Viimase aastasaja jooksul  on levinumad energiaressursid fossiilsed kütused: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. Taastumatu energiaressursi alla kuulub ka tuumkütus, täpsemalt uraanimaak.

Fossiilsete kütuste küllusliku tarbimise käigus on paisatud atmosfääri rohkes kogus kasvuhoonegaase, mida peetakse kliimamuutuse peamiseks põhjuseks. Sellele on omakorda kaasa aidanud ka muu inimtegevus, nagu näiteks põllumajandus ja metsade raadamine, mis aitab samuti kasvuhoonegaaside levikule kaasa. Nimetatud gaasid seovad atmosfääri soojust ja muudavad kliimat. Seetõttu on üha rohkem hakatud tegema rahvusvahelisi kokkuleppeid ning samme, et viia energiatootmine taastuvate ressursside kasutusele.

Tuuleenergia

..on taastuvenergia, mille käigus tuule kineetiline ehk liikuv energia muudetakse mehaaniliseks või elektrienergiaks. Tuuleveskid toodavad mehaanilist energiat, näiteks vanasti sai selle abil jahvatada vilja. Tuulegeneraatorid, teisisõnu elektrituulikud toodavad elektrienergiat.

Tuulegeneraatori või -pargi rajamine vajab väga ulatuslikke ressursse nagu teadmisi, finantse ja maad. Isegi üks generaator ületab tavaliselt ühe majapidamise energiavajaduse. Seetõttu on tuulepargid pigem riiklike või erasektori ettevõtete pärusmaa.

Eelised

• Mõju keskkonnale pigem väike;
• Sõltumatu riiklikest energiatootjatest;
• Taastuvenergia;
• Piiramatu ressurss;
• Soodne energiatootmine.

Puudused

• Mürareostus;
• Visuaalne omapära;
• Ulatuslike alade hõivamine;
• Suur materjalikulu;
• Energiakulu rajamisel ning hooldamisel;
• Häirib lindude elutegevust nii otseselt kui kaudselt;
• Võib avaldada segavat mõju telekommunikatsiooni signaalidele (raadio, televisioon ning mobiilside) ja radaritele;
• Tuulevaiksel ajal vajab tagavara energiaüksuseid, näiteks maagaas või õli;
• Üldjuhul ei sobi üksikisiku eramajale.

Päikeseenergia

.. on laialt levinud ja kasutatav taastuvenergia ressurss maailmas ja osatähtsuselt kolmas taastuvenergia ressurss Eestis. See sobib hästi nii suurtele ärihoonetele kui ka eramajadele. Ka päikeseenergia tootmine jaguneb peamiselt kaheks: päikesepaneelid, mis toodavad elektrit ning päikesekollektorid, mida kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Loe ka: Kuidas erinevad päikesepaneel ja päikesekollektor?

Eelised

• Keskkonnasõbralik;
• Taastuv ja piiramatu energiaressurss;
• Ei vaja tööks elektrit;
• Lihtsasti paigaldatav;
• Hoiab majapidamise energiakulusid kokku;
• Päikesepaneelide hinnad on tehnoloogia arengu tõttu muutunud kättesaadavaks pea kõigile;
• Sobib hästi toetama näiteks soojuspumba tööd;
• Tänu riiklikele suundadele keskkonnasõbralikkuse osas saab päikeseenergia tootmiseks küsida toetusi.

Puudused

• Ei kata kogu majapidamise energiavajadusi;
• Kulukas alginvesteering kuid tasub end eramaja puhul reeglina 7-12 aastaga ära (sõltub erinevatest teguritest);
• Vajab hooldust ja mõnikord parandustöid;
• Vajab vaba pinda efektiivseks tööks;
• Väike või puuduv kasutegur, kui on vähe päikest;
• Paneelid võivad liigse surve all mõraneda.

