Igas kodus peaks nägema vaeva, et kusagil ootamatult mingi säde ei tekiks või leek käest ära ei läheks. Vastasel korral võib tekkida suur põleng. Kahjuks juhtub selliseid õnnetusi siiski sageli.
6. juulil sai Ida päästekeskus teate, et Narvas on ühes kortermajas tunda suitsulõhna. Päästjad märkasid ühe maja aknas suitsu ja uurimisel selgus, et kõrbes pliidile unustatud toit. Korteris elav joobetunnustega pensionär oli toidu tegemise ajal magama jäänud. Korteris oli küll suitsuandur, kuid see ei käivitunud. Päästeamet sõnas, et toidutegemise ajal magama jäämine on lubamatu, sest süttivast toidust läheb põlema ümbrus ja sellest võib areneda raskete tagajärgedega tulekahju. Lisaküsimusi tekitab asjaolu, miks suitsuandur tööle ei hakanud. Kas tegu oli katkise seadmega? Kas sellel olid patareid tühjad? Suitsuandur ei ole nipsasjake, mis peab igas majapidamises olema. See on seade, mis võib päästa elusid ja hoida ära suured tulekahjud. Paljud inimesed teavad seda, kuid otsustavad seda ikka ignoreerida, kuna arvavad, et nendega ei juhtu kunagi midagi halba. Loe ka: 8 viisi, kuidas tõsta oma kodu tuleohutust?
14. juulil sai Põhja päästekeskus teate, et Lasnamäel asuva üheksakorruselise maja viienda korruse korteris läks pliidil põlema toiduõli. Helistaja sõnul olid lapsed üksi kodus. Kohale jõudes selgus, et lapsed olid teinud friikartuleid ja õli oli põlema läinud. Lapsed olid korteris aknad avanud ja ise majast välja pääsenud. Päästjad kustutasid põlengu ja ventileerisid korteri. Lapsed toimetati lastehaiglasse kontrolli. Põlengust tekkinud suits oli levinud naaberkorterisse, kus elanud isik vajas samuti meedikute abi. Ei ole teada, kui vanad lapsed olid, kuid hooletu tegu viis mitu inimest haiglasse. Päästeamet ütles, et valmivat toitu ei tohi jätta järelevalveta, sest kuumenev toit võib süüdata ümbruse. Majapidamises võiks saadaval olla tulekustuti või -tekk, mis aitavad ootamatult tekkinud põlengut kustutada. Loe ka: Kuidas muuta kodu lastele ohutumaks?
14. juuli õhtul helistati päästekeskusesse ja teatati, et Kohila vallas põleb ühekordne puitmaja. Kohale jõudnud päästjad selgitasid välja, et põleng toimus maja välisseina sees ja majas põlemist ei olnud. Päästjad avasid seinakonstruktsioonid ja leidsid tulepesa. Põlengus sai kannatada kaks ruutmeetrit seina ja see oli alguse saanud valesti ehitatud korstnast. Selgus, et metallkorsten oli viidud läbi puitseina, mistõttu sein süttis. See intsident näitab, kui oluline on lasta professionaalil ehitada nii kamin kui ka korsten. Professionaalne pottsepp teab, kuidas kaminat ja korstent ehitada nii, et selliseid õnnetusi ei juhtuks. Halvema õnne korral seda maja enam ei eksisteeriks. Loe ka: Tuleaseme ohutuse ABC
18. juulil kutsuti päästemeeskond välja Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimunud põlengule. Kohapeal selgus, et elumaja puudulikult puhastatud korstnas põlesid pigi ja tahm. Õnneks põles tuli vaid tulekoldes ja lõõridest välja veel ei ulatunud. Majaomanikud tunnistasid, et nad olid alati korstent ise puhastanud. Päästjad ütlesid, et üldjuhul võib seda ise teha, kuid iga viie aasta tagant peaks elumaja korstent puhastama väljaõppinud korstnapühkija. Korstnaid peaks puhastama kord aastas, nt sügisel, kui vajadus kaminat ja ahju kasutada hakkab suurenema. Korstnast tekkinud põleng võib kiiresti eluruumidesse edasi levida. Loe ka: Korstna hooldamise ABC
Selles kaheosalises artiklis välja toodud juhtumid toimusid vaid kuu aja jooksul ja on väga väike osa tegelikust põlengute arvust. Põlengud on suur probleem. Nendes saavad viga sajad inimesed ja statistika näitab, et iga aasta sureb kümneid. Paljusid põlenguid on võimalik ära hoida ja tihti piisab sellest, kui olla hoolikam ja tähelepanelikum.
Loe ka: Kuidas vältida hooletusest tekkinud põlenguid? I osa
