Kas lumi võib katusele ka  hea olla?

Õhuke lumekiht katusel toimib kui lisasoojus, mis aitab majas sooja hoida, kuid tasuks meeles pidada, et lumi ei peaks tegema tööd korraliku soojustuse eest. Koduomanikuna võib tekkida mure, kui paks kiht lund koguneb katusele, kuid see võib-olla ka hea kinnitus, et lume mitte sulamisel ei lase Sinu  katus liigselt sooja läbi ning hoonel on korralik soojustus. Sama kehtib ka jääpurikate kohta, kui talvisel perioodil ei teki Sinu majal neid, siis see on märk, et hoone on hästi soojustatud. Seega võib väita, et õhuke lumekiht katusel ei ole otseselt vajalik, kuid see töötab soojustuse kvaliteedi  indikaatorina.

Kuidas ohutult katust lumest puhastada?

Raske lumekiht võib muutuda katusel ka ohtlikuks. Probleem on tõsisem, kui vana kiht pole alt ära sulanud ja värske lumi  sajab raske ja niiske kihi peale. Selleks, et lumi ei ohustaks Sinu kodu ja selle ümbruses liikujaid, tasub katust piisavalt tihti lumest puhastada. Kuid, kuidas tuleks lund katuselt eemaldada? 

Kas peaks haarama labida ja minema katusele? Osade katusetüüpide puhul võib labidaga lume eemaldamisel teha palju pahandust ning tekitada kahjustusi, mille parandamine võib minna väga kalliks maksma. Üheks heaks lahenduseks on palgata asjatundja, kes teeb selle töö Sinu eest ära, ilma katust kahjustamata.

Kui otsustad katuse puhastamise ise ette võtta, tasub arvestada nüanssidega. Näiteks katuse puhastamisel ei tohi kindlasti kasutada soola ja teisi sulatavaid kemikaale, mis ei ole spetsiaalselt katusele mõeldud, sest need lõhuvad katuse- ja fassaadimaterjale.

Erinevate katuste puhul tuleb ka erinevaid töövõtteid kasutada, et protsess oleks ohutu nii Sulle, teistele kui ka katusele. Viilkatuse puhul ei tohi katusele ilma turvavarustuseta ronida. Mõistlik on sel juhul kasutada teleskoopvarrega roopi või labidat, millega aidata kaasa, et lumi katuselt ise alla langeks. Kindlasti peab silmas pidama ka ohutust ja eelnevalt autod majast eemale parkima ja hoidma pere pisematel silma peal, et nad ei satuks kogemata lumelaviini alla. Kui elad viilkatusega kortermajas, tuleb appi kutsuda professionaal, kes ohutult katuse lumest puhastab.

Kui soovid puhastada lamekatust või väikese kaldega katust, on kõige lihtsam minna ise labidaga katusele, et sealt lund alla visata. Kindlasti peab olema ettevaatlik, kui hoone on vana ja konstruktsiooni tugevuses ei olda kindel, kuid üldjuhul kannavad sellised katused inimest hästi.

Üleüldiselt peaks katuse puhastamisel olema väga ettevaatlik, et katus ei saaks kahjustada või keegi viga. Hea nipp on ka katusele jätta umbes 5- 10 sentimeetrine kiht lund, nii ei kahjusta labidaga lume lükkamine katusepinda. Katusel on hea kasutada pika varrega lumelükkajat, kuid lume alla viskamisel on mõistlik võtta appi lumelabidas, et tööhoos vihmaveerenne ei kahjustaks. Katusel  võib kasutada ka näiteks harja kuid hoiduma peaks tööriistadest, mis selle pinda lõhuvad või kahjustavad. Kindlasti tuleks lund lükata mööda katusekallet alla, sest nii jäävad katusematerjali kinnitused terveks.

Õnnetused seoses katuselt langeva lume või libeda majaesisega

Katuselt langeva lumega seonduvad õnnetused on enamasti just sulailma tekitatud. Katuselt langeva lume ohvriteks võivad saada nii tänaval liikuvad jalakäijaid kui ka räästa all parkivad autod. Võib ka juhtuda, et raske lume kuhjumisel katusele ei pea konstruktsioon lihtsalt enam vastu. Hooldamata katus ja selle mitte puhastamine võib kaasa tuua isegi rahatrahvi, rääkimata õnnetustest.

