Maasoojuspump sobib nii vanematele renoveeritavatele majadele kui ka uusehitistele. Maakütet kasutatakse nii maja soojendamiseks kui ka jahutamiseks (suvel) ning sooja vee tootmiseks. Maaküte on väga madalate kütte- ning hoolduskuludega, mugav, keskkonnasõbralik ning praktiliselt hooldusvaba. Peab arvestama, et paigaldus ja tehnika esmainvesteering on võrdlemisi suur ning kollektor-torud paigaldatakse maja ümber oleva maa sisse.
Maakütte puhul kasutatakse vesiküttesüsteeme – radiaatoreid ja/või põrandaküte. Süsteemi eeliseks on see, et suvel toimib maaküte ka jahutajana ja sobib suurepäraselt sundventilatsiooniga majadele, mis viimaste aastate kuumalaineid arvesse võttes igati tervitav omadus Mida suurem eramaja, seda suurem on maakütte tasuvusaeg. Maaküte toimib paremini madalamatele temperatuuridel. Seega sobib lahendus paremini põrandakütte puhul, mille peale/tagasivoolutemperatuur on ca 40-35 ºC võrreldes radiaatoritega, mille peale/tagasivoolutemperatuur on ca 55–45 ºC. Mida madalam on küttevee temperatuur seda vähem kulub energia tootmiseks ka elektrit.
Maasoojuspumpa tasub kaaluda siis, kui tegemist on keskmise või suurema eramajaga, mille ümber on palju maad. Levinud rusikareegel ütleb, et 1m2 köetavat pinda vajab vähemalt 3m horisontaalset maakollektorit ning paigaldamiseks 3,6m2 vaba maapinda. Seega võib arvestada, et näiteks keskmise 150m2 suuruse eramaja kütmiseks on vaja vähemalt 600m2 vaba maad, kuhu paigaldatakse kollektor ehk torustik.
Maasoojuse ammutamiseks on 4 võimalust:
1. Horisontaalne või spiraalne maakollektor, mis ammutab maapinnast soojusenergiat. Suve jooksul ammutab kollektor päikese soojusenergiat ning vihmavee ja õhu soojusenergiat. Niiske pinnas on parem soojusjuht ning on seetõttu eelistatum – seda lühem on torustik. Torustik ehk maakollektor, mis on enamasti valmistatud plastikust paigaldatakse 1-1,2m sügavusele u 1m kaugusele. Maapinnast kogutud soojusenergia taastub suvel. Eesti oludes on maaküte pikemas perspektiivis üks soodsamaid ja mugavamaid küttelahendusi, mida valida.
Maakollektor paigaldatakse eelistatult pinnale, kus peal ei trambita ning talvel lund ei lükata – lumekiht kaitseb külma eest paremini. Torustikku ei ole soovitav paigaldada teede, platside, terrassi, jms alla. Maakollektori eluiga on väga pikk ning õigesti välja arvutatud ja paigaldatud torustik ei sega taimede kasvu ega muid ökoloogilisi tingimusi.
Maasoojuspump on vaikne, mugav ning kütmine on suitsu-, tuha-, ja tolmuvaba. Samuti on kütmine täielikult automatiseeritud ning soojendab ka tarbevett.
Maaküte on Põhjamaade kliimas kõige soodsam püsikuludega küttesüsteem. Soojuspumba hoolduskulud on väga madalad ning kompressori eluiga enamasti pikk, kuni 20-30 aastat. Maakollektori ehk plastiktorude eluiga maa sees on ligi 100 aastat.
Mida teada?
Enne maakütte süsteemi paigaldamist tuleb kindlasti teha eeltöö – piisavad mõõtmised ja maapinna soojusjuhtivuse ning niiskuse mõõtmine. Torustikule sobib pigem niiskem pinnas, mis juhib paremini soojust. Mida niiskem pinnas, seda lühem on torustik.
- Üks m2 köetavat pinda vajab vähemalt 3m horisontaalselt maakollektorit ning 3,6 m2 vaba maapinda. Torud paigaldatakse 1,2m sügavusele 1m vahedega. See tähendab, et keskmise suurusega kodu kütmiseks on vaja vähemalt 600 m2 vaba maapinda.
- Kui kollektor on liiga sügaval, siis päikesesoojus ei saa piisavalt kiiresti torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada.
- Liiga madalale paigutatud kollektor võib talvel jäätuda, mis suurenda elektrienergia tarbimist.
- Maakütte sobib väga hästi põrandakütte lahendustega majadele, kuid saab kasutada ka radiaatorite puhul.
- Kuigi süsteem kulutab tööks energiat, toodab see võrreldes teiste küttesüsteemidega väga kõrge kasuteguriga soojust.
- Kompressor ei vaja tuleohutusele vastavat katlaruumi ega korstent, sest soojusenergia tekkel ei teki põlemisjääke.
- Siiski vajab maaküte kerget äratõmbega ventilatsiooni.
- Sobib väga hästi sundventilatsiooniga majadele, sest toimib nii soojusallika kui ka suvisel ajal jahutajana.
- Enne hinnapakkumist on vaja teada köetava pinna suurust, sooja vee kogust, maja soojapidavust ning asukohta.
- Tänapäeva kompressorid on automatiseeritud ning arvutiga, mida saab programmeerida töötama omale sobival režiimil. Samuti annab arvuti märku võimalikest riketest või kui süsteem vajab hooldust.
- Madal müratase ning väike hooldusvajadus.
- Maakütte algne investeering on küll kõrgemas hinnaklassis võrreldes näiteks õhk- või õhk-vesi soojuspumpadega, kuid mida suurem on maja, seda kiiremini tasub süsteem end ära. Mõnikord isegi juba mõne aastaga võrreldes teiste enimlevinud küttesüsteemidega. Loe ka artiklit: Millist küttesüsteemi valida?
Keskmise ning suurte eramajade puhul on maaküte kõige säästlikum ning seega ka kõige hinnatum. Millist süsteemi valida ja kui suur on alginvesteering sõltub suuresti köetava pinna suurusest ning maja asukohast. Kindlasti tuleb eelnevalt konsulteerida spetsialistiga, et leida enda jaoks parim lahendus.
