Õigusliku staatuse kontrollimata jätmine

Üks suurimaid ohukohti on jätta kontrollimata, kellele krunt tegelikult kuulub ja kas selle kasutamisel on piiranguid. Eestis on kõik maaüksused kantud kinnistusraamatusse ning ostja peab alati tellima sealt ametliku väljavõtte. Seal on kirjas, kas krunt kuulub ühele omanikule või on tegemist kaasomandiga. Samuti näeb, kas kinnistul on seatud hüpoteeke, servituute või muid kitsendusi. 

Näiteks võib selguda, et krundil on elektriliini kaitsevöönd, mis keelab teatud kohas ehitamise, või kinnistu on panditud. Kui need asjaolud jäävad tähelepanuta, võib ostja hiljem avastada, et oma maad ei saa kasutada nii, nagu plaanitud. Alati enne lepingu sõlmimist kontrolli kinnistusregistri andmeid e-notaris või notari kaudu. Vajadusel küsi juristi abi, et aru saada, millised kitsendused võivad sinu õigusi piirata.

Krundi ostmine ei ole pelgalt emotsionaalne otsus, vaid kaalukas samm, mis nõuab põhjalikku eeltööd.

Sihtotstarbe tähelepanuta jätmine

Paljud eeldavad, et kui krunt asub elamupiirkonnas, saab sinna automaatselt maja ehitada. Tegelikult määrab ehitusõiguse krundi sihtotstarve ja detailplaneering. Kui krunt on näiteks põllumaa või maatulundusmaa, võib elamu ehitamine olla keeruline või suisa võimatu. Mõnel juhul tuleb algatada planeering või muuta sihtotstarvet, mis tähendab pikki menetlusi ja suuri lisakulusid.

Uuri kohalikust omavalitsusest, kas krundil on kehtiv detailplaneering ja milline on selle sihtotstarve. Küsi ka, kas planeeringuga on ette nähtud ehitusõigus soovitud mahus – näiteks kas lubatud on kahekorruseline elamu või väiksem hoone.

Infrastruktuuri ja liitumiste eiramine

Alguses võib tunduda, et krundi madal hind on suurepärane võimalus. Kuid kui selgub, et vee-, kanalisatsiooni- või elektriliitumisi ei ole, võib investeering osutuda väga kulukaks. Elektriliitumine võib maksma minna tuhandeid eurosid, vee ja kanalisatsiooni väljaehitamine aga veelgi rohkem. Sama lugu on interneti ja teede ühendusega – ilma korraliku ligipääsuta võib krunt kaotada suure osa oma väärtusest.

Võta ühendust võrguettevõtetega ja uuri, kas krundile on võimalik liituda ja millise hinnaga. Kohalik omavalitsus või arendaja peaks andma selge ülevaate, millised kommunikatsioonid on olemas või millal need rajatakse.

Ligipääsutee puudumine

Isegi kui krunt tundub ideaalne, võib probleem tekkida siis, kui sinna ei vii seaduslikku teed. Kui ainus tee läbib naabri maad ja servituuti pole seatud, võib naaber ligipääsu hiljem piirata. Sellisel juhul ei pääse omanik enam oma kinnistule näiteks autoga ligi.

Kindlasti veendu, et kinnistusraamatus on kirjas tee- või juurdepääsu servituut või et krundini viib avalik tee. Kui teed ei ole, peab ostja enne tehingut kindlustama, et servituut seatakse ja kantakse ka registrisse.

Krundi välimus võib olla petlik. Madalal asuv maaüksus võib kevadeti üle ujutada või pehme pinnase tõttu vajada väga kallist vundamenti. Samuti võib liigniiskus põhjustada probleeme keldri rajamisel või majapidamise kuivana hoidmisel.

Enne ostu on mõistlik tellida pinnase- ja geoloogiline uuring. See annab vastuse, kas pinnas sobib ehituseks, kui sügavale tuleb rajada vundament ja kas on vaja teha drenaaži töid. Lisaks saab kohalike elanike käest küsida, kas piirkonnas esineb üleujutusi. Kui varasem kogemus puudub, aitab geotehnik või projekteerija tulemusi õigesti tõlgendada.

Alguses võib tunduda, et krundi madal hind on suurepärane võimalus, kuid kommunikatsioonide puudumine võib investeeringu väga kulukaks teha.

Naabruskonna ja ümbrusega mitte tutvumine

Tihti keskendutakse krundi ostmisel ainult maatükile endale ja esmapilgul võib tunduda ümbrus vaikne, roheline - ideaalne elupaik. Paraku võib olukord ajas muutuda – mõne aasta pärast võib kõrvalkrundile kerkida suur kaubanduskeskus, kõrvale maantee või tiheneda hoonestus. Samuti võib selguda, et naabruskond ei vasta tegelikult ostja ootustele ega elustiilile.

Tutvu kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, mis näitab piirkonna arengut pikemas perspektiivis. Lisaks käi krundil erinevatel kellaaegadel – hommikul, päeval ja õhtul –, et saada aimu naabritest, liiklusest, müra- ja valgusreostusest.

Krundi ostmine ei ole pelgalt emotsionaalne otsus, vaid kaalukas samm, mis nõuab põhjalikku eeltööd. Suurimad vead on seotud õiguslike küsimuste, infrastruktuuri puudumise ja pinnase probleemide eiramisega. Samuti tasub alati uurida piirkonna arengut ja võtta aega otsuse langetamiseks. Kui kontrollid hoolikalt dokumente, kaasad spetsialiste ja mõtled kõik sammud läbi, saad vältida valusaid üllatusi ning rajada oma kodu kindlale ja turvalisele alusele.