Energiatõhusus Eestis ei tähenda vaid madalaid küttekulusid. Alates 2020. aastast peavad uued eluhooned vastama B-energiaklassi nõuetele. Olemasoleva kodu renoveerimisel peab tulemus vastama vähemalt C-energiaklassile.

Üldiselt jagatakse madala energiakuluga majad kolmeks:

Passiivmaja on kõige madalama energiatarbega – kuni 15 kW/m2. Eestis on vaid üksikud kodud, mis vastavad täielikult passiivmaja standarditele. Passiivmaja liikumine on alguse saanud Saksamaal ja tähendab sisuliselt , et hoone on isesoojenev ehk ei ole kasutusel väliseid energiaallikaid. Õigel passivmajal puudub küttesüsteem, sest hoone soojuskadu on viidud miinimumini tänu tihedale välissoojustusel ja uste ning akende tihendamisele. Seetõttu võivad passiivmajad olla  95% energiasäästlikumad kui vanemad renoveerimata majad. Tarbevee soojendamiseks kasutatakse passiivmajade puhul päikeseenergia kollektorit.

Eestis on passiivmaja ehitamine kulukas, sest talvel langevad külmakraadid üsna madalale. On saanud selgeks, et isegi vastates kõikidele standarditele, pole võimalik Eesti talvekliimas kodu soojusmugavust ilma lisakütteta saavutada. Passiivmaja tasub end võib-olla alles 10-15 aastaga ära. Loe ka: Mis on passiivmaja?

Liginullenergiahoone puhul on kütteenergia tarbimine keskmiselt 70-100 kW/m². Sellise kodu küttekulud on küll madalad, kuid konstruktsioonid, katus ja küttesüsteem vajab lisainvesteeringuid. Liginullenergiahoone kvalifitseerub A-energiaklassi märgise alla ja üheks nõudeks on päikesepaneelid, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks.

Põhjamaade kliimas on kõige optimaalsem ehitada madalenergiahoonet. See on parim lahendus, mille energiavajadus on keskmiselt kuni 120 kW/m². Erilahendust vajavad palkmajad, mis vajavad teistsuguseid konstruktsioone ning vajab lisainvesteeringuid.

Sisuliselt tähendab energiatõhus hoonet, mis vastab vähemalt A ja B-energiaklassi standardile. Selle tagamiseks on kõik hoone osad ning materjalid äärmiselt tõhusad energiasäästmise kohapealt.

Soojustus

Üks peamisi faktoreid energiatõhusa maja ehitusel on kvaliteetne soojustus. See on õigesti paigaldatud ja ettenähtud kohtadesse ning ei vaju ja kahjustu aastatega – isolatsiooni pealt ei tohiks siinkohal kokku hoida. Kvaliteetne soojustus on sama oluline kui madala energiakuluga küttesüsteem.

Paigaldamiseks leia kindlasti asjatundjad, kes teevad oma tööd hästi. Vajadusel tee taustauuring. Kahjuks on mitmeid juhtumeid, kus lubatud energiaklassi majal leitakse külmasillad ja puudulik või valesti paigaldatud soojustus. Siinkohal on jällegi oluline, et majast tulev niiskus jääks aurutõkke taha kinni, et see ei saaks kahjustada konstruktsioone ning isolatsioonimaterjali.

Passiivmajade liikumisega seoses on Põhjamaades nii mõnelgi pool avastatud just kõrge energiatõhususe majadel niiskus- ja hallitusprobleeme. Selle põhjuseks on enamasti ebapädev soojustuse ning aurutõkke paigaldus.

Õhuvahetus

Energiatõhusa kodu oluline osa on optimaalne õhuvahetus. Enamasti on aknad ja uksed väga soojapidavad. Aknad energiatõhusal hoonel tihtipeale lahti ei käigi.

See tähendab, et õhuvahetus on tagatud vaid ventilatsiooni toimel. Energiatõhusal majal peab kindlasti olema soojustagastusega ventilatsioon, mis vahetab välja küll kasutatud õhu, kuid ei lase välja soojust. Loe ka: Ventilatsioonitööde ABC

Õhuvahetust kontrollitakse rõhutestiga enne sisevoodri paigaldust. Sellega kontrollitakse, mitu korda ruumis õhk vahetub ühe tunni jooksul. Lubatud on 3/h, passiivmajadel 0,6/h.

