+ Lisa oma töö      

8 viisi, kuidas tõsta oma kodu tuleohutust?

07. jaanuar 2022 Hange.ee
Tagasi
tuleohutus, kodune tuleohutus, tulekustuti, suitsuandur

Külm talveperiood on kahjuks see aeg, kui juhtub kõige rohkem tuleõnnetusi. Väga tihti on õnnetuse taga tegemist ülekütmise või korstna puudulik vastavus tuleohutusnõuetele. Selles artiklis räägime lihtsatest viisidest, kuidas parandada kodu tuleohutust.

1. Puhas ja korras korsten

Peamine põhjus, miks pahatihti tekib külmal ajal tulekahju on ahju ülekütmine ja/või katkine korsten. Vanemad korstnad on tihtipeale seestpoolt lagunenud ja kattunud pigiga. Läbi vuukide seintesse voolanud pigi on kergesti süttiv ja on vaid aja küsimus, millal juhtub õnnetus. Ahju küttes tuleb veenduda, et korstna ümbruses poleks kergesti süttivaid esemeid, seda ka teisel korrusel või pööningul, kust korsten läbi läheb.

Õnnetuse vältimiseks võiks korstna lasta kaameraga seestpoolt üle vaadata vähemalt iga 5-10 aasta tagant. Üsna tihti vajab korsten, mis on üle 30 aasta vana renoveerimist. Ideaalne on kui korstnapühkija tellitakse aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid puhastama 2 korda aastas ja hooajalisi seadmeid vähemalt 1 korda aastas. Eramajades on lubatud korstnat pühkida ka ise, kuid iga 5 aasta järel on vajalik sertifitseeritud korstnapühkija allkiri korstna tuleohutusnõuete täitmise kohta. Kortermajade sh ridaelamute korstnaid peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija.

Tänapäeva küttekolded, näiteks pelleti- ja gaasikatel vajavad tugevdatud sisuga, näiteks keraamilist või metallist moodulkorstent.

Loe lähemalt: Korstna ABC.

2. Tulekustutusvahendid

Hoolimata ettevaatlikkusest, peaks kodus kindlasti olema elementaarsed tulekustutusvahendid.

Siiahulka kuuluvad:

  • Tulekustuti (pulberkustuti),
  • Väike tuletõrjekraan,
  • Tulekustutusvaip – sobib hästi väikeste tulekahjude kustutamiseks, näiteks rasvapõleng pannil, süttinud kodumasinad või riided, jms. Tuli vaibub kõige paremini seda lämmatades,
  • Kast liivaga,
  • Suurem veeanum,
  • Kui spetsiaalsed vahendid puuduvad, sobivad ka näiteks muld, liiv, jahu vms, ehk kõik, mis takistab põlengule hapniku juurdepääsu.

3. Ohutus toidutegemisel

Kuum rasv on tuleohtlik. Enamasti õnnetusi ei juhtu, kuid kui rasv läheb põlema – tihtipeale, kui seda kasutatakse mitu korda – tuleb teada, mida teha ja mida mitte.

  • Lülita pliit välja.
  • Rasva ei tohi mitte mingil juhul kustutada rasva või veega!
  • Aseta anumale kaas peale, et leegid summutada.
  • Tule summutamiseks sobib ka liiv või äärmisel juhul isegi jahu. Hea oleks, kui kodus on spetsiaalne F-klassi tulekustuti, mis on mõeldud just rasvaine põlemise kustutamiseks.
  • Ole ettevaatlik, sest rasv on liikuv ning kleepuv. Näiteks tulekustutusvaip võib oskamatul käsitsemisel süttida.
  • Hoia kergesti süttivad ained pliidi juurest eemal.
  • Kui teed süüa, siis ära mine kodust ära või magama. Soeta näiteks omale munakell, et teaksid toidu õigel ajal välja võtta.
  • Hoolitse, et pliidi kohal olev kubu oleks regulaarselt puhastatud. Tuli levib räpase toidujääke ja rasva täis kubu kaudu väga kiiresti.

4. Korras elektrijuhtmestik ja -seadmed

Kui kuuled särinat, tunned vibratsiooni või madalat undamist, tuleks kindlasti lasta elektrijuhtmestik üle vaadata. Lühised võivad tekitada sädemeid ja tulekahju, eriti kui esineb elektrivoolu kõikumist. 

