Küttesüsteemi rekonstrueerimine

• Pakkumiste tegemine
  kuni 15.07.2020
• Võitja valik kuni
  15.07.2020
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

5 korruselise, 3 trepikojaga ja 44 korteriga maja küttesüsteemi ja soojasõlme rekonstrueerimine.


SELETUSKIRI HOONE KÜTTESÜSTEEMI RENOVEERIMISEKS:
1. Üldandmed .
Projekt on koostatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrusele nr 97
Nõuded ehitusprojektile, Eesti Standardile EVS 932:2017 Hoone ehitisprojekt, Majandus-ja
taristuministri määrus 02.06.2015 nr. 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, Eesti Standardile
EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine, EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele
esitava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus, EVS-EN
15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustuseks ja akustikast“, EVS-EN
12828:2012+A1:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine.
Vastavalt teostatud soojustehnilistele arvutustele on elamu arvutuslik küttetarve 105 kW.
Elamu küttetarbe arvutamisel arvestati välisõhu arvutusliku temperatuuriga -21*C, elamu
katuslae soojajuhtivusega U=< 0,18 W/(m², K) ning seintel U= <0,27 W/(m², K) . Ruumide
õhuvahetusel on arvestatud Kredexi kortermajade rekonstrueerimise uute toetustingimustes
ettenähtuga, samuti hoonepiirete õhulekke arvuga 3,0 m3/(h,m2).
Vastavalt projekteerimise Tellijaga kokkulepitule on ette nähtud elamu küttesüsteemi täielik
uuendamine. Küttesüsteemi uuendamisel vahetatakse välja olevad küttekehad ja küttevee torustik.
Käesolev projektdokumentatsioon antakse lahendus küttesüsteemi renoveerimiseks.
Küttekehade suuruse määramisel on võetud arvutusliku küttevee temperatuuriks 70/45 *C.
Arvestades ruumides tekkiva vabasoojusega on tegelik küttevee temperatuurigraafik ~3*C võrra
madalam.
Projekteeritud küttesüsteemi arvutuslik rõhukadu 22 kPa , küttevee kogus 1,0 l/sek.
2. Küttesüsteem.
Kahetorusüsteem , eelseadega termostaatventiilide korpuste kasutamisega küttekehadesse antava
kütteveekoguse reguleerimiseks.
Küttesüsteem on alumise jaotusega , jaotustorustik monteeritakse tehasekrundiga metalltorust
keermes-liitmikke kasutades. Püstikutorud on õhukeseseinalisest ,,Carbon“ torust pressliitmikke
kasutades.
Küttekehadena kasutatakse firma Purmo ,,Kompakt“ plekkradiaatoreid (või analooge).
Küttekehad on põhiliselt 450 mm kõrgusega.
Radiaatorid monteeritakse aknaava keskele, põrandast 100 mm kõrgusele.
Küttekehade ühendustorudele monteeritakse kuni 23 °C-se temperatuuripiiranguga ,,Danfoss“
RA-N või RA-U tüüpi (väiksemate Kv arvude korral) eelseadega termostaatventiilid ruumiõhu
automaatseks reguleerimiseks. Küttesüsteemi tasakaalustamiseks vajalik termostaatventiilide
korpuste seadistamine projektis antud suurustele.
Küttesüsteemi projekteerimisel on arvestatud küttepüstikute soojusloovutusega ning küttevee
jahtumisega torustikus. Küttepüstikutele paigaldatakse liiniseadeventiilid , mida kasutatakse küttevee
koguste jagamiseks püstikute vahel.
Küttesüsteemi jaotustorustik monteeritakse keldrikorrusel demonteeritavate küttetorude asemele
(olemasoleva torustiku demontaaž kuulub antud projekti mahtu) .
Torustiku montaažil kasutada võimalusel olemasolevaid avasid keldriseintes .
Muudatused küttesüsteemi projektis kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga.

3. Survekatsetused.
Survekatsetuste teostamine ning vajalikud abi- ja mõõteseadmed sisalduvad töövõtus.
Survekatsetused teostatakse tellija kontrollimisel ja need peavad olema tellija poolt kinnitatud.
Survekatsetuste teostamisel kinni pidada TKK ja teistest kehtestatud normdokumentidest.
Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid.
Torustike osas protokollis näidatakse ära:
- mõõtmiste aeg
- töövõtja
- mõõtja
- mõõdetav võrgu osa
- katsetussurve
- kinnitaja allkiri
Survekatsetuste aeg rõhul 0,6 MPa on kaks tundi.

