Seinad
Seinad ei ole ainult viimistluspind. Nende sees jooksevad elektrijuhtmed, torud ja sageli ka ventilatsioonikanalid. Kui seinad on lahti, on see ainus mõistlik hetk teha vajalikud muudatused: viia pistikud õigesse kohta, lisada lüliteid, ette valmistada valgustuslahendusi või vahetada välja vanad ja ebaturvalised juhtmed. Vanemates korterites on endiselt levinud alumiiniumjuhtmestik ja juhuslikud lahendused, mis ei vasta tänapäeva koormustele ega ohutusnõuetele. Kui seinad on juba kinni ja värvitud, muutub iga muudatus topelttööks.
Samuti tasub läbi mõelda, kas olemasolev ruumijaotus vastab tegelikele vajadustele. Sageli tekib soov jagada avatud planeering väiksemateks tsoonideks – näiteks lisada tööala või luua eraldi garderoobinurk. Sellisel juhul ei piisa ainult viimistlusest, vaid tuleb ehitada vaheseinu või kipsseinu, mis loovad nii visuaalse eraldatuse kui ka parema funktsionaalsuse.
Loe ka: Kipsseinad korteris – paindlik lahendus ruumide jagamiseks
Laed
Lagede puhul keskendutakse tihti ainult visuaalile: kas pind on sirge, valge ja puhas. Tegelikult peidavad laed endas valgustuse loogikat, ventilatsiooni ja mõnikord ka küttetorusid. Valgustuse planeerimine pärast lae viimistlust tähendab peaaegu alati kompromisse – pinnapealsed lahendused, ebaühtlane valgus või ebapiisav üldvalgustus. Kui laed on avatud, saab valgustuse läbi mõelda nii, et ruum oleks õhtul sama mugav kui päeval.
Lisaks valgusele on see õige hetk tegeleda ka akustikaga. Siledad ja kõvad pinnad tekitavad kaja, mis muutub probleemiks alles pärast sisustamist. Varajases etapis on võimalik planeerida heli summutavaid lahendusi või konstruktsioone, mis parandavad ruumi akustikat ilma, et need visuaalselt domineeriksid. Samuti tasub juba selles faasis läbi mõelda ventilatsiooni õhuvõtu- ja väljalaskeavade asukohad, et need ei rikuks lae üldilmet ega tekitaks ebamugavaid õhuvoole.
Loe ka: Laetööde ABC
Valgustus tuleb planeerida enne lage, mitte pärast.
Elektritööd
Elektritööd on valdkond, mis tuleb teha remondi esimeses faasis. Pistikute ja lülitite asukoht peab lähtuma ruumi tegelikust kasutusest, mitte sellest, kus need varem paiknesid. Köögis, kodukontoris ja elutoas on tänapäevane elektrikoormus oluliselt suurem kui 20–30 aastat tagasi.
Kui elektritööd jäetakse tegemata või tehakse minimaalselt, hakkab uus kodu kiiresti piirama, mitte toetama igapäevaelu. Pikendusjuhtmete rohkus ja ebamugavad lahendused on selge märk sellest, et planeerimine jäi poolikuks.
Loe ka: Kapitaalremont ABC
Küttesüsteem
Ka küttesüsteem kuulub nende tööde hulka, mida ei maksa edasi lükata. Olgu tegemist radiaatorite vahetuse, torustiku uuendamise või põrandakütte lisamisega – need otsused mõjutavad otseselt nii energiakulu kui ka ruumi kasutusmugavust. Küttesüsteemi muutmine pärast viimistlust tähendab sageli põrandate või seinte avamist, mis teeb töö kordades kallimaks.
Lisaks tehnilisele poolele mõjutab küttesüsteem ka ruumi planeerimist. Radiaatorite asukohad määravad, kuhu saab paigutada mööbli ja millised pinnad jäävad vabaks. Põrandaküte annab selles mõttes rohkem vabadust, kuid eeldab varajast planeerimist ja sobivaid materjale. Eriti oluline on see märgades ruumides, kus kütte ja ventilatsiooni koostöö määrab, kas ruum kuivab kiiresti ja püsib mugav või muutub niiskeks ja ebameeldivaks. Loe ka: Vannitoa põrandaküte ja ventilatsioon
Seinad, laed, elektri- ja küttesüsteemid ei ole remondi „igav osa“, vaid vundament, millele kõik muu toetub. Just need tööd on kõige raskemad ja kallimad hiljem ümber teha ning seetõttu ei tasu neid edasi lükata isegi siis, kui eelarve on piiratud. Hästi planeeritud ja professionaalselt teostatud tehnilised tööd loovad kodu, mis ei ole ainult ilus, vaid ka mugav, turvaline ja toimiv aastateks.