Küttesüsteem

Madalenergiamajade puhul on küttesüsteem väga oluline. Sobivad vaid efektiivsed küttelahendused – soojuspumbad. Kõige efektiivsemad on Eesti kliimas maasoojuspump ning õhk-vesi soojuspump.

A-energiamärgisega hoonetel on lisaks soojuspumpadele kohustuslik lisada ka päikesepaneelid - või kollektorid. Enamasti on need vaid tarbevee soojendamiseks ning tagavad 60-70% sooja vee kasutuse aastas. Kuigi päikesetehnoloogia on vaid mõnikümmend aastat vana, on seda hakatud kasutama üha rohkem ka põhjamaades. Paneelid on küll kulukad, kuid samas on hakanud end üha kiiremini ära tasuma tänu kollektoritele ning uuemale tehnoloogiale.  

Konstruktsioonelemendid

Nagu eelnevalt mainitud, tuleb hoolitseda maja konstruktsioonelementide eest. Energiatõhusa maja puhul ei piisa enam lihtsalt aurutõkkest vaid tuleb paigaldada sertifitseeritud auru- ja õhutõkkesüsteemid. See võib paista üleliigne, kuid tagab tervisliku sisekliima nii, et ei pea kartma hallituskahjustust.

Arhitektuur

Kui soovid endale energiatõhusat hoonet, siis tuleb väga hästi läbi mõelda ka arhitektuur.  Nurgatagused tähendavad enamasti suuremat energiakulu, mida lihtsam, seda parem.

Samuti pead väga täpselt arvestama maja ehitusel ilmakaartega. Meie kliimas jääb päikese liikumine alati just lõunasuunda. Põhja pool asuvad ruumid on seetõttu alati jahedamad ning pimedamad.

Kui plaanid suuri klaaspindu, siis tasub need alati paigutada just lõunasse – nii kasutab maja ära päikese soojusenergia. Suveks tasub soetada korralikud ruloo ning kardinad, et hoida hoones võimalikult palju jahedust.

Tarbimisharjumused

Ekslikult arvatakse, et kui küttekulud on madalad on tegemist energiatõhusa hoonega. Tegelikult peab ka valgustite, kodumasinate ja küttesüsteemide tööks kuluv energiatarbimine olema madal.

Energiatõhusus peaks ideaalis tähendama ka õigeid tarbimisharjumusi. Isegi säästupirnidega võiks need välja lülitada kui toast või kodust lahkud. 

Eelista duši all käimist vannitamisele. Kui käid duši all, ära lase veel liiga palju joosta. On tõestatud, et nõudepesumasin võtab vähem vett ning energiat, kui nõude pesemine jooksva vee all.

Pidevalt töös olev elektroonika nagu arvutid, televiisor ja raadio võib välja lülitada, kui rohkem kui paariks tunniks kodunt lahkud.

Vana maja renoveerimine

Kui soovid olemasolevat kodu muuta energiatõhusamaks tuleb esimesena vaadata küttesüsteemi suunas. Kui hoonel on piisav soojustus, kuskil külmasildu pole ja aknavahedest külma ei tule, siis esimese asjana tasuks kaaluda soojuspumba paigaldamist, kas maa või õhk-vesi.

Suuremal ettevõtmisel tasub paigaldada soojustagastusega ventilatsioon. Päikesepaneelid tasuvad end umbes 10 aastaga ära, kui hoone soojustus on korras ning küttesüsteem efektiivne. Kahjuks on üsna tihti soodsam soetada uus energiatõhus kodu, kui renoveerida vana.

Enne kodu ostmist tutvu kindlasti ka energiamärgise klasside ning nõuetega. Paraku peaks kontrollima vastavaid märgiseid ehitisregistrist, et olla kindel nende õigsuses. Energiatõhus maja on alati veidi kallim, kuid tasub end väga kiiresti kütte- ja energiakulude pealt ära.