Plekk
Üks levinumaid katusematerjale Eestis on plekk. Metallkatus on suhteliselt kerge, paigalduselt kiire ning sobib hästi põhjamaise kliimaga. Plekk ei karda niiskust ega mädanemist ning talub üldiselt hästi lund ja tuult. Uuringud ja ehituspraktika näitavad, et korralikult paigaldatud metallkatus võib vastu pidada mitukümmend aastat, sageli 40–70 aastat või enamgi. Pleki eelis on ka see, et plekk ei koorma liigselt katusekonstruktsiooni, mistõttu sobib hästi nii uutele majadele kui renoveerimisprojektidele. Samas võib vihm või rahe plekk-katusel tekitada rohkem müra ning paigaldus peab olema korrektne, et vältida kondentsi ja korrosiooni.
Plekk-katuste kohta saad rohkem lugeda siit: Plekk-katuse ABC
Kivi
Teine väga vastupidav lahendus on kivikatus, mida tehakse tavaliselt kas savi- või betoonkividest. Kivikatus on massiivsem ja seetõttu stabiilsem tugeva tuule ning sademete korral. Samuti summutab see hästi heli ning annab majale klassikalise välimuse. Kivikatused võivad vastu pidada 50–100 aastat, kui konstruktsioon ja hooldus on korras. Puuduseks on suur kaal, mis tähendab, et katusekonstruktsioon peab olema piisavalt tugev. Samuti on kivikatuse paigaldus ja materjal ise kallim kui paljudel alternatiividel, kuid pika eluea tõttu võib see olla majanduslikult mõistlik valik. Kivikatustest saad täpsemalt lugeda: Kivikatuse ABC
Bituumensindel
Soodsam ja paindlikum lahendus on bituumensindel või rullmaterjal, mida kasutatakse sageli keerukama kujuga katustel või väiksemate hoonete puhul. Sindel on kergesti paigaldatav ja hinnalt taskukohane, kuid selle eluiga jääb tavaliselt 20–30 aasta kanti. Eesti kliimas mõjutavad bituumenmaterjale temperatuurikõikumised, UV-kiirgus ja niiskus, mistõttu vajab selline katus rohkem hoolt. Samas võib see olla hea valik suvilatele, abihoonetele või juhul, kui eelarve on piiratud.
Eterniit
Levinud kompromisslahendus on kiudtsement ehk tänapäevane eterniit, mis on asbestivaba ning kergem kui kivikatus. See sobib hästi nii uusehitistele kui ka renoveerimisel, sest sageli saab selle paigaldada olemasolevale konstruktsioonile. Eterniit on vastupidavam kui bituumensindel, kuid üldjuhul mitte nii pikaealine kui kivikatus. Samas on selle hind ja hooldusvajadus paljudele koduomanikele sobivas tasakaalus.
Katusematerjali vastupidavuse kohta on tehtud ka rahvusvahelisi uuringuid, mis näitavad, et materjali lagunemist mõjutavad eelkõige UV-kiirgus, niiskus ja temperatuuri kõikumised. Põhjamaades on eriti oluline külmumise ja sulamise tsükkel, mis võib tekitada pragusid või kiirendada korrosiooni. Seetõttu peetakse raskemaid ja ilmastikukindlamaid materjale, nagu kivi või metall, sageli pikaajaliselt vastupidavamaks kui bituumenmaterjale.
Kuidas valida?
Lisaks materjalile tuleb arvestada katuse kuju ja kaldega. Näiteks madala kaldega katustele sobivad paremini rullmaterjalid või plekk, samas kui järsematel viilkatustel kasutatakse sageli kivi või profiilplekki. Samuti mängib rolli hoone arhitektuur – traditsioonilise välimusega majale sobib sageli kivikatus, modernsemale hoonele plekk.
Hinnaklassis on erinevused märkimisväärsed. Bituumensindel on tavaliselt kõige soodsam, plekk ja eterniit jäävad keskmisesse hinnaklassi ning kivikatus on kallim, kuid pika elueaga investeering. Arvesse tuleb võtta ka paigalduse kulusid ja konstruktsiooni tugevdamist, mis võib kivikatuse puhul hinda märgatavalt tõsta.
Sind võib veel huvitada: Katuse aluskatted ABC
Oluline aspekt on ka hooldus. Iga katus vajab aeg-ajalt kontrolli: vihmaveesüsteemide puhastamist, katusekatte ülevaatust ning võimalike kahjustuste parandamist. Regulaarne hooldus pikendab katuse eluiga sõltumata materjalist.
Eesti kliimas on end hästi tõestanud nii metall- kui kivikatused, mis pakuvad pikaajalist vastupidavust. Bituumenmaterjalid ja eterniit on sageli soodsaimad ja paindlikumad lahendused, kuid nende eluiga on lühem. Parim valik sõltub maja konstruktsioonist, eelarvest, soovitud välimusest ja valmisolekust katust hooldada. Õigesti valitud ja professionaalselt paigaldatud katus teenib majaomanikku aastakümneid.
