Korista viimased hilised külmakartlikud köögiviljad

Päris kõiki köögivilju ei ole kohe vaja hakata suure hooga keldrisse tassima. Näiteks porrulauk talub miinuskraade äärmiselt hästi ja lehtkapsa maitseomadused isegi paranevad peale esimesi öökülmasid. Samuti tunneb ennast talvises aias suurepärase maitserohelisena kasutust leidev petersell ja külma ei karda ka aiamaale jäänud viimased porgandid. Siiski arvesta ka siinkohal, et kui peterselli õnnestub maha sadanud lumekatte alt veel ilmselt välja kaevata, siis külmunud maa seest porgandite välja sikutamine käib meist enamikule üle jõu ja sellisel juhul ei jää nende osas muud üle, kui kevadet oodata.

Seevastu vaata üle oma tomati- ja paprikataimed, ning korja ära kõik hilised viljad. Roheliste tomatite puhul jälgi, et nad oleksid enamvähem oma valminud suguvendadega sama mõõtu, ning too nad tuppa järelvalmima. Sellised tomatid lao ühe kihina karpidesse ja suurema hulga korral võiksid need ka sortida vastavalt valmidusastmele. Küpsemise soodustamiseks pista tomatite vahele ka mõni hilissügisene õun.

Samuti korja kokku kõik aiamaale jäänud kõrvitsad, melonid ja arbuusid ning paiguta need hoiustamiseks mõnda jahedasse ja kuiva ruumi. Nii saad veel tükk aega oma aia saadusi nautida. Mõned kõrvitsasordid rõõmustavad sind õigeaegsel koristamisel veel kevadelgi. Korja, lase kuivada ja vii keldrisse ka viimased oma aia säilitusõunad ning kui panid kasvama külmaõrnasid maitsetaimi, nagu näiteks basiilik, siis on nüüd viimane võimalus veel nendest endale miskit tallele panna.

Korja kokku ja hävita kõik haigustunnustega taimeosad

Tegelikult on tark korjata peenardest kokku kõik surnud taimeosad, millel ei ole dekoratiivset eesmärki ja need korralikult komposteerida või ilmselgete haigustunnuste ilmnemisel põletada. Erilist tähelepanu võiks pöörata ka aias kasvavatele püsikutele.

Lõika ära kõik püsilillede, nagu näiteks rooside, kahjustunud osad ning korja hoolikalt peenralt kokku ka haigusest tabandunud ja maha varisenud taimeosad. Mõningad väga kahjustunud taimed on ülejäänud liigikaaslaste hüvanguks kasulik hoopis välja juurida. Ole ka hoolikas ja puhasta peale iga taime käsitlemist desinfitseeriva vahendiga oma aiakääre, et mitte haigusi taimelt taimele edasi kanda.

Vaata üle oma viljapuud- ja marjapõõsad ning lõika ära kõik haigustunnustega oksad ning põleta need. Mõne taime lõikuseks ongi kõige sobivam aeg sügisel, nii et näiteks kahjustunud vaarikavarred saab välja lõigata hilissügisese hooldulõikuse käigus. Ära unusta kokku korjata ka viimaseid maha potsatanud haigustunnustega õunu, ning et vältida järgnevatel aastatel nende haiguste levikut on parim lahedus need parajale sügavusele maha matta. 

Vii külmakartlikud taimed tuppa

Korja kokku kõik aiakonteinerites kasvatatud külmakartlikud taimed, mida plaanid üle talve kasvatada. Nii võid näiteks pelargooni ja rosmariini potid mõnda jahedasse ruumi tassida ning korraliku kevadise hoolduse korral saab neist järgmisel suvel jälle rõõmu tunda.

Sooja tuppa päevavalguslambi alla võib kolida ka väiksemad potis kasvatatavad tšillipipra taimed ja basiilikud. Ning ära mingil juhul unusta õue toataimi, mille oled ilusate ilmadega terrassile või kasvuhoonesse suveõhku ja paremaid valgusolusid nautima viinud.

Vaata üle oma muru

Kuna murutaimed vajavad oma kasvuks nõrgalt happelist pinnast, tuleb aeg-ajalt, paari aastase intervalliga võtta ette muru lupjamine, mis tõstab aja jooksul happelisemaks muutunud pinnase ph-d. Nii vähendad murukattel sambla vohamist, millele meeldivad just eesootavad lühikesed pimedad ja niisked päevad ning ühtlasi teed mulla pH tõstmisega sealsetele taimedele kasvamise meeldivamaks. Parim aeg muru lupjamiseks ongi enne miinuskraadide saabumist oktoobris ja novembris. Loe ka: Mida tuleb teada muru väetamise kohta?

Kui sa ei ole jõudnud veel muru õhutada ja näed, et selleks on vajadus, siis pole veel hilja ka see töö ette võtta. Samuti võid veel läbi viia viimase niitmise, kui mõnes paigas on muru liiga kõrgeks jäänud. Hilissügisel on ilmselt rohkem aega, et pöörata tähelepanu ka kohtadele kuhu iga niitmisega ei jõua. Näiteks nagu põõsaste alused või kaugemad aianurgad. Lihtsalt kui jätad talveks muru liiga kõrgeks, soodustab see umbses tihedas murukattes kõiksuguste seenhaiguste levikut.

Korja kokku kõik kastmistarvikud

Kastmishooaeg on külmakraadide saabumisel kindlasti lõppenud, seega on aeg aiast kokku korjata kõik kastmissüsteemi tarvikud, kastmisnõud ning vee kogumiseks ja soojendamiseks kasutatud mahutid. Kalla kõik kenasti veest tühjaks, puhasta ja kuivata, ning vii nende talvisesse hoiupaika. Selliselt talitledes saad garanteerida, et järgmisel kevadel on kõik tarvikud terved ja uueks hooajaks valmis. 

Kui mõni aias kasutatav veemahuti on liiga suur, et seda varjualusesse pakkida, siis tühjenda see vähemasti veest ja sulge veekindlalt. Suvel kasutust leidnud vihmaveemahutitele võiksid teostada ka korraliku pesu. Õue jäetavate plastmassmahutite puhul jälgi, kui uv-kindlad nad on, ning vajadusel kata nad näiteks läbipaistmatu koormakattega, et pikendada nende eluiga. Arvesta ka sellega, et katuse räästa alla paigutatud vihmaveetünn ei jääks talvel katuselt kukkuvate raskete lume või jääräitsakate alla ning vajadusel nihuta see kasvõi veidi majast eemale. Loe ka: Põhjalik ülevaade: kuidas ja kuhu aiatarvikud talveks hoiule panna?