Mida teha õnnetuse puhul? Kindlasti tuleb kahju kohe kohapeal fikseerida, tuleb selgitada välja, kes on majaomanik ning vajadusel võtta ühendust politseiga. Kohapeal tasub teha pilte, et olukord jäädvustada, et see oleks ka hiljem tuvastatav. Peale seda tuleb esitada nõue õnnetuse kahjustajale. Kui kahjustada sai sõiduk, millel on ka kaskokindlustus, siis saab sõiduvahend parandatud kasko lepingu alusel. 

Majaomaniku või -haldaja kohustus on hoida katus lumest ning katuseräästas jääpurikatest puhas. Kui jalakäija libiseb maja esisel või libedal trepil ning murrab näiteks käe või puruneb kannataja käes olnud telefon, vastutab maaomanik ning vigastatul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Katuselt langenud lume või jää tekitatud kahju peab majaomanik hüvitama. Majaomaniku südamele jääb hoolitseda oma maja esise eest ja jälgida, et katusele ei koguneks liiga palju lund.

Katuse lumekoormus

Selleks, et hoiduda katuse sissevarisemisest raske lumekihi alla, tasub teada katuse lumekoormust. Katuse maksimaalne lumekoormus sõltub katuse kujust ning kaldest. Näiteks 30-kraadise nurga all oleva katuse lume raskuse mõju on lausa 20 % väiksem võrreldes lamekatusega ja alates 60-kraadisest nurgast on lume raskuse mõju minimaalne ja lumega ei tohiks erilisi probleeme tekkida, sest tuul suudab värske lume enamasti ise ära puhuda. Kui katusel on nurgad ja neelud, võib sinna koguneda paks kiht lund, mis muutub aja jooksul raskeks ning võib muutuda ohtlikuks.

Enamasti peavad katused vähemalt 100 kg/ m² kohta, kuid iga majaomanik peaks selle üle kontrollima. Ehitusnormid panevad paika minimaalse normi ja enamasti ehitatakse ka varuga, kuid lume raskus võib ootamatult muutuda katusel ning jaguneda ebaühtlaselt. Ehitusnõuete järgi on määratud ka erinevatele Eesti piirkondadele erinev katuse lumekoormus. Näiteks saartel, Viljandimaal ja Läänemaal peab katus kannatama ligikaudu 125 kg/m² kohta ning Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul 175 kg/m² kohta. Ülejäänud Eestis peab katus kannatama 150 kg/m2 kohta.

Veesisaldus mängib suurt rolli lume raskuse puhul. Mida tihedam on lumi, seda rohkem sisaldub temas vett ning seda raskem ta ka on. Näiteks märja ja pikalt seisnud lume kaal võib olla lausa 400 kg/m³ kohta. Eriti ettevaatlik peab olema vahelduvate sula ja miinuskraadide puhul, sest sel juhul on lund katuselt veelgi raskem alla saada ning märja lume eemaldamine on kordades raskem kui katuse värskest lumest puhastamine.

Kuidas katus ohutuks muuta?

Katuse ohutuks muutmisele peaks mõtlema juba enne talve. Viilkatuse puhastamisel lumest, on tähtsal kohal turvasiin või turvakonksud, et ohutult kaitserakmetega mööda katust liikuda. Turvakonkse on võimalik paigaldada ka talvel, kuid mugavam ja lihtsam on seda ette võtta muidugi siis, kui õues on juba soojem. 

Talvel on katuse turvatoodetest just lumetõke üks olulisemaid. See pole küll Eestis kohustuslik, kuid majaomanik peab vastutama, kui lume katuselt kukkumisel tekib varaline või füüsiline kahju. Seega on lumetõke väga mõistlik vahend, millega talvised ilmad ohutumaks muuta. Rohkem lumetõkke ning teiste katuse turvatoodete kohta saab lugeda siit!

Kokkuvõte

Väike kiht lund võib mõjuda hästi katuse soojapidavusele, kuid selle töö peaks siiski ära tegema korralik soojustus. Lumise katuse puhul on tähtis jälgida, et see ei oleks teistele inimestele ja sõidukitele ohtlik. Katuse puhastamisel lumest tuleb kasutada õigeid töövõtteid ja vahendeid. Majaomanikuna pead talvisel perioodil tagama ohutuse maja ümber ja õnnetuse toimumise korral võtma vastutuse ning hüvitama kahjud. Nii katuse puhastamise kui ka turvavarustuse paigaldamise protsessi on mõistlik kaasata ka professionaal, kes aitavad tagada ohutuse.