Tihtipeale on kiusatus hoida kulusid kokku just aluskatte pealt. Kuid odav materjal on nõrgem, rebeneb ja kahjustub kiiremini ning ei pruugi oma funktsiooni täita. Niiskust halvasti juhtiv aluskate kahjustab aja jooksul puitkarkassi. See omakorda tähendab, et pikemas perspektiivis tuleb kogu katus uuesti maha võtta varem kui on katuse eeldatav eluiga. Tihtipeale on katuse kahjustused ning väljavahetamine tingitud just aluskatte kahjustuse tõttu. Kõigest lähemalt allpool.

Aluskate pannakse paika juba enne katusematerjali. Lisaks tuulutus- ning veepidavusele täidab aluskate kaitsefunktsiooni juba katusepaneku ajal, hoides niiskuse majast eemal näiteks kergema vihmasaju puhul.

Aluskate on rull- või plaatmaterjal, mis peamiselt täiendab katuse veetihedust. 

• Esmane funktsioon – vigastuse või ehituse ajal ei satuks vesi tuppa;
• Teine funktsioon – kaitseb soojustust ja katusekonstruktsioone toa suunalt tuleva niiskuse eest;
• Tuleks eelistada hingavat aluskatet, mis niiskust majast välja laseb. Mittehingav aluskate sobib vaid külma pööningu puhul, mis on otse katuse all.

Peamised aluskatte ülesanded:

• Ilmastikukindlus;
• Kondensniiskuse sidumine;
• Tuuletiheduse tagamine;
• Veetihedus;
• Veeauru läbilaskvus;
• Soojustusmaterjali vormi hoidmine.

Kui aluskate peab täitma liiga palju eesmärki, võivad tekkida probleemid.

Peamised riskid:

• Rebendid, katkine kiht – aluskate ei pea vett;
• Rebendid, augud – ei pea tuult ning väheneb soojapidavus;
• Liiga suur niiskustakistus tekitab kondensiooni, mis tilgub karkassi peale ning tekib niiskuskahjustus ja hallitus;
• Veekindla aluskatte surutud soojustus võib takistada tuulutust ning ummistada tuulutusvahe mis omakorda võib tekitada pikema aja jooksul niiskuskahjustusi.

Korralik aluskate peab nii hingama kui ka olema piisavalt veekindel

Hingavuse tagab kihtide vahel olev materjal, kus on väga väikesed augud. See kiht laseb välja maja seest tekkinud veeauru. Teiselt poolt jällegi ei lase läbi katuselekke tagajärjel tekkinud suuremad veemolekulid. Sellist auru läbilaskmisvõimet tähistatakse SD-väärtusena, mis ei tohiks olla kõrgem kui 0,03m.

Aluskatte veepidavust testitakse eelnevalt ning veekindlustesti tulemus peaks olema vähemalt W1 ning pidama kinni vähemalt 3m kõrguse veesamba. Tegelikult veesamba näitaja katusel ei ületa rohkem kui 2m.

Kvaliteetse aluskatte materjal on tugev, mida väljendab ka materjali kaal. Materjali tugevust näitab näiteks, kui katuse paigalduse ajal kukub tööriist kattele või kogemata astutakse latist mööda. Aluskihi kaal peaks olema vähemalt 160g ruutmeetri kohta ning koosnema 3-4 kihist. Samuti peab jälgima, et aluskattel oleks armeering, mis takistab materjali venimist. Aluskate venib peamiselt just paigalduse ajal, peamiselt ilmastiku tõttu või mehaanilise surve avaldusel.

Eesti kliimas peab aluskate vastu pidama suurtele temperatuuri kõikumistele – kuni 120 kraadi (-40 - +80) ulatuses. Laborites testitakse aluskatte materjali tuleleegiga, kvaliteetne materjal on tuld takistav. Aluskate peab olema ka UV-kiirguse kindel, sest isegi vaid katuse paigalduse ajal avaldunud päikesekiirgus on piisav, et materjal muutuks ajapikku pudedaks isegi katuse all.

Topelt liimiribad tagavad lisaks sujuvamale paigaldusele ka ühenduskohtade vee- ja tuulepidavuse.

Soovitav on valida aluskate katuse tootja poolt soovitatud või valmistatud materjalide hulgast, sest see lisandub katuse valmistaja garantiile.

