Just seetõttu on kodune varutoide muutunud praktiliseks osaks teadlikust kodu planeerimisest. Kõige levinumad lahendused on generaatorid, UPS-seadmed ja akupangad ehk kaasaskantavad energiajaamad. Sobiv valik sõltub sellest, kui palju elektrit on vaja, kui kaua peab süsteem töötama ning milliseid seadmeid soovitakse töös hoida.
Generaator
Kõige võimsam lahendus on generaator. Tegemist on sisepõlemismootoril töötava seadmega, mis toodab tavapärast 230-voldist vahelduvvoolu ning suudab vajadusel katta suure osa majapidamise elektrivajadusest. Eestis kasutatakse palju bensiinigeneraatoreid võimsusega umbes 2–5 kilovatti ning suuremaid diiselgeneraatoreid, mille võimsus võib ulatuda üle kümne kilovati.
Generaatori suurim eelis on võimsus ja tööaeg. Seni kuni jätkub kütust, saab elektrit toota ka mitme päeva jooksul. See võimaldab hoida töös näiteks soojuspumpa, külmikuid, ventilatsiooni, valgustust või veesüsteeme.
Samas nõuab generaatori kasutamine rohkem tähelepanu ja ohutust. Sisepõlemismootor tekitab heitgaase ning generaatorit ei tohi kasutada siseruumides ega kinnistes kohtades. Vingugaasi oht on väga reaalne. Samuti ei tohi generaatorit ühendada kodu elektrisüsteemiga ilma spetsiaalse ümberlülituslahenduseta, sest elekter võib kanduda tagasi võrku ja tekitada ohtliku olukorra.
Korraliku ühenduse teeb tavaliselt sertifitseeritud elektrik. Üha enam kasutatakse automaatseid ümberlüliteid, mis käivitavad generaatori voolukatkestuse korral automaatselt.
UPS ehk katkematu toiteallikas
UPS ehk katkematu toiteallikas töötab aku põhimõttel ning võimaldab elektri kadumisel seadmetel kohe varutoitele üle minna. UPS ei ole mõeldud terve maja toitmiseks, vaid pigem tundliku elektroonika kaitsmiseks ja töö jätkamiseks lühiajalise katkestuse ajal.
Kodudes kasutatakse UPS-seadmeid kõige rohkem arvutite, ruuterite, serverite, turvakaamerate ja sidevahendite juures. Nende tööaeg sõltub aku suurusest ja koormusest ning jääb tavaliselt mõnest minutist umbes tunnini.
UPS-i peamine väärtus on sujuvus. Arvuti ei lülitu järsult välja, internet võib edasi töötada ning olulised seadmed jäävad toimima ka lühikese katkestuse ajal. See on eriti oluline kodukontorites või majapidamistes, kus kasutatakse valve- ja automaatikasüsteeme.
Suure voolutarbega seadmete jaoks UPS siiski ei sobi. Elektriküte, pliidid või pesumasinad tühjendavad aku väga kiiresti ning selliste koormuste jaoks ei ole UPS mõeldud.
Akupank ehk kaasaskantav energiajaam
Viimastel aastatel on kiiresti populaarsust kogunud akupangad ehk kaasaskantavad energiajaamad. Tegemist on suure akuga, millel on sisseehitatud inverter ning erinevad väljundid nii väikese elektroonika kui ka tavapistikute jaoks.
Selliste seadmete populaarsus on kasvanud just seetõttu, et need on vaiksed, ei tekita heitgaase ning ei vaja keerukat paigaldust. Neid kasutatakse nii kodus, matkamisel kui ka kriisiolukordades.
Akupank sobib hästi ruuteri, valgustuse, sülearvuti, telefoni või väiksemate kodumasinate tööshoidmiseks. Suuremate mudelite puhul saab mõnda aega kasutada ka külmkappi või väiksemat kütteseadet, kuid terve maja elektritarbimise katmiseks neist tavaliselt ei piisa.
Puuduseks on piiratud energiamaht ja kõrgem hind kilovatt-tunni kohta. Samuti on akude eluiga piiratud. Seetõttu kasutatakse akupankasid sageli koos generaatori või UPS-iga, mitte ainsa varutoitelahendusena.
Kõige olulisem küsimus ei ole seadme hind, vaid see, millised süsteemid peavad kriisiolukorras kindlasti töötama.
Eesti kriisivalmidus ja kodune hakkamasaamine
Eestis on palju räägitud elanike kriisivalmidusest. Päästeamet soovitab kodudes hoida varusid ja valmisolekut vähemalt nädalaseks iseseisvaks toimetulekuks. Samuti on riigikaitse eksperdid juhtinud tähelepanu sellele, et energiataristu võib kriisiolukorras muutuda haavatavaks ning inimesed peaksid olema valmis ajutisteks katkestusteks.
Elektri olemasolu mõjutab otseselt veevarustust, sidet, kütet ja ligipääsu infole. Just seetõttu nähakse kodust varutoidet üha rohkem mitte mugavuse, vaid praktilise valmisoleku osana.
Milline lahendus valida?
Õige lahendus sõltub peamiselt kolmest küsimusest: kui palju võimsust on vaja, kui kaua peab süsteem töötama ning kas see peab toimima automaatselt.
Kui eesmärk on hoida töös ainult internet, telefonid ja mõned väiksemad seadmed, piisab enamasti UPS-ist või akupangast. Kui aga soovitakse hoida töös küttesüsteemi, veepumpa ja suuremat osa majapidamisest, on generaator kõige realistlikum lahendus.
Paljudes kodudes kasutatakse kombineeritud süsteemi. Näiteks UPS kaitseb elektroonikat ja tagab katkestuseta töö, generaator annab pikemaajalise elektri ning akupank toimib vaikse varulahendusena väiksematele seadmetele.
Kodune varutoide ei pea tähendama keerulist või väga kallist süsteemi. Oluline on hinnata reaalseid vajadusi ning mõelda läbi, millised seadmed peavad elektrikatkestuse ajal kindlasti töötama. Hästi planeeritud lahendus annab kindlustunde nii tormi, tehnilise rikke kui ka pikema kriisiolukorra ajal.
