Mis on põhumaja?
Põhk on Eestimaal kohalik taastuv ressurss, mida jääb teraviljakasvatuses jääksaadusena tublisti üle. Viimastel aastatel on põhumajasid ehitavate ja nende ehitamiseks kuluvate materjalide tootvate firmade hulk Eestis kasvanud. Põhku on hakatud tootma ehituses ka professionaalsel tasandil.
Põhuhoonete inspiratsioon pärineb Ameerikast ja Austraaliast, kus seda on kasutatud ehituses aastasadu ja see tõestab kvaliteetse materjali väärtuslikkust. Ehituseks kõlbulik põhk peaks olema kuiv ja kuldse tonaalsusega. Sellise materjali puhul saab ehitada kaasaegse hoone, kuhu saab paigaldada iga teisegi modernse eramu süsteemid nagu kütte, elektri, kanalisatsiooni ja vee.
Põhumaja energiasäästlikkusest
Peale selle, et põhk on taastuv ressurss, kulub põhuploki tootmiseks kuni 75 korda vähem energiat kui näiteks tehisvilla valmistamiseks. Et materjal toodetakse kodumaal, ei kulu ka transpordile nii palju ressursse. Muuhulgas on põhust seinte soojapidavus võrreldes harilike majadega kahekordne.
Paksud seinad talletavad palju soojusenergiat ja säilitavad ka jahedust ning seeläbi on kütteks ja suvel jahutuseks kuluv energiavajadus kordades väiksem. Kui maja eluiga kord lõpule läheneb, toimub lagunemisprotsess väärikalt ja reostab keskkonda vähem.
Põhumaja ehitamise iseärasused
Ehitustegevuse algusel ei ole tavalise majaga võrreldes suuri erinevusi. Maja alusmüür võib olla harilik plaat-, lint- või vaivundament. Lisaks võib välise soojustuskihi moodustada penoplastist.
Kandev tarind moodustub põhupallidest või puitkarkassist, mille täitematerjaliks on põhk. Põhupalle kasutades peab need tihedalt kokku pressima, et saavutada soovitud tugevus. Puitsõrestiku korral on põhitoormeks samuti põhk, ent puit lisab konstruktsioonile tugevust.
Peamiseks erinevuseks on see, et põhupallidest saab rajada maksimaalselt kaks korrust, aga puitkonstruktsiooni puhul selliseid piiranguid pole. Erinevus tuleb sisse ka talade mõõtmetes. Kuna põhumaja ei ole nii raske, ei nõua see ka nii suure läbimõõduga prusse. Läbimõõduks võib olla ka 50x100 ja 50x50 mm.
Ka katusekatte materjal sarnaneb tavahoonega, aga põhumajade puhul on levinud materjaliks kivi. Kuna põhumaja võib niiskuse suhtes olla tundlikum, on oluline, et räästas ulatuks vähemalt 70–80 cm üle katuse.
Põhumaja seinad ja nende kattematerjal
Seinte juures on erisusi märksa rohkem. Esmalt torkab silma, et seinad on palju paksemad. Küll aga saab neisse tekkivaid suuremõõtmelisi aknavuuke ja -laudu väga hubaselt ära kasutada.
Seinte jaoks tarvitatakse tihedalt pressitud põhupakke või -paneele. Põhupaneele käsitletakse siseseinte puhul nii nagu igast teisest ehitusmaterjalist plaate. Kusjuures on need ka üpris helikindlad. Põhupaneelid on piisavalt tugevad et kannatada koduseadmete ja mööbli seina kinnitamist. Pärast hüdroisolatsiooni lisamist ja laudise või keraamiliste plaatidega viimistlemist on põhupaneelid niiskuskindlad ja sobivad seega ka kõrge veeaurusisaldusega tubadesse. Kuigi põhu maksumus on tagasihoidlik, on paneelide hind pakkide omast veidi krõbedam.
Üllataval kombel on põhuhoone puhta puitkarkassmajaga võrreldes tulekindlam. Põhust sise- ja välisseintele kantakse harilikult peale looduslik krohvikiht ning just see tagab majale tulekindlad omadused. Olulist rolli mängib muidugi ka krohvi materjal. See peab olema hingav ja põhinema looduslikel sideainetel, vastasel juhul võib seintes hakata vohama hallitus. Seega tasub otsustada kohupiimavärvi, lubja- ja savikrohvi kasuks. Peale materjali mängib rolli ka pealekandmistehnika: valmistamiseks võiks tarvitada spetsiaalset krohvisegumasinat ja pealekandmiseks krohvipritsi, mis üheskoos tagavad tugevama niiskuskindluse.
Peale hallituse ennetamise tähendavad looduslikud kattematerjalid ka inimsõbralikumat sisekliimat. Eesti külmas kliimas veedame suure osa aja siseruumides ning seda enam mängib rolli tervislik ja kvaliteetne õhk. Savikrohv siseseintel toimib kui niiskuseregulaator ja hoiab õhutaseme ruumides tasakaalus.
Väljast saab plokid katta loodusliku lubjakrohviga, seejärel järgnevad õhuvahe, laudkate ja tõrvapapp. Kes soovib, võib krohvi asemel kasutada interjööris ka pabertapeeti ning välisseintel puitplaati ja -voodrit, katusekive, tellist või muud sarnast, mis võimaldaks ka tuuldumist.
Kokkuvõte
Põhupakkidest või -plaatidest ehitatud eramu puhul on kahtlemata tegu ökoloogilise ja unikaalse lahendusega. Sellist hoonet saab ehitada kas puitkarkass sõrestiku abil, kus põhk mängib soojustusena täitematerjali rolli, või vaid kandvate põhuplokkide najale. Seega on peamine erinevus võrreldes tavapäraste hoonetega just seinte osas. Et põhk soovib enda kõrvale naturaalseid ja hingavaid viimistlusmaterjale, tagavad need hoones ka meeldiva, tasakaaluka ja tervisliku sisekliima. Nõnda ei säästa te põhumaja rajades vaid keskkonda ega finantsilisi ressursse, vaid ka oma tervist.