4. Torustike läbipesemine.
Töövõtja koostab plaani küttevee jaotustorustiku läbipesemise kohta ja kinnitab selle tellija juures
enne tööde alustamist. Läbipesemine teostatakse tellija kontrolli all ja see peab olema tellija poolt
kinnitatud.
Pärast läbipesemist puhastatakse soojussõlmes paiknev sodifilter.

5. Reguleerimine ja mõõtmine.
Töövõtja hangib reguleerimisel ja mõõtmisel vajalikud mõõteriistad ning koostab mõõtmiste kohta
protokollid. Reguleerimised ja mõõtmised teostatakse tellija järelvalve all ja need tuleb tellija juures
kinnitada.
Reguleerimistöid võib alustada, kui võrgud on ühendatud, läbi pestud, täidetud ja õhustatud.

Projektis on antud reguleerimistöö jaoks torustiku liinireguleerimise- ja radiaatorventiilide jaoks
algsed, KV-projektis esitatud vooluhulkade vastavad reguleerimisnäidud. Arvutatud
reguleerimisnäidud paigaldatakse ventiilidele ja vooluhulgad mõõdetakse allpool toodud viisil.

6.Küttesüsteemi reguleerimine.
Radiaatoriventiilidest eemaldatakse termostaadiosad ja neile asetatakse arvutatud, esialgsed
eelreguleerimisnäidud.
Liinireguleerimiseventiilid seadistatakse arvestatud, esialgsetele reguleerimisnäitudele. Spetsiaalse
elektroonse mõõteriista ja tasakaalustamismetoodika abil muuta liiniseadeventiilide seadet ,et
saavutada projektis antud vooluhulgad (lubatud erinevus kuni 10 % ).
Vajaduse korral teostada radiaatorventiilide ja reguleerimisventiilide reguleerimine uuesti
saavutamaks nõutud vooluhulgad. Reguleerimisnäidud fikseeritakse mõõtmisprotokollis ning
kohapeal.
Kontrollmõõtmised.
Kui töövõtja on tellijale üle andnud ülaltoodud reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid, teostatakse
valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistadega tellija juuresolekul.
Soovi korral tellija võib kasutada ka oma mõõteriistu.
7. Torude isoleerimine.
Keldrikorrusel paiknevad küttetorud isoleerida koorikisolatsiooniga.
Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni
vahele jääb vähemalt 40 mm.
Isolatsiooni ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsiooni
kattekihiks kasutada alumiinium- fooliumit.

Isolatsioonikihi paksused sõltuvad soojuskandja temperatuurist ja toru läbimõõdust.
Isolatsioonikihi paksused vt. Lisa 4 .

8.Küttesüsteemide tooted ja tööde teostamine
Üldjuhul kinnitab Töövõtja torustikud ehituskonstruktsioonide külge, kas kiilankrutega või
montaažipüstoliga, kuid tuleb Inseneriga kooskõlastada.
Juhul kui küllaldane tugevus pole tagatud, tuleb toestuseks kasutada nurk- ja karpraudu.
Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate torustike läbimõõtudega.
Toed ja konstruktsioonid ei tohi nõrgendada põhiehituskonstruktsioone.
Kõik torude, kanalite ja seadmete toestused ning kinnitused tuleb arvestada vastavate torude,
seadmete, jms. tööde hinna sisse.

9. Küttesüsteemi uuendamise tuleohutusnõuded.
Küttesüsteem uuendatakse vastavalt Majandus-ja taristuministri määrusele 02.06.2015 nr. 54
,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Küttesüsteemi uuendamine on planeeritud teostada 5 korruselises, 3 trepikojaga kivielamus. Hoone
tulepüsivusklass on TP1.
Uus küttetorustik monteeritakse põhiliselt oleva torustiku asemele.
Küttevee jaotustorustik paikneb soklikorrusel ning läbib ainult antud elamusektsiooni ruume.
Iga elamusektsiooni sokliruumid moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni , mille
tulepüsivus on EI60 . Küttetorude läbiviigud tuletõkkesektsiooni taranditest tihendada materjalidega,
mis tagavad tulepüsivuse 60 min. – Ei60.
Küttetorustiku tuletundlikkusklass Bs1.do ning isolatsioon vastab tuletundlikkuse
klassifikatsioonile isolatsioon A2-s1,d0.
Küttepüstiku torud läbivad erinevate korruste korterite põrandaid ja lagesid. Iga korter moodustab
omaette tuletõkkesektsiooni EI60. Torude läbiviigud tihendatakse vastavalt tarindi tulepüsivusele.
Torustiku läbiviigu skeem tuletõkke tarandist vt. joon. 10.

MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON. Lisa 4
KÜTTE SÜSTEEMI UUENDAMINE. Leht 1, Lehti 2
Pos: Nimetus Mõõt- Kogus Märkused
tähis ühik
1 Eelseadega termostaatventiil dn15 RA-N kompl. 41 suurema võimsusega
2 Eelseadega termostaatventiil dn15 RA-UR kompl. 82
3 Radiaatori sulgur DN 15 tk 123
4 Radiaator ,, Purmo Compact " kompl. 143
komplektis õhutusnippel+ kinnituskonstr. s.h.
11 - 300 - 500 kompl. 8
11 - 450 - 500 kompl. 12
11 - 450 - 700 kompl. 8
11 - 450 - 800 kompl. 6
11 - 450 - 1200 kompl. 4
11 - 450 - 1400 kompl. 6
11 - 450 - 1600 kompl. 15
21 - 450 - 600 kompl. 8
21 - 450 - 700 kompl. 3
21 - 450 - 800 kompl. 13
21 - 450 - 1400 kompl. 4
21 - 450 - 1600 kompl. 21
21 - 450 - 1800 kompl. 7
22 - 450 - 600 kompl. 1
22 - 450 - 700 kompl. 4
22 - 450 - 800 kompl. 3
22 - 450 - 900 kompl. 1
22 - 450 - 1600 kompl. 8
22 - 450 - 1800 kompl. 6
22 - 450 - 2000 kompl. 2
22 - 900 - 1400 kompl. 3
5 Küttesiug käterätikuivati dn25, kroomitud kompl. 12
6 Õhutuskork-automaatne tk 34
7 Voltkompensaatorid püstikutorudele d18x1,2 tk 28 vt. märkus joon. 9
8 Liiniseade ventiil MV-BD Dn 15LF tk 11 Küttepüstikute tasakaalust.
9 Liiniseade ventiil MV-BD Dn 15 tk 16 Küttepüstikute tasakaalust.
10 Liiniseade ventiil MV-BD Dn 25 tk 2 Küttemagistr. tasakaalust.
11 Liiniseade ventiil MV-BD Dn 32 tk 2 Küttemagistr. tasakaalust.
12 Kuulkraan DN 15, PN 10 tk 86 s.h.püstikute tühjendusvent.
13 Kuulkraan DN 25, PN 10 tk 2
14 Kuulkraan DN 32, PN 10 tk 2
OÜ Kütteprojekt / töö nr. KP.26-19 / EEP000803
MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON. Lisa 4
KÜTTE SÜSTEEMI UUENDAMINE. Leht 2, Lehti 2
Pos: Nimetus Mõõt- Ko- Märkused
tähis ühik gus
15 ,,Carbon" terastoru d15x1,2 m 460 s.h. Küttekehade ühendus
16 ,,Carbon" terastoru d18x1,2 m 610 s.h. Isoleeritud 142 m
17 VSH pressliitmikud kompl. 1
18 Terastoru (tehasekrundiga) dn15 m 205 isol. Toru keldris
19 Terastoru (tehasekrundiga) dn20 m 76 isol. Toru keldris
20 Terastoru (tehasekrundiga) dn25 m 35 isol. Toru keldris
21 Terastoru (tehasekrundiga) dn32 m 106 isol. Toru keldris
22 Terastoru (tehasekrundiga) dn40 m 24 isol. Toru keldris
23 Terastoru (tehasekrundiga) dn50 m 6 isol. Toru keldris
24 Küttesüsteemi demontaaz kompl. 1 v.a. jaotustorustik
25 Olemaoleva soojussõlme uuendamine kompl. 1 antud eraldi köites
26 Küttesüsteemi läbipesemine kompl. 1 radiaatori sulgurid kinni
27 Küttesüsteemi survestamine kompl. 1 rõhul 6 bar.
28 Küttesüsteemi väljareguleerimine kompl. 1 termostaatvent. eelseade,
29 Torustiku isoleerimine 1
MÄRKUSED .
1. Küttevee jaotustorustik keldris monteerida tehasekrundiga metalltorust keermesliitmikke kasutades.
Torustik isoleerida, enne isoleerimist ,,rikutud" krundiga kohad täiendavalt kruntida.
Püstikutorud monteerida õhukeseseinalist ,,Carbon " torust kasutades antud torule ettenähtud pressliitmikke.
Torustik isoleerida fooliumiga kaetud isolatsioonikoorikuga,
Isolatsioonikihi paksus püstiku ühendustorudel - 30 mm
Isolatsioonikihi paksus torudel <=dn 32 - 40 mm ning
Isolatsioonikihi paksus torudel > dn32 - 50mm
2. Trepikodade küttekehadele termostaatventiile ei paigaldata. Võimsuse reguleerimine püstikute LSV-ga
3.Töövõtja on kohustatud kontrollima küttesüsteemi uuendamiseks ja käikuandmiseks vajaminevate
materjalide õigsust enne töövõtu lepingu koostamist. Muudatused kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga.