Mittehingav aluskate

Praktikas paigaldatakse mittehingav aluskate vaid siis, kui katuse all on ventileeritud külm pööning. Mittehingav aluskate ei sobi kindlasti katustele, mis ei hinga – nagu plekk-katus ning bituumen. Mittehingav aluskate tuleb alati paigaldada nii, et külgedel oleksid õhutusvahed. Samuti tekib mittehingavale aluskattele alati kondensiooni kiht, mis võib tilkuda konstruktsioonidele. Kvaliteetsel kattel on lisakihid, mis imavad niiskust ning hoiavad ära potentsiaalse niiskuskahjustuse.

Kvaliteetsel mittehingaval aluskattel on vettimav kiht valmistatud tekstiili baasil. Odavamatel on tselluloosi baasil toodetud kihid, mis aja jooksul muutuvad rabedaks ning eemalduvad katte küljest lõpetades oma kondensiooni takistamise funktsioon.

Mittehingava aluskatte puhul on oluline, et katuse ja aluskihi vahele jääks tuulutusvahe, mis vähendab maja soojuspidavust. 

Hingav aluskate

Hingav aluskate tähendab, et kattel on suur veeauru läbilaskevõime. Selline materjal täidab ka tuuletõkke funktsiooni ning paigaldatakse otse soojustusmaterjali vastu. Hingav aluskate sobib kõikide katusematerjalidega, kuid oluline on jälgida veepidavust. Laastukatuse puhul võib osa vett suurte sadude ajal läbi lasta ning aluskatte peab olema piisavalt tugev ning paigaldatud nii, et see juhib katuse alla sattunud vee külgedele ning ära.

Kuidas valida aluskate?

Katuse aluskate on vajalik siis, kui katusematerjali vahelt võib tuulega läbi tulla vett või lund – kivid, plaadid, paanid. Aluskate peab olema katustel, millel on kondensiooni oht – plekk ja bituumen. Aluskate peamine eesmärk on täiendav kaitse niiskuse eest – peamiselt majast tulev veeaur.

Kui aluskate täidab ka tuuletõkke rolli, siis tuleb kasutada hingavat aluskatet. Kui kasutad soojustusel tuuletõkke plaate, sobib mittehingav aluskate.

Kui katus on plekist, siis peab aluskate taluma kõrgeid kuumuseid – vähemalt +90 kraadi. Samuti peaks aluskate olema suurema raskusega.

Kivikatuse all olev aluskate peab olema UV-kiirgust taluv ning samuti raskem.

Suurema raskusega aluskate on soovituslik ka pikema elueaga katustel.

Kvaliteetse aluskatte näitajad:

• Auru läbilaskmisvõime ehk SD 0,02-0,2m;
• DVA – mida suurem, seda parem;
• veetihedusklass W1 on täielikult veetihe;
• W3 on pigem vett läbilaskev toode;
• UV-kiirguse vastane on vajalik peamiselt katuse paigalduse ajaks;
• venivus- ning rebimistugevus N/50mm on hea.

Paigaldus:

Aluskate paigaldatakse sarikate peale enne katusematerjali. Aluskate peaks jääma sarikatest natuke kõrgemale, et tagada parem tuulduvus. Katte serv kinnitatakse äärmise sarika külge. Aluskate peab räästa suhtes jooksma sirgelt lõpuni. Kinnitatakse klambritega sarika külge.

Hingav aluskate tõmmatakse pingule. Mittehingav aluskate tuleb paigaldada rippuma, kile on keskelt 20cm madalamal kui sarikate peal. Aluskate kinnitatakse naelte või klambritega sarikate külge. Sarika peale paigaldatakse tuulutusliist piki sarikat, katte ülemisest servast peaks jääma vähemalt 15cm vabaks.

Hingava katte teibitakse omavahel kokku, enamasti on neil teibiribad juba küljes. Seejärel paigaldatakse tuulutusliistud ning roovitus. Nii paigaldatakse aluskate kogu katusele. Katusematerjal läheb tuulutusliistude ning roovituse peale.

Kõige olulisem on valida kvaliteetne aluskate. Kuigi vahest tahetakse selle pealt kokku hoida, ostes odav või jäetakse see üldse panemata, siis pikas perspektiivis võib see otsus minna väga kalliks. Aluskatte puudumine suurendab kondensiooni ning niiskuse ohtu, mis omakorda rikub karkassi ning soojustuse. See tähendab, et lisaks katusele peab siis välja vahetama kogu soojustuse ning konstruktsiooni. Halvemal juhul tähendab see majale levivat hallitust.

Kui tellid omale katuse, siis kindlasti konsulteeri spetsialistidega ka aluskatte asjus. Enamasti tagab katusematerjali tootja sama tehase aluskatte puhul pikema garantii. Parima tulemuse saavutamiseks leia omale usaldusväärne ning kogemustega paigaldaja.