Hüdroenergia

Juba läbi inimkonna ajaloo on vesi olnud väga oluline energiatootmise viise. Vee liikumine toodab väga palju mehaanilist ning elektrienergiat üle maailma. Hüdroenergia on globaalse energia tootmises kõige levinum taastuvenergia, kogu elektri tootmises üle maailma ~16%, Euroopas ~10%,. Eestis hüdroenergiast elektri tootmine on  geograafilise omapära tõttu raskendatud.

Uute hüdroelektrijaamade rajamine on kulukas ja suurema mõjuga kohalikule keskkonnale ning ökosüsteemile võrreldes päikese- või tuuleenergiaga.

Biomass

Biomassienergia on taastuvenergia liik, mis saadakse orgaanilise aine põlemisel. Biomass on enamasti taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv, näiteks puiduhake ja -jäätmed, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jms.

Taimne jääk on alternatiiv fossiilse kütuse näiteks põlevkivi kasutamisele. Samas peab siinkohal arvestama kasutegureid. Biomassi loetakse heaks alternatiiviks, kui selle tootmiseks ei kulu fossiilenergiat sama palju või rohkem, kui bioenergiat saadakse. Väga oluline faktor on, et biomassi kasvatamiseks energiaallikana ei vähendata toiduvilja kättesaadavust - sisuliselt et energia tootmine ei mõjutaks toidu tootmist. Biomassi põlemisel eraldunud süsihappegaas seotakse uuesti fotosünteesi, nii ei mõjuta see oluliselt kliimat.

biomassi osakaalu suurendamine toormes lahenduse fossiilkütuste kasutamiseks ning tekkivate heitkoguste vähendamiseks.

Biokütus

Gaasiline-, vedel-, või tahke kütus, mis on hiljuti moodustunud ökosüsteemis. See võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmane biokütus on näiteks küttepuu, hagu, süsi, õled, sõnnik või teatud tingimustel turvas. Töödeldud biokütus on näiteks biodiislikütus, hakkpuit, saepuru, biogaas ja pelletid. Kasutus on peamiselt soojusenergia tootmine kodus või masinate tegevuseks.

Eelised

• Taastuvenergia;
• Väga laialdased kasutusvõimalused;
• Kasutab ära ülejääke nagu näiteks metsa- ja võsaraie, heinateo ja roolõikamisel;
• Saab ise kasvatada – energiavõsa, energiahein, õlitaimed jms.

Puudused

• Protsess on pikaaegne ja tuleb hästi läbi mõelda;
• Väike kasutegur;
• Biokütuse tootmine vajab samuti ressursse – aega, teadmisi, finantse, tootmispinda, energiat;
• Nõuab tehnoloogia arengut, mis võimaldab ulatuslikumat biokütuse kasutusvõimalusi.

Geotermaalenergia

..on sisuliselt maapõue soe siseenergia või maasse salvestunud päikeseenergia soojus. Tekib peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel ja salvestub kivimitesse. See on taastuvenergia, sest on pidevas tootmises tänu Maa enda soojusprotsessidele. Kui fossiilkütuste nagu nafta tekkimine võtab miljoneid aastaid on geotermaalenergia põhimõtteliselt alati olemas.

Geotermaalenergiale ligipääs on alles 200m-2km sügavusel maa sees. Seetõttu on sellele energiale ligipääs üsna keerukas, kuna isegi tänapäeva tehnoloogia ei võimalda lihtsalt või soodsalt sügavaid auke puurida. Soojusvoog on tavaliselt mitme km sügavusel. Kättesaadav on see energia vaid laamade äärealadel, näiteks Filipiinidel või Islandil.

Selle energia kasutuseks kaevatakse puuraugud ja geotermiliste jaamade rajamine on suhteliselt odav ja lihtne. Samas on termaalvee omadused üsna kesised ja jaamade rajamine on õigustatud üksnes kohtades, kus soojusenergia on üsna maapinna lähedal.

Alternatiivne energia omab üha suuremat rolli ja sellele ülemineku puhul pole enam küsimus mitte kas, vaid millal.