Nii kogumismahuti, septiku kui ka biopuhasti peamine eesmärk on reovee käitlus. Saasteained ei tohiks sattuda pinna- ega põhjavette, mis tavaliselt on joogivee allikaks. Just käitlemise efektiivsest protsessist sõltub kaevuvee kvaliteet ning üldine mõju ümbritsevale taimestikule.

Erinevalt septikust ja biopuhastist ei liigu reovesi mahutist kaugemale. See tähendab, et mahutit peab regulaarselt tühjendama. Seega on mahuti üks nõuetest, et oleks piisav ligipääs paagiautole. Loe lähemalt ka artiklit: Septik, kogumismahutit või biopuhastit - mida valida?

Miks valida kogumismahuti? 

Kui kinnistul puudub tsentraalne reoveetorustik, siis reovee kogumismahuti on kõige soodsam lahendus. Samuti võib krundil olla piirangud seose põhjavee kaitstusega, mis ei võimalda rajada septikut. Reoveemahutid on valmistatud tugevast materjalist, mis ei korrodeeru ning peavad vastu aastakümneid.

Kogumismahuti peamisteks eelisteks on võimalus seda paigaldada peaaegu igale poole, ka niiskesse pinnasesse ning maa-aladele kus põhjavesi on kaitsmata. Soetus- ning paigalduskulud on soodsad. Ainus tingimus on, et mahutile oleks korralik tee, kuhu pääseb ka paagiauto.

Kui septikut ja biopuhastit tühjendatakse kord aastas või vähem keskmiselt 3 m3 võrra, siis olenevalt kogumismahutit mahust võib see vajada tühjendamist ka kord kuus ning mahud võivad olla kordades suuremad.

Mahuti sobib majapidamistesse, kus vee tarbimine on võrdlemisi väike – 1-2 liikmeline leibkond, väikemajad, suvilad, saunad, jms. Samuti tuleb suurema mahuti varianti kaaluda, kui põhjavesi on vähe kaitstud või kaitsmata tugevama kivikihi poolt. Selleks tuleb enne maja ehitust teha geoteediline uuring või võtta ühendust kohaliku omavalitsusega.

Võrreldes septiku ning biopuhastiga on reoveemahuti eeliseks, et see pole tundlik kodukeemiale, ravimitele või muudele kemikaalidele kuna kogumismahuti töö ei sõltu mikroorganismidest. 

Kuidas valida sobiv kogumismahuti?

• Pereliikmete arv – üks inimene tekitab keskmiselt 3000 liitrit ehk 3 m3 jäätmevett kuus;
• Mahuti tühjendamise sagedus;
• Veetarbimise harjumused;
• Kui palju viibitakse majas;
• Kui pole kindel, mis lahendust reovee eemaldamisseks kasutada, tuleks kindlasti teha geodeetiline uuring;
• Paigalduse peab kooskõlastama kohaliku omavalitsusega;
• Eramajja võiks mahutile paigaldada kindlasti ka täitumisanduri, mis hoiab ära ootamatu täitumise või ülevoolamise.

1000-2500 liitri suurused mahutid sobivad hästi suvilate ning saunade jäätmevee kogumiseks. 5000-20 000 liitri suurused mahutid sobivad maakodudele ning eramajadele. Parima lahenduse leidmiseks peaks kindlasti konsulteerima spetsialistiga.

Paigaldus

Enamlevinud mahutid on silindrikujulised ja valmistatud väga vastupidavatest materjalidest, mis taluvad nii kemikaale kui ka ilmastikutingimusi nagu temperatuurimuutuseid, niiskust, happevihma, jne. Enamlevinud materjalid on klaasplast ning PE-HD-plast (kõrgtihe polüetüleen).

Lisaks tugevdatakse mahuteid tugevdusribadega ning vastavate konstruktsioonidega, mis paigaldatakse maa alla. Õigesti paigaldatud mahutite garantii on 2-15 aastat (olenevalt pakkujast) ja eluiga aastakümneid.

Kui paigaldussügavus on liiga madal on võimalik kasutada spetsiaalselt madalale pinnasel mõeldud lameda kujuga mahuteid. Üldjuhul on need kallimad, kuid paigaldus võib osutuda soodsamaks kuna puudub vajadus kaevata sügavale. See tähendab, et pole vaja tellida suurt koppa või kasutada piikvasarat.

Reoveemahuti komplekti kuulub lisaks mahutile ka sisend- ja tühjendustorud, ankurdusrihmad ning plastkaas (luuk). Soovitav on kohe lisada ka täitumisalarm. Reeglina kuulub paigalduse juurde ka betoonist alusplaat, mis hoiab mahuti fikseeritult maa sees. See hoiab kogumismahuti paigal ka kõige suuremate vihmadega.

