Elamu ja kuuri lammutus Nõmmel

• Pakkumiste tegemine
  kuni 23.02.2022
• Võitja valik kuni
  23.02.2022
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

Tallinnas oleva elamu ja kuuri lammutamine ja ehitusjäätmete likvideerimine vastavalt lammutusprojektile, Tallinna linna, Telia ja Tallinna Vee nõuetele.

1.1 Kuur
Hoone üldpind on 30 m², hoonealune pind 30 m² ja maht 86 m³. Maapealseid korruseid on üks. Hoone on puidust kandekonstruktsioonidega (katus, seinad ja vahelaed) ja paekivist madalvundamendiga. Katusekatteks on asbestisisaldusega eterniitplaat.
Pärast hoone lammutamist peab ala jääma ümbritseva maapinnaga ühetasaseks platsiks. Alale ei tule kasvupinnast ja haljastust.

1.2 Elamu esmane kasutusele võtu aeg on oletuslikult 1961. Hoone
üldpind on 100,9 m², hoonealune pind 72 m² ja maht 444 m³. Maapealseid korruseid on kaks. Hoone on puidust kandekonstruktsioonidega (katus, seinad ja vahelaed) ja paekivist madalvundamendiga. Katusekatteks on valts-plekk.
Hoonesse tulevad vee, kanalisatsiooni ja sidetrassid. Elektriühendus hoonel puudub (lahti ühendatud viimaste kustutustööde ajal).
Hoone on seisnud kasutuseta ja on kehvas tehnilises seisukorras. Hoones on toimunud ulatuslik tulekahju mis on oluliselt kahjustanud teist korrust ja trepikoda.
Pärast hoone lammutamist peab ala jääma ümbritseva maapinnaga ühetasaseks platsiks. Alale ei tule kasvupinnast ja haljastust.

1.3 Hoone tehniline seisukord.
Vundament.
Hoone vundament on laotud paekivist. Vundamendis esines üksikuid pragusid ja pindmisi orgaanilisi kahjustusi. Tulekahjust tingitud kahjustused vundamendil puuduvad
Seinad.
Hoone sise- ja välisseinad on puitkarkassil, saepurutäitega. Karkass on
kaetud mõlemalt poolt laudisega. Hoone seinad on saanud ulatuslikult
kahjustada tulekahjus. Lisaks tule kahjustustele on seinasid avatud ka
kustutustööde läbiviimise käigus. Pärast tulekahju on hoone olnud osaliselt
avatud aknaavadega ja täielikult vett pidava kasutuseta. Sellest tulenevalt on
hoone seinad saanud ka mädaniku ja niiskuskahjustusi. Hoone seinad on
enamuses kahjustatud ja kohati varinguohtlikud.
Vahelaed.
Tulekahju tagajärjel ilmastiku kätte jäänud vahelagede puitosad on täielikult kasutuskõlbmatud ja kohati varisenud.
Katus.
Hoonel on puitkandjatega ja valtsplekist kattega katus. Tulekahju ja
kustutustööde käigus on katus muutunud kasutuskõlbmatuks. Valtsplekk on
katusel osaliselt lahti. Puitkonstruktsioonid on põlenud ja mädanikukahjustustega.

Kokkuvõte.
Kõik hoone puitkonstruktsioonid on kas saanud kahjustada tulekahjus või
siis hiljem niiskusest. Katuseplekk on osaliselt lahti ja on oht et see võib tugeva tuulega ära lennata. Kuna põhilise osa hoonest moodustavad
puitkonstruktsioonid (katus, seinad ja vahelaed), mis on avariiohtlikus seisus,
siis hoone taastamine ei ole otstarbekas.

2.1 Lammutustööd.
Kõik lammutustööd toimuvad kinnistu territooriumil, piiratud alal.
Lammutustööde käigus ei eemaldata kõrghaljastust. Puude tüved kaitstakse
vajadusel võimalike vigastuste eest püstlaudisega. Lammutustööde läbiviimise organiseerimise lepivad kokku töövõtja ja kinnistu omanik enne
lammutustöödega alustamist. Ehitusettevõtja esitab töö tellijale eelnevalt tööde organiseerimise plaani ning kooskõlastab selle kinnistu omanikuga. Pärast hoone tehnosüsteemide lahti ühendamist jatööde organiseerimise plaani kooskõlastamist võib alustada lammutustöödega.

2.2 Jäätmekäitlus.
Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda Tallinna
Jäätmehoolduseeskirja nõuetest ja selle lisast.
Lammutatava puitmaterjali võib müüa küttepuudeks. Juhul kui puit
sisaldab keskkonnaohtlike aineid ja seda ei saa keskkonnaohutult põletada, siis tuleb see viia jäätmekäitlusjaama.
Terastorud ja muu lammutuse käigus tekkiv vanametall tuleb viia kokkuostupunkti.

Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, tuleb vormistada ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitada Tallinna Linnavalitsuses.

2.3 Keskkonnakaitse abinõud.
Lammutuse käigus tuleb vältida keskkonna kahjustamist. Tuleb vältida
liigse tolmu ja müra tekitamist. Tolmu vältimiseks tuleb vajadusel lammutatavad konstruktsioonid ja lammutusjäätmed niisutada. Ladustamisel ja transpordil katta koormad kinni nii, et need ei tekitaks tolmu.
Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama
jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Harju –Järva-Rapla regioonis, jäätmeõiend kinnitada jäätmehoolde osakonnas ning lisada ehitise ülevaatuse dokumentidele.
Lammutus-ja ehitus tööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud
müratasemetest lähtudes Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71
"Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid". Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb seda teha päevasel ajal (soovitavalt 09.00 kuni 18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikul 21.00-8.00). 2. Lammutusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002. a vmäärusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste
säilimine asendiplaanil toodud juhiste järgi.

2.4 Ohutushoid.
Tööohutuseeskirjade täitmise eest lammutustöödel vastutab töövõtja.
Ehitusjäätmete käitlemise eest, vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele, vastutab jäätmevaldaja.
Lammutustöödel jälgida vastavaid tervisekaitse juhiseid.
Lammutustööde teostamisel jälgida kõiki kehtivaid ohutusnõudeid.

2.5.2 Side.
Sidekaablite lahti ühendamise/demonteerimise tööd tellida Telia Eesti AS
hoolduspartnerilt Connecto Eesti AS; hooldus.tallinn@connecto.ee. Kõik Telia Eesti AS sideehitiste demonteerimisega seotud kulud kannab tellija.
Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde kohta edastada Telia
infosüsteemi https://geopank.elion.ee/ 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist.

2.5.3 Vesi ja kanalisatsioon.
Lammutustöödel tuleb arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega mis on leitavad aadressil: https://www.tallinnavesi.ee.
- Enne lammutustöödega alustamist eemaldab AS-i Tallinna Vesi esindaja veemõõdusõlmest peaveearvesti. Selleks saata kuus tööpäeva enne lammutustöödega alustamist e-kiri aadressile esindaja@tvesi.ee.
- Lammutustööde Töövõtja peab välistama lammutusprahi sattumise kanalisatsioonisüsteemi.
- Lammutustööde Töövõtja peab tamponeerima kanalisatsioonitoru vastavalt lammutusprojektile.

Krunt peab peale lammutamist jääma sile, suuremate konarusteta ja ehitusprahita.

Töövõtja tagab puude kaitse vastavalt vajadusele ja olemasolevale lammutusprojektile

Pildid, video ja failid

• PDF   Elamu jäätmekava.pdf
• PDF   Kuuri jäätmekava.pdf
• PDF   Lammutusprojekt.pdf