Mida kujutab endast elektriprojekt?

Elekter võeti esimest korda majapidamises kasutusele 1880. Tänaseks oleme aga jõudnud punkti kus keskmine Eesti majapidamine kasutab aastas ca 4500 kW/h elektrienergiat. Kuigi üha enam luuakse energiasäästlikumaid seadmeid ja lahendusi on kindel, et vajamineva elektrivõimsuse hulk üksnes kasvab, üha lisanduvate elektriseadmete näol. Ühe populaarsemaks on muutumas ka elektriautod ja nende koduses vooluvõrgus laadimine. Uute seadmete lisandumine võib koduse elektrisüsteemi üle koormata, mistõttu võib osutuda vajalikuks koduse elektrivõrgu renoveerimine. Loe ka artiklit: Elektrisüsteemide väljavahetamise ja renoveerimise ABC.

Elektripaigaldise projekt, ehk üks tehnosüsteemide projektidest, on vajalik komponent ühe tervikliku maja valmimisel. Ilma selle eriosa projektita ei saa elektritööd õigupoolest alatagi. Seda läheb tarvis nii uue objekti rajamisel kui ka renoveerimistööde käigus. Projekteerija eesmärgiks on koostada elektriohutusnõuete ja tellija soovidega harmoonias olev detailplaneering, mille alusel saab hiljem elektritöid paigaldavatelt firmadelt hinnapäringuid hakata uurima. Elektripaigaldise kohta loe lähemalt siit.

Selle projekti üheks olulisemaks eesmärgiks on ka see, et seda on tarvis hoone kasutusloa taotlemisel. Seega pole vähemoluline, et projekt koostatakse lähtuvalt riigis kehtivatest seadustest ja normidest. Selleks, et saada kasutusluba, peavad kõik elektripaigaldise osad vastama nõuetele ning selle kontrollimiseks peavad olema esitatud täpsed arvutused.

Elektriprojekt hõlmab endas hulganisti jooniseid, seletuskirju ning muid dokumentatsiooni. Nende hulka kuuluvad näiteks valgustuse spetsifikatsioonid, elektri jaotuskeskuse joonised ning seadmete seletuskirjad nende paigalduspõhimõtetest. Niisamuti on projektis lahti seletatud ka piksekaitse ja muud tuleohutussüsteemid, nagu suitsueemaldusluugid ja -ventilatsioon. 

Veel on kirjeldatud ka kõik, mis seondub valgustusega nagu näiteks tänava- ning turvavalgustuse plaanid. Elektriplaan hõlmab endas peale lülitite, pistikupesade ja elektrikilbi asukohtade ka signalisatsiooni ning andmeside ära märgistamist. Kui hoonesse kavandatakse kas otsene või salvestatav elektriküte, on tarvis esitada ka selle kohased kalkulatsioonid. Põhimõtteliselt tuleb elektriprojektis puust ja punaseks joonistada kõik pisidetailid, mis elektrivarustusega seonduvad.

See eriosa projekt on elektritööde paigaldajale aluseks. Siinkohal puutume sageli kokku ka elektripaigaldise terminiga, mis viitab kõigele sellele, mis elektrisüsteemide hulka kuulub — andurid, lülitid, kaablid, kilbid jne. Laias laastus jaguneb elektripaigaldise projekt nõrk- ja tugevvooluprojektiks. Viimase süsteemi vahelduvpinge ületab 50V ning alalispinge 125V. Kui pinged jäävad aga nendest parameetritest allapoole jäävad nad nõrkvoolu valdkonda. Nõrkvoolupaigaldiste sekka kuuluvad näiteks arvuti-, telefoni- ja televisioonivõrgud.

Elektriohutus

Elektriprojekt põhineb sellel, millised on tellija vajadused. Nendest lähtuvalt teab litsentsiga projekteerija väljendada kliendi soovid detailplaneeringus. Nagu mainitud, on ülimalt tähtis ka see, et lahendus sobiks mitte üksnes kinnistuomanikule, vaid oleks kooskõlas ka elektriohutusnõuetega. Tekib küsimus, et kas viimane väide pole mitte ilmselge? Siinkohal peab tõdema, et paraku on see siiski mainimist väärt — liiga tihti esineb veel juhtumeid, kus madalakvaliteetsest projekteerimistööst jäävad maha eluohtlikud vead. 

Mida kujutab endas elektriohutus? See on lahti seletatud Seadme ohutuse seaduses (varasemalt Elektriohutusseadus) See näeb ette, et elektrienergia kasutusele võtmisel ei kujutaks see ohtu mitte üksnes tellijale, vaid ka keskkonnale. Elektrivarustus peab olema niivõrd hoolikalt läbi mõeldud, et see ei jätaks ruumi isegi mitte elektromagnetilistele häiretele.