Samuti peaks ööseks jõulukaunistused ja erinevad tulukesed välja lülitama, et vältida võimalikke õnnetusi, näiteks kui koduloom närib juhtme läbi või tekib lühis. Kui soovid panna kaunistused õue, pead veenduma, et need vastavad nõuetele.

Talvel, kui on külm ja eriti pühade ajal kipub ka elektrivõrgu koormus ületama piirid. Jälgi, et korraga ei oleks elektrivõrgus liiga palju seadmeid. Kasutage vaid töökorras seadmeid.

Elektriradiaatorid on külmal ajal tavapärasest kuumemad. Hoolitse, et mööbel ja muud objektid oleksid nendest piisavalt kaugel. Kindlasti ei tohiks radikaid mitte millegagi kinni katta või nende peal pesu kuivatada. Samuti peaks radikatelt regulaarselt tolmu pühkima.

Hange.ee - lihtsaim viis kvaliteetse ehitaja leidmiseks aastast 2005!

+ Lisa oma töö

5. Korras küttekolle

Miinimumnõue esemetele on vähemalt 15cm küttekehast ning 75cm küttekolde avast. Siia hulka kuuluvad küttepuud, mööbel, puidust mänguasjad ja muud esemed.

Kui kuivatad ahju peal näiteks riideid, siis veendu, et need ei lähe liiga kuumaks.

Samamoodi nagu korstna puhul, tuleb ka küttekolle, näiteks ahi või pliit, lasta üle vaadata iga 5-10 aasta tagant. Isegi optimaalseima kütteviisi puhul kulub ahju sees olev vuuk ajapikku läbi ning kivid tulevad lahti. See omakorda suurendab tuleõnnetuste teket.

Kindlasti ei tohi jätta põlevat ahju või pliiti ilma järelvalveta. Isegi, kui on tegemist ohutu keskkonnaga, tuleks põlevatel objektidel alati silm peal hoida.

6. Ära jäta küünlaid järelevalveta

Sama kehtib küünalde (lahtist tule) kohta. Küünlad peavad olema paigutatud mittesüttivale alusele ning kaugemale süttivatest asjadest – riided, kardinad, ajalehed, kuusk jms. Hoolitse selle eest, et lemmikloom ei saaks küünlaid ümber lükata.

Üldjuhul on Eestis keelatud siseruumides suitsetada. Umbes 19% tuleõnnetustest juhtub just kodus suitsetamise tõttu. Piduses meeleolus jäädakse vahest magama, suits sõrmede vahel. Nii pole ka tuleõnnetus kaugel. Kui sa pead oma kodus suitsu tegema, siis hoolitse, et su lähedal oleks tuhatoos ja vajalikud tulekustutusvahendid, et välistada kõik võimalikud tuleohud.

7. Suitsuandur

Õnneks on suitsuandur muudetud Eestis kohustuslikuks. See võib paista tüütu, kuid on tõenäoliselt päästnud juba tuhandeid elusid. Peamine suurte tuleõnnetuste süü on mitte see, et päästjad jõuavad liiga hilja vaid see, et tulekahju avastatakse liiga hilja!

Igas kodus peab olema lakke kinnitatud vähemalt üks suitsuandur. Kui Sul on kodus ahiküte või pliit, siis on tungivalt soovitav paigaldada ka vingugaasiandur. Vingugaas on lõhnatu ning värvitu, lühidalt öeldes on see täiesti märkamatu ning see võib päästa Sinu või Su lähedaste elu.

8. Päästeamet

Päästeameti kodulehelt leiad nipid ning nõuanded, kuidas oma kodu tuleohutust tõsta. Kindlasti hoolitse selle eest, et kõik evakuatsiooniteed oleksid läbi mõeldud ja vabad. Kodus peaks kindlasti olema igal korrusel vähemalt üks tulekustuti. Kui see on liiga raske, tuleb soetada väiksem! Peaasi, et see on lihtsasti kasutatav igale pereliikmele.

Lisaks suitsu- ja vingugaasianduritele on soovitav soetada ka temperatuuriandur – ruumidesse, kuhu suitsuandur ei sobi ning vibratsiooniandur – vaegkuuljatele.

Tulekustuti on soovitav paigaldada eelkõige kööki ning garaaži.


Külmal ajal Eesti kliimas on tuleohutus väga oluline. Kui Sa pole kindel, kas Su kodu vastab tuleohutusnõuetele, leiad infot päästeameti koduleheküljelt. https://kodutuleohutuks.ee/

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge