Ennetavad tegevused sügisel
Kõige tõhusam viis talvekahjusid vältida on alustada ettevalmistustega enne lume tulekut. Esiteks tuleks vihmaveerennid ja -torud sügisel põhjalikult puhastada. Lehed, oksad ja praht võivad ummistada vee äravoolu ning tekitada külmudes jääkamakaid, mis lõhuvad renni või painutavad kinnitusi. Samuti on oluline kontrollida, et rennid ja torud oleksid kindlalt kinnitatud, sest lume raskus võib need lahti rebida.
Teiseks tasub üle vaadata katusekate ja liitekohad. Väiksemad praod või lahtised kivid võivad sulaveega veelgi suuremaks muutuda, põhjustades lekkeid. Katusekivide, plekkpaneelide või bituumenkatuse korral on soovitatav teha väiksemad parandustööd sügisel, et talvel ei tekiks tõsisemaid kahjustusi.
Juba sügisel on võimalik paigaldada kaitsevahendeid, mis vähendavad talvel lume ja jää mõju. Levinud lahendused on soojuskaablid rennides ja räästa ääres, mis hoiavad vee liikumises ega lase sellel jääks külmuda. Samuti saab paigaldada katuse servadele lumetõkked, mis takistavad suurte lumekamakate korraga alla varisemist. Need ei kaitse küll katust otseselt raskuse eest, kuid vähendavad inimeste ja vara kahjustamise ohtu.
Professionaalne sügisene ülevaatus aitab tuvastada ka varjatud nõrgad kohad, mida palja silmaga võib olla raske märgata.
Kuidas kaitsta katust talvel?
Kui lumi on juba maas, tuleb jälgida selle kogunemist. Katuse kandevõime on üldjuhul arvestatud teatud lumekoormusega, kuid erakordselt paks lumekiht või märg lumi võib siiski probleeme põhjustada. Märg lumi võib olla 2–3 korda raskem kui kuiv lumi. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui lund koguneb 50 cm või rohkem, eriti lamekatustele. Et vältida ohtlikke olukordi, tuleks katus lumest puhastada.
Oluline on meeles pidada, et katuse puhastamine peab toimuma ohutult. Soovitatav on tellida töö professionaalidelt, kellel on vastavad turvavahendid, libisemiskindlad töövahendid ja kogemus kõrgustes töötamiseks. Kui omanik ise katust puhastab, tuleb kasutada turvarakmeid ja katusetreppe ning mitte lõhkuda katusekatet teravate labidatega. Lumekihti ei pea eemaldama täielikult – piisab, kui raskus vähendatakse mõistlikule tasemele, et katus ei saaks kahjustada.
Lisaks lumekoormusele võib probleemiks olla jää. Kui soojustus või ventilatsioon on puudulik, võib soe õhk sulatada katusekatte alumist poolt, sulavesi voolab alla ja külmub räästa ääres, moodustades jääkamakaid. See mitte ainult ei ohusta möödujaid, vaid võib ka kahjustada katusekonstruktsiooni ja renne. Ajutiseks lahenduseks on jää eemaldamine mehhaaniliselt, kuid parim lahendus on süsteemne: elektrilised soojuskaablid rennides ja räästa ääres, mis hoiavad vee liikumises.
Vihmaveerennide kaitse talvel
Rennid on talvel eriti haavatavad, sest nad koguvad nii lund kui ka jääd. Kui renn on vett täis ja see külmub, võib metall või plast katki minna. Ennetamiseks on oluline, et sügisel oleksid rennid puhtad ja paigaldatud soojuskaabel, mis ei lase veel jäätuda.
Kui soojuskaablit ei ole, tuleb jälgida renne ja vajadusel eemaldada suuremad jääkamakad ettevaatlikult. Jääd ei tohi kunagi kangutada metallriistadega, sest see võib renni lõhkuda. Abiks võivad olla spetsiaalsed plastist tööriistad või kuuma vee valamine jääle (ettevaatlikult, et vältida termošokki), kuid ohutum ja püsivam lahendus on siiski kaabel või renni korrektne kalle, mis juhib vee kiirelt minema.
Katuse ja vihmaveerennide kaitsmine talvel algab juba sügisel. Puhastatud rennid, parandatud katuse praod, paigaldatud lumetõkked ja soojuskaablid annavad suure eelise enne külma saabumist. Talvel on peamised hooldustööd seotud lume eemaldamisega katuselt ja jää kontrollimisega rennides.
Ohutus on seejuures alati esmatähtis – kui töö tundub riskantne, tasub kutsuda professionaal. Õigete ennetusmeetmete abil on võimalik vältida suuri remondikulusid, tagada kodu turvalisus ja pikendada nii katuse kui ka vihmaveesüsteemide eluiga.
