+ Lisa oma töö      

Õhk-vesi soojuspump ABC

06. september 2021 Hange.ee
Tagasi
õhk-vesi soojuspump, õhk-vesi küte, õhk vesi soojuspump, õhk-vesi soojuspumba paigaldus, küttesüsteemid

Õhk-vesi soojuspump on väiksema alginvesteeringuga suurepärane alternatiiv maasoojuspumbale. Küttelahendus ei vaja maakollektorit, sest soojusenergia kogutakse välisõhust, millega soojendatakse maja küttesüsteemi. Mille järgi valida ja mis juhul eelistada õhk-vesi soojuspumpa maaküttele? Mida tuleks arvestada õhk-vesi küttesüsteemi paigaldusel? Kõigest lähemalt järgnevalt.

Õhk-vesi soojuspump sobib hästi nii keskmise kui ka suuremate eramajade kütmiseks. Lahendus sobib ka nii uutele elamutele kui vanematele hoonetele, mis vajavad küttesüsteemi väljavahetamist. Õhk-vesi soojuspump vajab soojusenergia edasikandmiseks vesikütet – põrandakütet või radiaatoreid. Seega sobib küttesüsteem suurepäraselt välja vahetama traditsioonilisi küttekatlaid nagu: õli- ja gaasiküte, keskküttekatel, ahiküte jne. Õhk-vesi soojuspumba energiatootlikus on mõnikord isegi kolm korda suurem kui vanemate kütteallikate puhul võimalik. Loe ka artiklit: Millist küttesüsteemi valida?

Samuti sobib soojuspump korruselamutele, kus püsikulud on küttehinna tõttu palju tõusnud. Siiski peab hoolikalt jälgima korteriühistu ettenähtud norme. Hoone välisilme muudatused sh õhksoojuspumba lisamine vajab ehitusluba ja kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega. See kehtib nii korterite kui ka eramajade puhul. 

Kuidas toimib?

Õhk-vesi soojuspump koosneb hoone sisesest ja välisest osast. Välisosa võtab õhust soojusenergia ja edastab selle kompressorile, mis jaotab selle tubade vahel laiale läbi põrandakütte või radiaatorite.

Soojusenergia eraldatakse õhust külmaagensi abil, mis läbi aurustumise ning kondenseerumise annab energia boileris olevale veele. See omakorda kantakse mööda maja laiali läbi torustiku. Tuleb arvestada, et kompressoritöös eraldub välisosas sulatusvesi, mis tuleb ära suunata.

Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulud on väga madalad ja seetõttu on hoone kütmine suitsu-, tuha-, ja tolmuvaba. Samuti pole vajadust tulenormidele vastava katlaruumi või korstna järele. Piisab, kui ruumis on vaid kerge õhutus.

Soojuspump toimib kõige paremini vahemikus -20 kuni +40C. Seega sobib see peaaegu ideaalselt Põhjakliimasse. Ainult kõige külmemad talvepäevad vajavad lisatuge näiteks ahikütte näol. Samuti saab soojuspumbale lisada akumulatsioonipanga, mis hoiab ka käreda külma ajal paar päeva toad soojad.

Arvestades, et viimastel aastatel on ka Eestis olnud väga kuumad suvenädalad, tasub mainida, et õhk-vesi soojuspump on võimalik panna ka jahutama. Samuti toodab soojuspump sooja tarbevett ja sellega saab edukalt soojendada isegi basseinivett. Vee soojendamisel on soojuspumba kasutegur isegi kuni 2,5x suurem, kui lihtsalt elektriboileri puhul. Soojuspumba siseosal on mitu funktsiooni – veesoojendi, juhtarvuti, soojuse akumulaator, jms.

Tänapäeva soojuspumbad on täisautomaatsed ja süsteemiga liidetud arvuti annab juba varakult märku, kui kuskil on mõni rike või süsteem vajab hooldustehnikut. Samuti saab süsteemi jälgida ja juhtida interneti teel ka siis, kui oled majast eemal.

Millist kompressorit valida?

Õhk-vesi soojuspump on üldjuhul kahes versioonis – inverter ja on/off tüüpi. Võimalusel tasuks eelistada veidi kallimat inverter tüüpi, mis reguleerib vastavalt soojuskoormusele ise kompressori pöördeid. On/off tüüpi seade lülitab end sisse täisvõimsusel ja lülitub välja, kui vajalik temperatuur on saavutatud. See tähendab, et kompressor töötab pidevalt täisvõimsusel.

Kui õues on külm ja majale on vaja rohkem sooja, siis inverter-tüüpi seade tõstab kompressori võimsust. Soojemate ilmadega töötab seade jällegi minimaalsel võimsusel. Selliselt toimiv invertertehnoloogia on palju säästlikum kompressori suhtes, mis tõstab tunduvalt selle eluiga ja vähendab hoolduskulusid.

On/off soojuspump töötab täisvõimsusel ja igaks käivituseks kulub energiat. See omakorda koormab ja lõhub kompressorit. Nii kuluvad osad kiiremini. Tihtipeale lõpetab on/off tüüpi kompressor töö juba -5C juures, sest täisvõimsusel käivitamine lõhub täiskoormusel töötavaid liikuvaid osi nii külma ilmaga.

