Mis on energiasalvestus ja miks seda vaja on?
Kodune energiasalvestus tähendab elektrienergia talletamist akusse, et seda hiljem vajadusel kasutada. Enamasti seostatakse seda päikesepaneelidega, kuid tegelikult võimaldab akusüsteem ka võrgu baasil mängida elektrihinna kõikumistega, salvestades elektrit soodsamal ajal ja kasutades seda kallimate tundide ajal. Peamine eesmärk on kasutada võimalikult suur osa oma toodetud päikeseenergiast ise ära. See aitab vältida olukorda, kus päeval toodetud elekter müüakse võrku madala hinnaga ja õhtul ostetakse see tagasi märksa kallimalt. Lisaks annab aku lisakaitse elektrikatkestuste puhul ning võimaldab majapidamisel toimida stabiilsemalt ka ebastabiilse võrgu korral.
Eesti kliima ja hooajalisus: miks see on määrav tegur?
Eesti paikneb põhjapoolses kliimavööndis, kus päikese ja päevavalguse kestus varieeruvad aastaringselt väga suurel määral. Suvekuudel on päevad pikad ja päikese toodang kõrge, kuid samal ajal on elektritarbimine sageli madalam, sest puudub vajadus kütte järele. Talvel on olukord vastupidine – päevad on lühikesed, päikeseenergia tootmine minimaalne, kuid tarbimine kõrgem, eriti juhul kui kasutatakse elektrilist kütet, soojuspumpa või elektrilist tarbevett. Selline hooajalisus tähendab, et kodune aku sobib Eesti tingimustes eelkõige lühiajaliseks salvestamiseks, võimaldades päeval toodetud elektrit kasutada õhtul ja öösel. Hooajalist salvestust, kus suvine energia kataks talvise vajaduse, tavalised kodused akusüsteemid ei toeta, kuna nõutav maht oleks ebamõistlikult suur ja kulukas.
Millal on aku mõistlik investeering?
Aku tasuvus sõltub suuresti majapidamise tarbimismustrist, päikesejaama suurusest ja elektrihinna dünaamikast. Mida rohkem tarbitakse elektrit õhtusel ja öisel ajal ning mida suurem osa päevasest tootmisest jääks muidu kasutamata, seda mõistlikum on energiasalvestusse investeerimine. Eestis, kus börsihinnad võivad päeva jooksul märkimisväärselt kõikuda, loob aku võimaluse kasutada elektrit siis, kui see on kallis, ilma kaasnevate lisakuludeta. Samuti on aku sobiv lahendus neile, kes soovivad suuremat autonoomiat ja väiksemat sõltuvust elektrivõrgust, näiteks piirkondades, kus esineb katkestusi sagedamini.
Kodune aku sobib Eesti tingimustes eelkõige lühiajaliseks salvestamiseks.
Kas aku tasub end ära?
Majanduslikust vaatenurgast ei ole kodune akusüsteem alati kiire tasuvusega investeering. Akude hinnad jäävad sõltuvalt mahust ja tootjast mitme tuhande euro suurusjärku ning nende tehniline eluiga on keskmiselt 10 kuni 15 aastat. Tasuvusaeg võib seega langeda samasse suurusjärku, mis tähendab, et otsus ei põhine alati vaid otsesel rahalisel võidul. Samas parandavad tasuvust kõrge omatarbimine, nutikas tarbimise juhtimine, energia hinna volatiilsus ning võimalikud toetused. Lisaks rahalisele aspektile pakub aku ka turvatunnet – võime jätkata elu tavapäraselt ka elektrikatkestuse korral võib paljude jaoks olla otsustav argument.
Salvestusvõimalused eramajas
Kõige levinum lahendus on füüsiline akupõhine süsteem, mis põhineb tavaliselt liitiumioonakudel ja töötab koos päikesepaneelide ning energiamonitooringu lahendustega. See võimaldab automaatset energiavoogude juhtimist vastavalt tootmisele ja tarbimisele. Alternatiivina pakuvad mõned elektrimüüjad virtuaalseid akusid, kus ülejäägi energia võrku müümine kajastub hiljem tarbimise arvestuses, kuid see ei taga füüsilist sõltumatust ega kaitset katkestuste eest. Hübriidsüsteemid ühendavad päikesepaneelid, akud ja vajadusel generaatori, võimaldades osalist või täielikku energiasõltumatust ja suuremat varustuskindlust.
Energia salvestamine eramajas on Eesti tingimustes eelkõige pikaajaline ja strateegiline investeering, mis aitab suurendada energiasõltumatust, vähendada kulusid tipphinna tundidel ning olla sõltumatu. See ei ole alati kiire tasuvusega lahendus, kuid õigesti planeeritud ja juhitud süsteem pakub lisaks rahalisele kasule ka mugavust, kindlustunnet ja valmisolekut tulevikuks, kus hajutatud energiatootmine ja nutikas tarbimine muutuvad normiks.
