Alusta mööbli ja seadmete plaanist
Pistikupesade arvu ei saa õigesti määrata enne, kui on teada, kus hakkavad paiknema mööbel ja elektriseadmed. Kõigepealt tuleks joonistada ruumiplaan ning märkida sinna voodi, diivan, televiisor, töölaud, köögimööbel, garderoobid ja suuremad kodumasinad. Iga püsiva elektriseadme jaoks on mõistlik kavandada eraldi ühenduskoht. Lisaks tuleb arvestada seadmetega, mida kasutatakse ajutiselt, näiteks tolmuimeja, triikraud, sülearvuti laadija või ventilaator. Kui planeeringus on ainult täpselt nii palju pistikupesi kui olemasolevaid seadmeid, jääb varu kiiresti puudu.
Praktiline põhimõte on lisada igasse ruumi vähemalt paar pistikupesa rohkem, kui esialgu vajalik tundub. Elektripaigaldise hilisem täiendamine on tavaliselt keerulisem ja kallim kui lisapesade paigaldamine remondi ajal.
Elutoas tekib ühendusi rohkem, kui algul arvatakse
Elutoas vajavad elektrit televiisor, digiboks, ruuter, mängukonsool, kõlarid, põranda- ja laualambid ning telefonide või arvutite laadijad. Teleri seina juurde tasub kavandada mitu pistikupesa koos võrgu- ja antenniühendustega, et vältida juhtmete rippumist ja harupesade kuhjumist. Diivani mõlemale küljele võiks jääda ühenduskoht valgusti või laadija jaoks. Samuti tasub mõelda põrandalambile, robottolmuimeja laadimisjaamale ja hooajalistele seadmetele, näiteks jõulutuledele.
Pistikupesi ei ole hea paigutada täpselt suure mööblieseme taha, kus neile ligi ei pääse. Samas võivad liiga nähtavale paigaldatud pesad rikkuda seina üldmuljet. Paigutus tuleb siduda mööbli mõõtude ja kasutusviisiga.
Magamistoas arvesta mõlema voodipoolega
Magamistoas peaks pistikupesa olema voodi mõlemal küljel. Tänapäeval kasutatakse seal sageli korraga telefoni, äratuskella, lugemislampi ja muid seadmeid, mistõttu ühest pesast kummalgi pool ei pruugi piisata. Kui tuppa tuleb televiisor, töölaud või elektriliselt reguleeritav voodi, tuleb nende ühendused eraldi planeerida. Samuti võib pistikupesa vaja minna garderoobi valgustusele, õhuniisutile või tolmuimejale. Voodikoha muutumise võimalusega ruumis tasub pesasid paigutada rohkem kui ühele seinale. Vastasel juhul võib mööbli ümbertõstmine tuua kaasa mitmete pikendusjuhtmete kasutamise.
Köök vajab kõige põhjalikumat planeerimist
Köögis on elektriseadmeid kõige rohkem ning paljud neist vajavad püsivat ühendust. Eraldi tuleb arvestada külmiku, ahju, pliidiplaadi, nõudepesumasina, õhupuhasti ja võimaliku mikrolaineahjuga. Suurema võimsusega seadmete elektriühendused ja vajalikud vooluringid peab kavandama spetsialist vastavalt seadmete nõuetele.
Töötasapinna kohal peaks olema piisavalt pistikupesi kohvimasina, veekeetja, rösteri, mikseri ja teiste väikeseadmete jaoks. Kõiki neid ei kasutata korraga, kuid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid ei ole mugav pidevalt seinast eemaldada. Pistikupesa ei tohiks jääda otse valamu või pliidiplaadi taha. Samuti tuleb vältida olukorda, kus köögikapi külg või sahtel takistab sellele juurdepääsu. Seetõttu peaksid köögiprojekt ja elektriplaan kindlasti valmima spetsialistiga koostöös.
Vannitoas kehtivad rangemad nõuded
Vannitoas tuleb arvestada vee ja elektri lähedusega, mistõttu ei saa pistikupesi paigutada üksnes mugavuse järgi. Nende asukoha, kaitseastme ja vooluringi lahenduse peab määrama pädev elektrik, arvestades vannitoa elektriohutustsoone ja nõuetekohast elektrilist kaitset. Tavaliselt vajavad ühendust pesumasin, kuivati, elektriline käterätikuivati, peeglikapp, föön ja elektriline hambahari. Pistikupesa tasub paigutada nii, et seadme juhe ei ulatuks üle valamu ega satuks märjale alale. Kui pesumasin ja kuivati asetatakse teineteise peale või kapi sisse, peavad ühendused jääma hoolduseks ligipääsetavaks. Pistikupesa ei tohiks jääda masina taha kohta, kust seda saab kasutada alles pärast seadme väljatõstmist.
Kontor vajab omaette ühenduskeskust
Kodukontori või töölaua juurde võib kuluda üllatavalt palju ühendusi. Arvuti, monitor, printer, valgusti, ruuter ja laadijad võivad vajada korraga kuut või enamat pesa. Pistikupesad võib paigutada laua kohale, alla või mööblisse integreeritult. Oluline on vältida juhtmete rippumist käiguteel ning tagada, et pesadele pääseb ligi ka pärast laua paigaldamist. Samuti tasub pistikupesade kõrvale planeerida võrguühendus. Juhtmega internet võib olla stabiilsem kui traadita ühendus, eriti kodukontoris või teleri juures.
Hea elektriplaan lähtub elanike harjumustest, mööbli asukohast ja tulevastest vajadustest. See peab sisaldama nii igapäevaseid ühendusi kui ka mõistlikku varu. Pistikupesade arvu ja asukoha võib elanik ise läbi mõelda, kuid vooluringide koormuse, kaablite, kaitsmete ja märgade ruumide elektriohutusnõuetele vastava lahenduse peab määrama pädev elektrik. Ka pistikupesade paigaldamine tuleb jätta vastava ettevalmistusega spetsialistile. Nii ei ole lahendus ainult mugav, vaid ka ohutu ja tehniliselt korrektne.