On/off seadmed on küll madalama hinnaga, kui inverter-tüüpi soojuspumbad, kuid need tarbivad sisse- ja välja lülitudes väga palju energiat ning see lõhub liikuvaid osi palju kiiremini. Samuti ei too selline töörežiim oodatud energiasäästu. Inverter-tüüpi soojuspump reguleerib kompressoripöördeid sujuvalt. Seetõttu on inverter-tüüpi soojuspump pikemas perspektiivis energiasäästlikum ning vastupidavam.

Paigaldus

Õhk-vesi soojuspumba seadme maksumus koos paigalduse ja materjalidega jääb üldjuhul vahemikku 4000-8000€. Küttelahenduse paigaldamine eeldab põrandakütte- või radiaatoritega vesiküttesüsteemi olemasolu. Nagu öeldud, inverter-tüüpi seadmed on kallimad ning suuremad hooned vajavad võimsamat soojuspumpa. Samuti sõltub materjali hind sise- ja välisosa omavahelisest kaugusest. Järelturult õhk-vesi soojuspumpa pigem soetada ei tasu. Enamasti puudub mitmekordselt kasutataval soojuspumbal garantii ja ümberpaigaldus on keeruline ning töömahukas. Õhk-vesi-soojuspumba elueaks peetakse keskmiselt 15-20 aastat.

Maaküttega võrreldes on algne investeering küll isegi kuni 2x odavam, kuid püsikulud keskmiselt 15% kõrgemad. Kogu süsteemi paigaldus võtab üldjuhul 2-4 päeva aega. Seega peab arvestama, et külmade ilmadega puudub sel ajal majal küttesüsteem. Loe ka: Maaküte ehk maasoojuspump ABC.

Õues asuv kompressor on soovitatav paigaldada spetsiaalse raamiga, mis summutab vibratsiooni. Seetõttu ei soovitata kompressorit paigaldada magamistoa või seinte vahetusse lähedusse. Kompressori saab paigaldada kuni 50 meetri kaugusele majast. Lisaks peab arvestama paigalduskuludega, mis võivad suureneda kui sise- ja välisosa üksteisest liiga kaugel asetsevad.

Välist seadet ei tohiks paigaldada katusele. Sulatusvesi hakkab tilkuma seintele ja tuul takistab sulatusprotsessi. Samuti ei saa katusel olevat seadet vajadusel hooldada. Katusel oleva kompressori sulatusvesi võib lõhkuda katust, lumetõkkeid ja veerenne. Kompressor ei tohi olla ka liiga madalal, et sulatus vesi ei koguneks vaid saaks vabalt ära voolata.

Eesti kliimasse soovitatakse suure aurustipinnaga soojuspumpasid. Soojustegur on suurem, kui sulatustsüklid on harvemad. Kondensaat ehk sulatusvee võiks juhtida läbi drenaaži kanalisatsiooni Kui äravool puudub siis tekib aurusti ümber jääväli, mis raskendab hooldustöid ning on ebaesteetiline.

Tehniliste andmete soojategur ei arvesta sulatustsüklitega, mis ilmnevad alles pärast süsteemi paigaldust. Selliste nüanssidega oskab aidata aga kogemustega spetsialist. Kindlasti peab konsulteerima ka edasimüüjatega, et leida enda hoonel parim lahendus.

Eestis on palju erinevaid soojuspumpade maaletoojaid ning edasimüüjaid. Seadmeid on väga erinevatelt tootjatelt erinevate tehniliste näitajatega, mistõttu on oluline teha piisavalt uurimustööd või leida omale usaldusväärne konsultant. Lisaks seadme tüübile tuleb kindlasti arvestada ka küttevajadusega. Liiga väikesel või liiga suurel võimsusel töötav seade kulub kiiremini läbi kui kodu vajadustega ühtiv soojuspump.

Hange.ee - lihtsaim viis kvaliteetse ehitaja leidmiseks aastast 2005!

+ Lisa oma töö

Eelised:

  • Madalad püsikulud;
  • Praktiliselt hooldust ei vaja;
  • Sobib alternatiiviks maaküttele, sest algne investeering on madalam ning ei vaja maja ligiduses vaba maa-ala;
  • Täisautomaatne;
  • Toimib ka tarbevee soojendamiseks;
  • Suvel jahutab kodu;
  • Tänapäevased süsteemid annavad varakult teada riketest ning vajalikest hooldustest;
  • Saab juhtida ka kodust eemal olles;
  • Tahma- ja tolmuvaba.

Puudused:

  • Küttesüsteemi väljaehitamine ja asendamine on kulukas;
  • Välise kompressori peab paigaldama sobivasse kohta;
  • Vajab professionaalset paigaldajat;
  • Varuosad ja asendus võib olla kulukas;
  • Vajab ehitusteatist.

Parima tulemuse saavutamiseks on soovitav võtta mitu pakkumist. 

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge