Tõmbeprobleemid võivad eriti hästi välja tulla sügisel ja kütteperioodi alguses, kui kaminat pole pikalt kasutatud. Samas võivad ventilatsioon, küttepuude niiskus, korstna seisukord ja ilmastik mõjutada kamina tööd rohkem, kui esmapilgul arvata osatakse.

1. Korsten on külm

Üks tavalisemaid põhjuseid on külm korsten. Kui korstnalõõr on jahe, ei pruugi loomulik tõmme tule süütamisel piisavalt kiiresti tekkida ning suits võib hakata ruumi valguma. Seda juhtub sagedamini olukorras, kus kaminat pole pikalt kasutatud või korsten jahtub kiiresti.

Külma lõõri puhul aitab järkjärguline soojendamine. Kamin tuleks süüdata vastavalt tootja juhistele, kasutades kuiva süütematerjali ja väikest kogust kuivi puid. Nii saab lõõr enne suurema tule tegemist soojeneda ja tõmme järk-järgult tekkida. Kui suits tuleb siiski tuppa, tasub kütmine katkestada ja põhjus enne järgmist kütmist välja selgitada.

2. Õhku ei pääse piisavalt peale

Kaasaegsetes kodudes võib probleemiks olla liiga vähene põlemisõhu juurdevool. Uued aknad ja õhupidavad majad vähendavad loomulikku õhuvahetust, kuid kamin vajab põlemiseks piisavalt õhku. Probleemi võivad süvendada ka köögikubu või väljatõmbeventilatsioon, mis tekitavad ruumis alarõhu.

Seda võib märgata näiteks siis, kui kamin hakkab avatud aknaga paremini tööle. Kontrollimiseks võib korraks akna avada ja vaadata, kas tõmme paraneb. Samuti tasub kontrollida, kas värske õhu klapid on avatud. Kui see probleemi leevendab, võib vaja minna paremat põlemisõhu lahendust või ventilatsiooni seadistamist. Akna lahti hoidmine ei peaks jääma püsivaks lahenduseks.

Kui kamin ajab suitsu tuppa, ei tähenda see alati, et korsten on umbes.

3. Korsten või lõõr on tahma täis

Põhjus võib olla ka lihtne – korsten või ühenduslõõr vajab puhastamist. Tahm ja pigi kogunevad aja jooksul lõõri seintele ning võivad vähendada suitsugaaside liikumiseks vajalikku ruumi. Eriti palju ladestusi võib tekkida siis, kui köetakse niiske puuga või liiga vähese õhu juurdevooluga.

Tahmane korsten ei põhjusta ainult halba tõmmet, vaid suurendab ka tahmapõlengu ohtu. Kui lõõrist pudeneb tahma, tõmme on aja jooksul järjest kehvemaks muutunud või korstna puhastamise aeg on teadmata, tasub lasta küttesüsteem üle kontrollida ja vajadusel puhastada.

4. Puud on liiga niisked

Paljud probleemid saavad alguse hoopis valest küttematerjalist. Märg või liiga niiske puu põleb halvasti, tekitab rohkem suitsu ja annab vähem kasulikku soojust. Selle tulemusena võib kaminaklaas kiiremini tahmuda ning korstnasse koguneda rohkem põlemisjääke.

Küttepuu niiskus võiks olla alla 20 protsendi. Kõige kindlam on seda kontrollida niiskusmõõturiga, sest ainult puidu välimuse või kuivamisaja järgi ei saa niiskust alati täpselt hinnata. Küttepuid tuleks hoida kuivas ja hästi ventileeritud kohas ning kaitsta sademete eest.

5. Siiber või õhuavad on vales asendis

Üllatavalt sageli peitub probleem valesti seadistatud siibris või kamina õhuavades. Kui siiber pole piisavalt avatud või kamin ei saa piisavalt põlemisõhku, hakkab tuli halvasti põlema ning suits võib liikuda tuppa.

Eriti oluline on mitte sulgeda siibrit liiga vara, et soojust kauem sees hoida. Kui koldes toimub veel põlemine või hõõguvad söed, peab suitsugaasidel olema vaba tee korstnasse. Kuna erinevate kaminate õhujuhtimine võib erineda, tasub lähtuda konkreetse seadme kasutusjuhendist.

6. Ilmastik mõjutab tõmmet rohkem, kui arvatakse

Ka ilmastikuolud võivad mõjutada seda, kuidas korsten töötab. Eriti võib tõmmet häirida tugev või keeriseline tuul, kui korsten paikneb katuse, teiste hooneosade või ümbritsevate takistuste suhtes ebasoodsas kohas.

Kui kamin töötab tavaliselt hästi, kuid tõmbeprobleem tekib korduvalt kindla tuulesuuna või ilmaga, tasub lasta hinnata korstna kõrgust, asukohta ja lahendust. Korstnamüts või muu tõmmet mõjutav lisaseade ei ole universaalne lahendus ning peab sobima konkreetse korstna ja kütteseadmega.

7. Kamin ja korsten ei sobi kokku

Vanemates majades tuleb ette olukordi, kus uus kamin ühendatakse olemasoleva korstnaga, kuid lõõri mõõtmed või korstna lahendus ei sobi seadme vajadustega. Liiga suur või liiga väike lõõr, ebapiisav korstna kõrgus või kiiresti jahtuv suitsulõõr võivad kõik tõmmet mõjutada.

Kui tõmbeprobleemid on kestnud pikalt ja korduvad sõltumata küttepuudest, ilmast või korstna puhastamisest, tasub lasta küttesüsteemi tervikuna hinnata. Kamin, ühenduslõõr, korsten ja põlemisõhu juurdevool peavad töötama ühe süsteemina.

Mida teha, kui kamin ei tõmba?

Alustada tasub kõige lihtsamatest kontrollidest: vaadata üle siibri ja õhuavade asend, kasutada kuivi küttepuid ning kontrollida, kas probleem muutub akna avamisel või väljatõmbeventilatsiooni väljalülitamisel. Samuti tasub mõelda, millal korstnat viimati puhastati ja kas probleem esineb pidevalt või ainult teatud tingimustes.

Kui suits tuleb korduvalt tuppa, tõmme on väga nõrk, korstna seisukord on teadmata või probleem tekkis ootamatult, ei tasu kütmist jätkata enne põhjuse väljaselgitamist. Korstna ja küttesüsteemi regulaarne puhastamine ning kontroll on oluline nii hea tõmbe kui ka tuleohutuse jaoks.