Termopuit
Termopuit on ümbritseva keskkonna mõjudele vastupidavam. Materjal saadakse, kui puitu kuumutatakse spetsiaalsetes kambrites. Kuumutamise käigus langeb puidu niiskus ning kõrge temperatuuri tõttu eemaldub puidust vaik ja ligniin hakkab lagunema. Selle tagajärjel muutub puidu pind tumedamaks ning kriimustuste tekkimisel on võimalik need maha lihvida ja pind uuesti viimistleda. Termopuit (eelkõige lehtpuu) sobib seetõttu hästi põrandakatte materjaliks, sest põrand talub kõige suuremat koormust. Sellel kõnnitakse, hoitakse mööblit, mis võib liigutamisel põrandat kraapida, seda võivad kahjustada lemmikloomad ja väikesed lapsed.
Termpuid omadused tähendavad, et seda saab kasutada nii sise- kui ka välistingimustes. Termopuit ei ole aga sobiv kasutamiseks kandekonstruktsioonides, sest termilise töötlemise tulemusena langevad puidu mehaanilised omadused.
Kuumtöötlemise käigus lagunevad kõik seeneeosed ja puu koostisosad, mistõttu ei jää lõpp-produkti midagi, millest mädanikud toituda võiksid. Tänu sellele saab termopuitu kasutada välisvoodrilaudade ja terrassilaudade tootmises ja seal, kus puidu vastupidavus on eriti oluline. Väljas kasutatav termopuit on enamasti valmistatud männist või kuusest, kuid termopuitu saab kasutada ka saunas, sest vaik on sellest kadunud. Sisetingimustes kasutatav termopuit on tavaliselt valmistatud kasest või saarest, sest peale stabiilsuse on neil ka väga omapärane värvus.
Liimpuit
Liimpuitu kasutatakse plaatmaterjali ja taladena. Sellest valmistatakse mööblit ja kaetakse majade siseseinu. Liimpuitu saadakse sõrmjätkatud lamellide kokku liimimise teel. Nende paksus jääb 3,3–4,5 cm vahele. Eestis toodetakse samuti liimpuitu ja sellest saab valmistada talade, postide, sarikate ning teiste konstruktsiooni elemente. Kuigi liimpuitu toodetakse nii kuusest kui ka männist, siis eelistatakse kasutada mändi.
Ristkihtpuit
Ristkihtpuit sarnaneb vineerile, sest koosneb paaritust arvust kihtidest, mille kiud asetsevad kõrval oleva kihiga risti. Erinevus tuleneb sellest, et spoonide asemel on ristkihtpuidus kokku liimitud puitlamellid. Ristkihtpuitu saab toota ka ilma liimimiseta, see tähendab, et kihid liidetakse pöökpuidust tüüblitega. Tüübeldatud ristkihtpuitu toodetakse tavaliselt mingi kindla hoone jaoks ning see võimaldab iga plaadi puhul arvestada sellele pandavat pinget ja suurendada tüüblite arvu kohtades, millel lasub suurem koormus.
Ristkihtpuidust valmistatakse kandvaid ja mittekandvaid välis- ja siseseinu, vahelae- ja laepaneele, fassaadipaneele jne. Neid paneele toodetakse enamasti kuusest, vähem männist. Fassaadiplaate leiab ka lehisest ja termopuidust. Ristkihtpuidust ehitatakse ka elumaju ja nende ehitamine sarnaneb nõukogude ajal ehitatud paneelmajadele.
Kui betoonpaneelid valatakse vormidesse ning need peavad kujult ja suuruselt olema sarnased, siis ristkihtpuidust paneelid lõigatakse välja suurest paneelist. Seetõttu võivad kõik paneelid olla erineva suurusega. Nende liitmiseks vajalikud avad ja kanalid saab paneeli lõigata nii tehases kui ka ehitusplatsil.
Spoonliimpuit
Spoonliimpuitu valmistatakse puidust spoonide kokkuliimimise tel. Eestis on saadaval kolme tüüpi spoonliimpuitu, mida kasutatakse talade ja kandvate ning mittekandvate postide valmistamiseks. Spoonliimpuit on tugevam, tulekindlam, mõõtudelt ühtlasem ja sirgem kui saepuit. Lisaks saab sellest valmistada raam-, kaar- ja sõrestikkonstruktsioone.
Muud puuliigid
Ehituspuit on enamasti kuusk ja mänd, mis on tugevamad, vastupidavamad ning veekindlamad kui teised Eestis saadaolevad puiduliigid. Seetõttu on need väga hinnas ja kuigi tegu on kohalikult kasvava puuga, siis võib nende nõudlus olla suurem kui tootjad suudavad garanteerida. Ei ole üllatus, kui soovitud puit saadakse kätte alles mõne nädala või kuu möödudes. Seega võiks silma peal hoida ka teistel puuliikidel, mida ehitusel kasutada. Saunapuiduna kasutatakse ka haaba ja leppa, sest need lõhnavad hästi ega sisalda vaiku, mis kõrgetel temperatuuridel võib puidu vahelt välja voolama hakata.
Eesti rahvuspuu tamm on samuti populaarne ehitusmaterjal, mis on vääris- ehk massiivpuit. Seda on ka näiteks saar ja pöök. Nendest saab valmistada nii uksi, aknaid, treppe kui ka mööblit, põrandaid ja veinivaate.
Erinevate puidust nikerdiste, mööbli või konstruktsioonide loomisel võib katsetada ka muid puuliike, kuid peaks kindlasti suhtlema ekspertidega, kes annavad nõu puuliikide omaduste kohta ning kes selgitavad, mida saab ja mida ei saa nendest luua. Kuna Eestil ja ka teistel Euroopa riikidel on ehituspuidu osas head suhted Ukrainaga, siis peab praegusel ajal arvestama pidevalt muutuvate hindadega. Kui oled juba pikalt mõelnud kuusest või männist maja peale ja nüüd selgub, et hinnad on laes, siis kaalu ka teiste puuliikide kasutamist.
Äärmiselt laia valiku nii erinevat puitmaterjali kui ka puidust ehitusplaate leiad Puumarketi veebilehelt. Kui jääd materjalide valikul hätta aitavad Puumarketi spetsialistid kindlasti leida sobiva lahenduse.
Loe ka:
