooskõlastamata  paigaldus või küttesüsteemi oluline muutmine võib endaga halvimal juhul kaasa tuua kulukad ümbertegemise tööd või lausa küttesüsteemi väljavahetuse. Kui tuleb kontroll, tehakse alguses üldjuhul hinnang ning palutakse puudused kõrvaldada.

Kui küttesüsteem on paigaldatud mitteametlikult, puudub sellel garantii ning on võimalik, et ehitus- ning ohutusnõuded pole täidetud. Seetõttu on ülioluline uue küttesüsteemi puhul leida omale sobiv ning asjatundlik koostööpartner. 

---

¹ Päästeamet: Küttesüsteemide ohutus