Mis võib peituda tulekahjude taga, kus ei käivitunud ei rikke- ega liigvoolukaitse, või isegi mitte lühisekaitse? Vastus peitub selles, et paigaldajad on kas teadlikult või teadmatusest jätnud arvestamata elektriohutuse nõuetega. Sageli on selliste "spetsialistide" ignorantsuse taga see, et nad ei ole kursis sise- ja väliselektrivõrgu nõuete erinevustega. Et sellist olukorda vältida, tasub veenduda, et firma on spetsialiseerunud ikka sise- või vastavalt välielektritööde tegemisele.

Ettevaatusabinõud elektripaigaldise ehitaja tellimisel

Kui elektriprojekt on valminud tekib küsimus, kuidas veenduda, et palkate ikka päris spetsialistid? Kõige lihtsam moodus kontrollida, kas töömeestel on nõutav pädevus, on pärida nende eriala kvalifikatsiooni taseme kohta. Nimelt B-pädevus ei näe ette töötamist objektide kallal, mille pinge ületab ühe kilovoldi. Neil aga, kellel on A-pädevus, ei ole piiranguid pinge suuruse osas. Kui projekteerimisabi on aga üksnes tarvis nõrkvooluseadmete osas, siis piisab ka paigaldajast, kellel on turvatehniku koolitus. 

Kvaliteetne elektritöid tegev firma varustab teid ka protokollide, aktide ja liitumislepingutega samal ajal kui mõni teine firma aga ei rõhu üldse dokumentatsioonide vajalikkusele. Ilma nendeta on aga kontrolli- ja parandustöid hiljem oluliselt raskem teostada. Seega veenduge, et firma oskaks ka paberil kõik korralikult ära vormistada, mitte üksnes tööplatsil tragi olla. Omalt poolt veenduge, et teie elektriprojekt oleks kindlasti vähemalt põhiprojekti etapis, sest just selle põhjal saab adekvaatseid hinnapakkumisi pärida. Loe ka: Kuidas valida elektrikut?

Pistikutest

Selleks, et projekteerija saaks koostada majale elektriprojekti on tal esmalt vaja süvitsi mõista tegevusi, mida ruumides tegema hakatakse. Tegu on ühe äärmiselt kontekstispetsiifilise tööga, mida on hiljem tülikas hakata ümber tegema. Seega sõltuvalt teie ruumide funktsioonist ja mööbli asetusest saavad selgust ka veeboilerite, ventilatsiooniagregaatide, valgustite, kollektorite ja muude elektriseadmete asukohad. 

Paraku juhtub tihti nõnda, et pistikute üle otsustatakse viimasel hetkel ja hooletult ning hiljem tuleb seetõttu ebameeldivustega silmitsi seista. Kellele näiteks ei tuleks tuttav ette olukord, kus paarile masinale jagub kõigest üks pistikupesa. Vahel ei olegi teha muud, kui saada abi pikendusjuhtmest, mis võib aga riivata ruumi üldilmet. Seega on alati targem varuda enam pistikuid, kui et esmalt arvate, et teil ära kulub. Teada on, et elektriseadmeid ja vidinaid ju pigem et lisandub juurde kui väheneb. Teine soe soovitus neile, kes eelistavad vaheldust ja sageli mööblit ümber tõsta - varuge pistikupesi ka vastasseintele, et vajadusel jääks üks pistik mistahes olukorras ikka lähedusse.

Kokkuvõte

Lühidalt öeldes on elektriprojekti tellimine praktiliselt vältimatu, sest see on elektripaigaldustöid korraldavale firmale juhiseks. Ning veelgi enam, tellijale on selle projekti eesmärgiks eelkõige ohutuse tagamine. Kui projekt on puudulik on raske määrata ka elektripaigaldiste tööde hulka, hinda ning korraldust. Ehk teisisõnu on kvaliteetne projekteerimine ka adekvaatse ja täpse hinnapakkumise alustalaks. Pealegi on mõistlik hinnapäringuid uurida ühe kvaliteetselt lõpetatud töö põhjal, sest seejärel on pakkumisi kergem omavahel võrrelda. Nii ei teki ootamatuid kulutusi elektritöid teostava firma poolt seetõttu, et projekteerimine oleks poolik olnud. Peale maksumuse tuleb arvestada ka sellega, et kas palgatavatel tehnikutel on tööde teostamiseks olemas ka piisav pädevusaste.