+ Lisa oma töö      

Jääpurikad räästas! Mida teha?

21. veebruar 2022 Hnage.ee
Tagasi
jääpurikad katusel, jääpurikad räästas, jää räästas, ohtlikud jääpurikad

Päikese käes sädelevad jääpurikad võivad katus äärtes küll ilusad välja näha, kuid sulama hakates on need ohuks nii inimestele kui ka hoonete läheduses parkivatele autodele. Lisaks sellele lõhuvad jääpurikad räästaid, katusekatet ja vihmaveerenne. Millest need aga tekivad ja kuidas saaks nendega kaasnevaid probleeme vähendada või sootuks ära hoida?

Jääpurikate tekkepõhjused

Jääpurikad tekivad siis, kui vesi jõuab raskusjõu mõjul alla vajudes mingi servani, kust see osaliselt alla tilgub ja seejärel tasapisi kristalliks külmub. Külma ilmaga sulavad jää ja lumi veeks ja loovad tänu sellele soodsad tingimused jääpurikate tekkeks. Enamasti on jääpurikate teke seotud järgnevate põhjustega:

  • Esimene põhjus - seisneb hoone katuslae ebapiisavas või puudulikus soojapidavuses, millega kaasneb katusekatte soojenemine altpoolt. Selle tagajärjel sulab katusel olev lumi. Katusekatte külmumisel läheb see katuse räästas jäässe.
  • Teine põhjus – kui maja avatäited ja fassaad ei ole korrektselt soojustatud ja lasevad liigselt soojust läbi. Lekkinud soojus jääb tõuseb ja jääb katuseräästa taha ja hakkab sulatama sinna kogunenud lund. Selle tulemusena tekib räästasse jäämass ja hakkavad kasvama jääpurikad.
  • Kolmas põhjus- jääpurikate teket võib põhjustada ka soojuse või päikesepaistega kaasnev osaline lume sulamine hoone katusel. Kui sulanud lumi valgub kohta, milleni päike ei ulatu, ehk näiteks vihmaveerenni või räästasse, jäätub see purikateks.

Soojustuse tähtsus jääpurikate ennetamisel

Üldjuhul ei teki jääpurikad õigesti soojustatud ja korda tehtud majade räästastesse. Sagedamini on neid siiski näha vanemate elamute ja kortermajade küljes. 

Maja kütmisel on soojuse katuseni jõudmine üldjuhul halva soojustuse tagajärg. Seega on väga oluline õigesti soojustada ja korras hoida just katused. Isegi, kui katusel pealtnäha midagi viga ei paista olevat, tuleks selle korrashoiule siiski erilist tähelepanu pöörata, sest kontrollimata katustel võivad suure tõenäosusega tekkida soojalekked. 

Katusetöid on võimalik ka talvel teha. Eeldusel, et majal on suur tuulutamise võimalusega pööning, saab katusealusele ka seestpoolt hästi ligi. Soojustatud katuslaega katuse korrastamine tuleks jätta aga suvisele perioodile, sest selleks tuleb katusekate maha võtta. 

jääpurikad katusel, jääpurikad räästas, jää räästas, ohtlikud jääpurikad, kortermaja
Massiivsed ja väga ohtlikud jääpurikad kortermaja katusel.

Kui räästasse on tekkinud jääpurikad, on see kindel märk selle kohta, et just sealtkaudu pääseb soojus majast välja. Et teha kindlaks kõik hoonel tekkinud soojalekete või külmasildade asukohad, tasub lasta majast termokaameraga pildid teha. Loe ka: Termopildistamine ABC

Termopildistamisel tasub silmas pidada, et sise- ja välisõhu temperatuuri vahe peab olema vähemalt 15 kraadi. Termokaamera aitab meil näha seda, mida palja silmaga ei näe. See toob nähtavale alad, kus on tekkinud soojalekked ja külmasillad ehk näiteks kohad, kus on tuuletõke halvasti paigaldatud või akende ümbrus korralikult soojustamata jäetud. Külmasillad toovad endaga kaasa õhuniiskuse kondenseerumise piiretele. See omakorda lühendab maja eluiga. 

Kõik puudulikust soojustusest tingitud soojalekked tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada. Lisaks sellele, et see aitab vältida jääpurikatest põhjustatud õnnetusi ja katusekatte, räästaste ja vihmaveerennide lõhkumist, tagab korralikult soojustatud maja ka väiksemad küttekulud. Soojustamise kohta loe lähemalt siit.

Olenevalt hoonest võib ühe talve jooksul korduv jääpurikate eemaldamine osutuda kokkuvõttes sama kulukaks, kui soojalekete parandamine.

Mida teha juba tekkinud jääpurikatega? 

Ka väikesed jääpurikad võivad äärmiselt ohtlikuks osutuda. Jääpurikatega hoone ümber lintide paigaldamine ei ole kindlasti püsiv lahendus. Kui on väikegi võimalus, et mõni inimene või auto võib katuseräästasse tekkinud jääpurikate alla sattuda, tuleb need sealt kindlasti eemaldada. 

Lisaks tuleks vältida jää ja lume kogunemist katuse räästarennides ja sadevee äravoolutorudes ja -lehtrites, sest see võib kahjustada sadeveesüsteeme, mis omakorda takistab katuselt sademe- ja lumesulamis vee ärajuhtimist. Tähelepanu peab pöörama ka kohtadele kus on katuseneelud või kus katus piirneb kõrgema ehitisega, sest sinna kipub kuhjuma suurtes kogustes lund. 

Jääpurikate katuselt eemaldamisega ei tasu kindlasti viivitada, sest sellisel juhul võib katuse äärde koguneda paks jääkiht, mida nimetatakse jäätammiks. Mida varem jääpurikad räästast eemaldatud saavad, seda parem. 

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Jääpurikate räästast eemaldamine on tegevus, milleks on vaja spetsiifilist tehnikat. See tuleneb sellest, et purikate eemaldamine toimub enamasti üsna kõrgel (näiteks kortermajade puhul) ja protsessi käigus on oluline tagada nii mööduvate inimeste kui ka purikaid eemaldavate töötajate ohutus. 

Seetõttu on soovitatav jääpurikaid räästast ise mitte eemaldada, vaid kasutada selle töö teostamiseks oma ala professionaalide abi.

Kui elate aga eramajas ja soovite jääpurikad siiski ise eemaldada, on tähtis enne ära teha korralik eeltöö ja kindlustada protseduuri ohutus. Väikeste ja madalate katuste puhul on asi lihtne, aga kõrgema maja puhul on ohutase suurem. 

Kui purikate eemaldamiseks ei piisa pelgalt redelist ja on vaja minna katusele, siis on soovitatav kasutada turvavarustust, eriti kui tegemist on viilkatusega majaga. Pärast jääpurikate eemaldamist tuleb need kindlasti ka ära koristada, eriti kui tegemist on rahvarohke kohaga.

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge