Pinnase uurimata jätmine
Üks tavalisemaid probleeme on pinnase uurimata jätmine, et määratleda, kas ja kuidas teatud asukohta on võimalik kaev rajada. Pinnas oleneb piirkonnast, kus sa elad. Isegi mõne kilomeetrise vahega kinnistutel pole pinnas päris sama. Ühel pool võib see olla pehmem, teisel pool kõvem, põhjavee tase varieerub jne.
Kõrge veetasemega pinnast on kergem kaevata ja see võtab vähem aega. Pinnas, kus veetase on madal, sisaldab palju savi, setteid, aluskive ja suuri kive. Professionaalid saavad spetsiaalseid vahendeid kasutades tegelikult igasugusest pinnasest läbi, aga kui maa sees on liiga palju suuri kive, siis ei piisa vaid kaevu kaevamiseks mõeldud vahenditest.
Olles kindlaks teinud, milline on pinnas, saab teada, milliseid tehnoloogiaid ja masinaid tuleb kasutada ning kus oleks seda kõige mõistlikum teha. Kaev rajatakse enamasti elumaja ja sauna lähedale, aga kui pinnas seda ei luba, siis tuleb olla kaevu asukoha valikul paindlik. Teine võimalus on kulutada rohkem vahendeid pinnase puhastamisele ja eemaldada suured kivid kuni põhjaveeni. See nõuab rohkem aega ja ressursse, kuid tasub end lõpuks ära.
Vee testimata jätmine
Enne kaevu rajamist tuleb kontrollida, kas põhjavesi on piisavalt puhas, et seda saaks juua. Vesi ei ole alati ühesugune, kuna maa pealt vajub pinnasesse erineval hulgal aineid, mis võivad vee kvaliteeti mõjutada. Oleks väga ebameeldiv, kui oled juba kaevemeeskonna palkamisele raha kulutanud, teinud plaanid, kuhu ja millist kaevu tahad ning ehitustööde käigus selgub, et vesi ei kõlbagi juua, kuna sisaldab liialt palju kahjulikke aineid.
Seega tuleks enne ehitustööde algust lasta põhjavee taset kontrollida ja uurida välja, kui palju seal on vett ja kui palju seda saab kasutada. Maapinnas asuvad veetaskud on erineva suurusega ja sisaldavad erineva kvaliteediga vett. Sellest aga oleneb, kas kaevu rajamisel on mõtet ja kuhu see rajada.
Kui kaev on valmis ja seda kasutatakse, siis tuleb vee kvaliteeti regulaarselt (2-3 aasta järel) kontrollida. Aja möödudes võivad põhjavett mõjutada pestitsiidid, väetised ja teised ohtlikud ained. Need elemendid võivad pinnasesse imbuda ja lõpuks läbi põhjavee kraani või joogiklaasi sattuda. Et ennast ja oma peret kaitsta, tuleks vett regulaarselt ohtlike ainete osas kontrollida.
Vee kvaliteeti saab ka ise kontrollida, kuid saab kutsuda ka kohaliku omavalitsuse eksperdi, kes selle eest vastutab. Ta annab nõu, kuidas kvaliteeti hoida ja millal peaks uue kontrolli tegema.
Seaduse ignoreerimine
Kaevu rajamisel on hulk erinevaid reegleid ja nõudeid. Kõik algab ehitusloast. Loa saamisega näidatakse, et ehitusprojekt ei põhjustata põhjavee halvenemist. Lisaks tagatakse, et salvkaev või puurkaev ja puuraugu konstruktsioon on kaitstud ning kaevust saab inimestele vajaliku koguse puhast joogivett.
Kaevu rajamiseks vajamineva loa saamine erineb tavalisest ehitusprojektist. Enne projekti koostamist tuleb minna kohalikku omavalitsusse ja teada anda, et soovitakse kaevu rajada. Kui KOV on oma loa andnud, siis saab ehitusprojekti koostama hakata.
Miks see nii on? Kaevu loomisega võidakse ohustada mitte ainult kaevu kasutajaid, vaid elanikkonda üldisemalt. Niisiis peab KOV kindlaks tegema, kas soovitud kohta üldse saab ja tohib kaevu rajada.
Kaevu ehitamiseks ja lammutamiseks vajaminevate nõuetega saab tutvuda SIIN.
Kui palgata professionaalsed kaevajad, siis on nad seadusest tulenevate nõuetega tuttavad ja töö kulgeb kergemini. Kui kaevamine ise ette võtta, siis peab end seadusega kurssi viima, et vältida hilisemaid probleeme. KOV-ile ei pea ainult tõendama, et kaevu rajamine on turvaline, vaid näitama ka seda, kuidas kaevu ja vee kvaliteedi säilitamise eest vastutatakse.
Ebakvaliteetne pump
Planeerides kaevu ehitust, tuleks eelarvesse lisada usaldusväärne ja töökindel pump. Õige pumbata ei jõua vesi kaevust majapidamisse. Näiteks puurkaevu jaoks mõeldud pumpade hinnad võivad jääda vahemikku 150–1000 eurot. Kõige kallim toode ei ole alati vajalik. Suhtle ekspertidega, kes annavad nõu, milline pump sobib teie kaevuga kõige paremini.
Lisaks pumba võimsusele saab pumpa valida ka selle järgi, kas see on manuaalne või automaatne. Kui elatakse piirkonnas, kus tormid on regulaarsed, siis võiks valida mõlemad pumbad, sest sellega vähendatakse ohtu, et veeühendus majaga kaob.