Väga ebasoodsa pinnase puhul on soovitav laiendada alusplaat kaevise seinteni või valada paksem alusplaat.

• Kaevise rajamisel peab arvestama mahuti suurusega. Mida suurem mahuti, seda töörohkem on paigaldus;
• Mahuti peab asuma nii, et hoone ja mahuti vahel olevate torude kalle on 1-2cm meetri kohta;
• Kaevise põhi täidetakse 20cm paksuse liivakihiga;
• Seejärel valatakse raudbetoonist alusplaat, milles on võrdsete vahedega roostevabad kinnitusaasad;
• Mahuti tõstetakse horisontaalselt liivapadjale;
• Ankurdamisel peab mahuti ja alusplaadi vahele jääma kividevaba liivakiht. Mahuti ei tohi jääda otse alusplaadile või kõvale objektile;
• Seejärel kinnitatakse ankurdusrihmad. Kindlasti ei tohi mahuti kuju deformeeruda rihmade tõttu, st need ei tohi olla liiga pinges;
• Seejärel täidetakse mahuti ümbrus 30cm liiva- või kruusakihtide kaupa ja tihendatakse igat kihti eraldi;
• Mahutit tuleb samal ajal paralleelselt täita veega, et välistada liigne rõhkude erinevus, mis võib kahjustada ühenduskohti ning torustikku;
• Seejärel ühendatakse torustik ning selle ümbrus tihendatakse liivaga käsitsi;
• Kaevis täidetakse õige kõrguseni ning tühjendustoru ots lõigatakse sobival kõrgusel maha;
• Kui mahutisse on paigaldatud ka ületäitumisandur, tuleb mahutini vedada ka kaablikaitsetoru. Tühjendustorusse puuritakse läbiviiguava ning andur riputatakse sobivale kõrgusele;
• Kui mahuti paigaldatakse sõidutee alla, peab selle peal olev täitekiht olema vähemalt 50cm ning peale valada vähemalt 20cm paksune külmakindlast betoonist armeeritud ühtlustusplaat.

Eelised

• Sobib iga pinnasega;
• Lai valik suuruseid: 1 m3 – 70 m3;
• Soodne paigaldus;
• Üldjuhul ei erita ebameeldivat lõhna;
• Lihtne paigaldada.

Puudused

• Vajab regulaarselt tühjendamist;
• Paagiautol peab olema ligipääs;
• Kallis püsikulu;
• Sobib pigem vähese tarbimisega majapidamistesse.

Üldised nõuded jäätmevee käitlusele

Igal kohalikul omavalitsusel on kindlad nõuded, millele reovee käitlus peab vastama. Mitmes piirkonnas Eestis on näiteks septik keelatud, kui see ohustab põhjavett. Loe ka septiku kohta siit. 

Mõned üldised levinud nõuded, millega peab arvestama: ^[1]

• Reovesi ja fekaalid kogutakse sette- ja kogumiskaevudesse nii, et nad ei levitaks lõhna ja oleksid ohutud teistele inimestele ja ümbritsevale keskkonnale.
• Sette- ja kogumiskaevud peavad olema nõuetekohaselt ehitatud, vettpidavad ja ventileeritud. Kaevu asukoht peab olema tähistatud ning kaevu luugid ei tohi olla kinni ehitatud. Kinnistel kaevudel peab olema nivoomõõtja
• Sette- ja kogumiskaevude tühjendamist korraldab vastavalt vajadusele kinnistu omanik või valdaja.
• Heitvee ja fekaalide veo ning purgimisega on lubatud tegelda ainult vastava nõuetekohase jäätmeloa või vee-erikasutusloa omanikul.
• Heitvee juhtimine veekogudesse ning heitvee pinnasesse immutamine joogivee sanitaarkaitsealadel ja bioloogiliselt puhastamata reovee pinnasesse immutamine tiheasustusaladel on keelatud.
• Hajaasustusaladel heitvee pinnasesse immutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
• Kõik vesikäimla omanikud, kelle heitvett ei juhita ühiskanalisatsiooni, on kohustatud kogumiskaevu täitumisel organiseerima selle tühjendamise vastavat teenust osutava ettevõtja poolt. Kogumiskaevu peab tühjendama vähemalt üks kord aastas ja veoteenuse osutajalt saadud kviitungid vms peab säilitama kaks aastat.
• Käesoleva eeskirja rikkumise korral rakendatakse rikkuja suhtes seadusega kehtestatud sanktsioone.

Kogumismahuti on küll soodne, kuid regulaarne tühjendamine võib lõpuks väga kalliks minna. Lisaks kogumismahutile, sobivad eramajja ka septik ning biopuhasti. Parima valiku tegemiseks konsulteeri spetsialistiga. 

[1] https://www.riigiteataja.ee/akt/408022014004