Kodu tuleohutus ei tähenda ainult suitsuanduri olemasolu laes. Ohutuse tagavad toimiv terviklahendus, õiged harjumused ja teadmine, kuidas hädaolukorras käituda. Süsteemne iga-aastane kontroll aitab märgata riskikohti enne, kui need muutuvad ohtlikuks.

Suitsu- ja vingugaasiandurid

Eestis on suitsuandur igas eluruumis kohustuslik. See peab olema paigaldatud igale korrusele ning soovitatavalt ka magamistubade lähedusse. Kord aastas – näiteks küttehooaja alguses – tuleb kontrollida, kas andur töötab. Vajuta testnuppu, vaheta patarei ning puhasta andur tolmust. Anduri eluiga on tavaliselt 8–10 aastat, kui see on vanem, tasub andur välja vahetada. Kui kodus on gaasiküte, gaasiboiler, ahi või kamin, on tungivalt soovitatav paigaldada ka vingugaasiandur. Vingugaas on lõhnatu ja nähtamatu ning mürgistus võib tekkida märkamatult.

Sind võib huvitada veel: Kodune tuleohutus kõige sagedasemad vead, mis põhjustavad tulekahju 

Kütteseadmed ja korstnad

Ahiküttega majades ja korterites on kütteseadmed üks sagedasemaid tulekahju põhjustajaid. Iga-aastane kontroll tähendab, et vaadatakse üle ahjud, kaminad, pliidid ja suitsulõõrid. Kontrolli, kas koldes või lõõrides on pragusid, kas luugid sulguvad korralikult ning kas põlevmaterjalid (küttepuud, mööbel) ei asu liiga lähedal kuumenevatele pindadele.

Seaduse järgi peab korstnaid puhastama regulaarselt: eramajades vähemalt kord aastas ning korterelamutes vastavalt haldaja korraldusele. Tahkeküttega süsteemide puhul on korstnapühkija teenus kohustuslik ja töö kohta väljastatakse akt. Ära lükka seda edasi – tahmapõleng võib tekkida ootamatult ja väga kõrge temperatuuriga. Samuti tasub üle vaadata tuha käitlemine. Tuhk peab olema täielikult jahtunud enne, kui see visatakse prüginõusse. Parim on kasutada metallämbrit ning hoida seda eemal süttivatest materjalidest.

Elektrisüsteem ja pikendusjuhtmed

Elektririkked on teine suur tulekahjude põhjus. Kord aastas tuleks hinnata elektripaigaldise seisukorda: kas pistikupesad on terved, kas juhtmed ei ole pragunenud või kuumenenud. Erilist tähelepanu vajavad vanemad majad, kus elektrisüsteem võib olla aastakümneid vana.

Väldi pikendusjuhtmete ülekasutamist. Kui ühes pistikus on mitu võimsat seadet (näiteks radiaator, pesumasin ja kuivati), võib juhtmestik üle kuumeneda. Elektrikilbis peaksid kaitselülitid toimima korrektselt - kui mõni kaitse lööb sageli välja, tuleb põhjus välja selgitada, mitte lihtsalt kaitset tagasi lülitada. Eramajades tasub kontrollida ka piksekaitsesüsteemi olemasolu ja seisukorda, eriti kui hoone asub avatud maastikul.

Köök

Enamik eluruumide tulekahjusid saab alguse köögist. Iga-aastase kontrolli käigus tasub hinnata, kas pliidi ümbrus on puhas rasvast ja tolmust, kas kubu filtrid on puhastatud ning kas suitsuandur asub piisavalt lähedal, kuid mitte otse pliidi kohal.

Ära jäta kunagi toiduvalmistamist järelevalveta. Rasvapõlengu korral kustutamiseks ei tohi kasutada vett – selle asemel tuleb leek summutada kaanega, kasutada tulekustutit või tuletekki. Seetõttu on tähtis, et kodus oleks vähemalt üks töökorras pulber- või vahtkustuti ning tulekustutustekk. Tähtis on ka kustutite asukoht - pingelises olukorras peab seade olema kasutusvalmis ja kergesti kättesaadav.

Kustutusvahendid ja evakuatsioon

Eestis ei ole korteris tulekustuti omamine kohustuslik, kuid see on tungivalt soovitatav. Eramajades ja eriti mitmekorruselistes hoonetes peaks vähemalt üks 6 kg kustuti olema kergesti ligipääsetav. Kontrolli kord aastas, kas kustuti rõhunäidik on rohelises alas ja kas hooldustähtaeg kehtib.

Samuti mõtle läbi evakuatsioonitee. Korteris tähendab see, et välisuks ja rõduuks on avatavad ning trepikoda ei ole täis ladustatud esemeid. Eramajas tasub veenduda, et ka teise korruse aknad on vajadusel kasutatavad väljapääsuna ning et kõik pereliikmed teavad, kuidas hädaolukorras käituda.

Eripärad korteris ja eramajas

Korteris sõltub osa tuleohutusest ühistust ja haldusest – näiteks trepikodade suitsueemaldussüsteemid ja üldkasutatavate alade tulekustutid. Samas vastutab korteriomanik oma eluruumi seadmete eest ise. Eramajas on vastutus täielikult omaniku kanda, sealhulgas kõrvalhooned, garaažid ja saunad. Just saunakerised ja garaažides kasutatavad kütteseadmed vajavad iga-aastast ülevaatust.

Kui majapidamises kasutatakse gaasi, tuleb kontrollida voolikute ja ühenduste tihedust ning jälgida, et balloonid oleksid hoiustatud vastavalt nõuetele – jahedas ja hästi ventileeritavas ruumis.

Kodu tuleohutuse iga-aastane kontroll ei nõua suuri kulutusi, kuid võib ennetada pöördumatut kahju. Kontrolli suitsu- ja vingugaasiandureid, hoolda kütteseadmeid ja korstnaid, vaata üle elektrisüsteem, hoia köök puhas ning veendu, et kustutusvahendid on töökorras. Arvesta oma kodu eripäraga – ahiküttega maja vajab teistsugust tähelepanu kui keskküttega korter.