"Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea." Kui palju kordi on seda ütlust korrutatud, ei jaksa keegi kokku arvata. Õpetlik vanasõna, kahtlemata. Samas väljendatakse tänapäeval siin-seal ka sellist suhtumist, et õppimine on rumalatele ja trenn nõrkadele. Kõikide küsimuste vastused olla vaid mõne hiirekliki kaugusel. Tulevat teha nii nagu ise õigeks pead ja tunned.

Väärtuslikem diplom olla aga “Eluülikooli” poolt väljastatud. Vaba maa ja vaba arvamus. Elektritööde alal on millegipärast siiski kujunenud kuidagi nii, et isegi Eluülikooli doktoriõppe vilistlased jätavad elektrikilbis tehtavad tööd spetsialistide teha. Võib-olla on selle põhjuseks lapsepõlves seinakontakti torgatud metallist sukavarras? Mine tea. Aga hea on, et see nii on kujunenud. Sest nagu sedastab üks teine tuntud ütlus: "Tark õpib teiste, loll enda vigadest." Kusjuures elektri ohtlikkust silmas pidades võib oma vigadest õppimise aeg jääda üsna üürikeseks.

Meil siin Eesti Vabariigis A.D. 2021 on erinevate tasemete valik juba tunduvalt laiem. Võtame näiteks “Kutseseaduse”, mille eesmärk on: "...tervikliku kutsesüsteemi loomine ning selle toimimise tagamine Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks, tööjõuvajaduse seireks ja prognoosiks ning inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks.

Et seda kõike siis nüüd kuidagi teha, püütaksegi vastavalt inimese õpitule ja omandatud kogemusele tuginedes jagada neid erinevatesse kategooriatesse. Hetkel jagab Kutseseadus spetsialistid kvalifikatsiooniraamistiku järgi kaheksasse tasemesse. Esimene tase tähendab siis algajat tegijat, kes omab üldteadmisi erialast ning viimase, kaheksanda tasemeni jõudja on oma ala absuluutne tipp – autoriteet ja suunanäitaja, kui lubate.

Siia vahele peavad siis mahtuma vastavalt omandatud haridusele ja töökogemusele kõik valdkonna spetsialistid. Kui esimese taseme juures omab töötaja vaid üldteadmisi ning tohib töid teostada kogenenuma käe all, siis vaikselt hakkab ta siit siis mööda kaheksa astmelist treppi ülespoole pürgima. Nagu see ikka on olnud – õpipoiss, sell, meister. Igal astmel tuleb vastutust juurde ning poolele teele jõudes, võib hakata juba uutele tulijatele servast oma kogemusi jagama.

Pädevustunnistused

Tuntakse ka veel süsteemi, mille alusel jagatakse elektrikuid pädevustunnistuse alusel. Eristatud on A, B, B1 ja C-klassi pädevust.

• A-klassi elektrikul peab oleme erialane kõrgharidus ning ta peab omama vähemalt kaheaastast töökogemust ning sooritama kutseeksami. A-klassi pädevusega spetsialist võib teostada siis põhimõtteliselt kõiki elektritöid.
• B-klassi elektrikul on tööde tegemise õigus limiteeritud vastavalt paigaldise maksimaalsele pingele. Ülemine lubatud piir on siis kuni 1000 volti vahelduvvoolu juures.
• B1-klassi elektrikul on sarnased õigused eelmise klassiga, kuid piiratud peakaitsme rakendusvooluga kuni 63 amprit.
• C-klassi elektrikul on õigus juhtida aga kuni 1000 voldiste elektriseadmete remonditöid.

Kõigis pädevusastmetes peavad elektrikud sooritama pädevuseksami, mille käigus kontrollitakse ka ohutusnõuete tundmist. B1 ja C-klassi pädevuse võib piisava kogemuse korral taotleda ka kõrgemat erialast haridust omamata.

Sellelt ABC klassi süsteemilt toimub ka üleminek Euroopas laiemalt levinud 8-tasemelisele süsteemile, kuid eks rahva harjumuste üleöö muutmine ja väljakujunenud traditsioonidelt üleminek võtab omajagu aega. Seetõttu sellise loogika ülesehituse kirjeldamiseks tõime ta siinkohal ikka ära.

Äsja ametikoolist tulnute puhul, kellel töökogemust veel napib ja pädevuseksam seetõttu seni sooritamata, kasutatakse veel tasemete kirjeldamiseks termineid elektrik I, II, III.