1. Seletuskiri soojussõlme uuendamiseks.

3 trepikojaga 5 korruselise elamus olev 1-toru küttesüsteem on ette nähtud uuendada
2-toru küttesüsteemiks. Koos küttesüsteemi uuendamisega asendatakse elamu
keldriruumis paiknev soojussõlm uuega. Uus soojussõlm monteeritakse oleva asemele.
Soojussõlme paigaldatakse kütte (SV2) ja tarbevee soojusvaheti (SV1 ). Koos
soojusvahetitega paigaldatakse reguleerimisseadmed küttesüsteemi ja soojavee süsteemi
antava veetemperatuuri reguleerimiseks.
Projekteeritud küttesüsteemi (soojussõlme) küttevee temperatuurigraafik on 70/45 °C.
Soojussõlme paigaldatakse sagedusmuunduriga küttevee ringluspump. Pump seadistada
proportsionaalsele töötrežiimile.
Lisavee andmine sekundaarkontuuri ( küttesüsteemi ) toimub soojusvõrgust läbi arvesti.
Sekundaarkontuuriga on ühendatud membraanpaisupaak, mille abil kompenseeritakse
küttesüsteemis oleva veemahu muutumine seoses veetemperatuuri muutmisega.
Paisupaagi torustikule monteeritakse kaitseklapp töörõhuga 5,0 bar . Paisupaagi valikul
arvestada küttesüsteemi rõhuga kuni 4,0 bar.
Tarbitava soojuse mõõtmiseks kasutatakse AS utilitas Eestile kuuluvat soojusarvestit.
Soojusarvesti paigaldus vt. seletuskirja p.3 ja joonist 2.
Uus komplektne soojussõlm valmistatakse selleks spetsialiseerunud firma poolt.
Käesolevas projektdokumentatsioonis antakse soojussõlme põhimõtteline skeem ning
vajalikud lähteandmed soojussõlmede seadmete ja torustiku arvutamiseks . Arvutused
teostab ( ning garanteerib soojussõlmes projektikohased parameetrid) soojussõlme
valmistaja firma.
Muudatused soojussõlme skeemis kooskõlastada projekteerijaga ning AS Utilitas Eesti Keila
osakonnaga.
Soojussõlme valmistamisel juhinduda EJKÜ poolt 2019 a. väljaantud ,, Soojussõlmed.
Juhised ja eeskirjad“.