Kuidas valida elektrikut?

Püüame siis nüüd vaadata, et millisest klassist, tasemest või kategooriast võiks ühe või teise töö puhul omale sobivat elektrikku otsida.

Kui laelambil on pesa katki ja see vajab väljavahetamist, siis uue süsteemi järgi vast 8-nda taseme visionääri ja inseneri palgata pole mõtet. Sobib ka esimene tase, juhendaja käe all. Ametikoolist praktikale suunatud noor ja hakkaja spetsialist. Kui sul on aga plaanis ehitada omale tehnoloogia viimase sõna järgi toimiv maja, siis võib juba viimaste tasemete poole vaadata küll. Eriti kui maja katusele on planeeritud ka päikesepaneelid ning on kavas hakata mikrotootjana ka ise energia ülejäägi korral seda üldisesse võrku tagasi andma.

Elektri- ja automaatikainseneride lähiaja tööpõld tundub igatahes hetkel küll lõputu. Küte, ventilatsioon, valgustus ja turvasüsteem – kõik muutub iga päevaga ühe täpsemalt inimeste vajadusi arvestavaks ja automaatsemaks. Eks ikka sooviga muuta maailm ja Sinu kodu selles paremaks paigaks. Uute asjade arendamisel ja katsetamisel võib muidugi ka juhtuda, et mõni asi satub evolutsiooni käigus kuivavale oksale, kuid kui ei proovi, ei saagi teada. Põnevaid ülesandeid tellijatele ja leiutajatele-inseneridele paistab jätkuvat.

Nagu igas valdkonnas on ka elektrimaailmas nii, et erinevad tegijad spetsialiseeruvad tihti mõnele kitsamale suunale. See võib küll ühest küljest silmaringi avardumisele mõjuda pärssivalt, kuid teisest küljest annab võimaluse mingis kitsamas nišis minna jälle nagu öeldakse sügavuti, juurteni.

Mõned tegijad on spetsialiseerunud näiteks rohkem välisvõrkudele. Nemad omavad siis ekskavaatorite ja tõstukite parki ning tunnevad end posti otsas kindlamalt. Mõni teine on saavutanud jälle suurema vilumuse hoone sisestes montaažitöödes. Näpitsad ja kaablikoorimistangid püsivad kenasti peos ning töö käib lennates. Kolmas jälle omab suuremat empaatiavõimet ning suudab tellija soove rahulikult kuulata ning need sujuvalt elektriprojektiks muuta.

Sellest tulenevalt on elektriku valikut tehes alati hea varasemat kogemust arvestada ning hankel või läbirääkimistel katsuda leida siis vastavale tööle oma oskuste ja hinna poolest kõige sobivam tegija.

Kollektiivis peitub teatavasti samuti jõud. Seepärast pakuvad suuremad elektritöödele keskendunud firmad ka täisteenust. Palgal olevad erinevad spetsialistid teevad kõik neid töölõike, mida nad kõige paremini valdavad ning tellija osaks jääb loota, et tulemus vastab täpselt ootustele.

Kokkuvõtteks

Olgugi, et elektritööde puhul on tähtsamaiks töö kriteeriumiks tehtu ohutus ja funktsionaalsus, võiks esteetikat oluliseks pidav tellija omada aimu ka sellest, kas tema arusaam ilust, proportsioonidest ja stiilitunnetusest käivad elektrikuga ühte jalga või on sammupikkus lootusetult erinev. Näiteks võib juhtuda, et välisukse kõrvale on ette nähtud ukse kohal oleva lambi lüliti. Töö tellija arvates peab see olema kuldset karva, et harmoneeruks samasuguse ukselingiga. Elektrik aga on sinna südamerahuga installeerinud läikiva, lumivalge lüliti. Kõik vastab normidele aga tellija jaoks ei lähe see mitte.

Seepärast on hea, kui on võimalik näha kuskil enne otsuse langetamist ka töö tegija varasemaid töid. Need montaažitöödel kirjeldamatud, kuid mingi seitsmenda meelega tajutavad nüansid tulevad sealt paremini esile ning nii suureneb võimalus, et tööde üleandmise juures on kõik osapooled õnnele jälle natuke lähemal.

Valikutega siin elus kipub ikka nii olema, et raske kui neid on liiga palju, kuid veel hullem on kui see üldse puudub. Taustauuring tuleb mõistagi samuti teha. Edu valimistel!