2. Lähteandmed soojussõlme dimensioneerimiseks:
Arvutuslik küttevõimsus: 105 kW
Arvutuslik võimsus soojavee valmistamiseks 185 kW

Primaarpoole ( soojusvõrgu ) küttevee arvutuslikud parameetrid :
 pealevoolu temperatuur 105 ºC
 tagasivoolu temperatuur 48 ºC
 garanteeritud rõhuvahe 80 kPa
 maksimaalne rõhk 1.6 MPa
SV2 - Sekundaarpoole ( küttesüsteemi ) küttevee arvutuslikud parameetrid :
 pealevoolu temperatuur 70 ºC
 tagasivoolu temperatuur 45 ºC
 rõhukadu ( paigaldada sagedusmuunduriga pump) <22 kPa
 maksimaalne rõhk 0,5 MPa
SV1 – Sooja tarbevee valmistamise seadmete arvutamisel võtta aluseks järgmised
parameetrid :
 küttevee pealevoolu temperatuur 65 ºC
 küttevee tagasivoolu temperatuur 20 ºC
 garanteeritud rõhuvahe 80 kPa
 külmavee temperatuur 10 ºC
 Soojavee temperatuur 55 ºC
 (rõhukadu) soojavee tsirkulatsiooni kontuuris 20 kPa
 külmavee rõhk 0.4 MPa
Sissepääsu laius < 750 mm (arvestada soojussõlme ehitusel ja soojussalvesti valikul).
Peale soojussõlme montaaži teostada torustiku ja seadmete proovisurvestamine.
Soojussõlme primaarpoolel ( soojusvõrgu poolne osa ) proovirõhk - 16 bar ning
sekundaarpoolel 6 bar. (eelnevalt paisupaak ja kaitseklapp lahti ühendada).
Soojussõlm varustada vähemalt ühe 1-faasilise 230V pistikupesaga ning
internetiühendusega.

3. Seletuskiri soojusarvesti paigaldamiseks.
Soojussõlme paigaldustööde käigus paigaldatakse elamu soojussõlme vajadusel (vt.
märkus 2 joon. 1) uus soojusarvesti nominaalse kuluga 3,5 m3
/h, mis mõõdab elamu kütteks
ja sooja tarbevee tarbeks mineva soojustarviduse.
Soojusarvesti komplekt koosneb:
Veekulu mõõtjast - UF 54 G5/4/260(R1); DN 25; 3,5 m3
/h;
signaalkaabel pikkusega 3,0 m.
Temperatuurianduritest - Pt-500 ( 2 tk ); kaabel pikkusega 1,5 m;
Arvestiplokist - M 603.
Paigaldatava soojusarvesti mõõtepiirkond on:
Gmin = 0,040 m3
/h,
Gnom = 3,5 m3
/h,
Gmax = 5,0 m3
/h.
Paigaldatava soojusarvesti kulumõõtja paigaldatakse kaugkütte tagasivoolu torule.
Temperatuurianduritest üks paigaldatakse kaugkütte pealevoolu torule ja teine kaugkütte
tagasivoolu torule.
Paigaldatava soojusarvesti mõõtepiirkonna määramise aluseks on alljärgnevad tehnilised
tingimused:
1. Soojuskandja parameetrid:
- sisenev kaugküttevesi - 105 oC
- väljuv kaugküttevesi < 48 oC
- soojusvõrgu maksimaalne töörõhk - 6,0 bar
- soojusvõrgu proovirõhk - 16,0 bar
2. Arvutuslikud soojuskoormused:
küte - 0,105 MW
soe tarbevesi - 0,185 MW
Kokku 0,29 MW
3. Küttevee arvestuslik vooluhulk: 2,8 m3
/h, mis on saadud vastavalt soojusarvestite valiku
metoodikale, kus aluseks on 100% küttekoormus ja 33% sooja tarbevee koormus. Arvestatud
on valitud soojusvahetite tegeliku mahajahutusega.
Vooluhulgade arvutusvalem Gk =a  1000 / ( c    T ); l/s,
Kus
a - arvutuslik soojuskoormus, kW
 - küttevee tihedus, kg/m³
c - küttevee erisoojus, kJ/kg°K
T - küttvee temperatuuride arvutuslik vahe, °K

4. Sooja tarbevee soojuskoormuse arvutusvalem:
Ф=30+15 x 2  n +0,2 x n kW,
kus n – korterite arv
Liitumistingimustes on aluseks võetud antud valemiga arvutatud soojuskoormus sooja
tarbevee valmistamiseks ning ringluskuludeks.
Veekulumõõtjas nominaalkulul rõhukadu mitte rohkem kui 0,20 bar.
Soojuskuluarvesti töötab patareitoitel (tööaeg tehase poolt 8-10 aastat sõltuvalt
paigalduskohast).

Pildid, video ja failid

Hanke korraldaja ei ole pilte ega faile lisanud.