Juba olemasoleva reoveesüsteemi ning õhksoojuspumba projekteerimine ja ehitisteatise esitamine EHR-i

1. On olemas enda tehtud asendiskeem. Paigaldatud mai 2025. 2000L kolmekabriline septik (ID1000). Sisse- ja väljavoolu torude suurus on 110mm ja septiku läbimõõt 1300mm.
2. Maja põhikorrus on 111.5m2. Põhikütte allikas ahi/pliit. Lisaks õhksoojuspump.
Olemas Setomaa valla poolt saadetud näidisprojekt, mille alusel õhksoojuspumpa seadustada.
3. Elektriliitumise võimsus piisav. Peakaitse 25A, liitumispunkti faas ja pinge 3x400V
4. Paigaldatud imbväljak võib ohustada tiigi vett, kui vesi imbväljakust tiigi suunas liikuma hakkab.
5. Pole ilmselt tarvis. Sobib maa-ameti kaardi info projekti koostamiseks.

1. Panen enda poolt nii palju, kui oskan:

2000L kolmekabriline septik (ID1000). Sisse- ja väljavoolu torude suurus on 110mm ja septiku läbimõõt 1300mm.

Kinnistul on olemas oma salvkaev, mistõttu oli oluline rajada reoveesüsteem selliselt, et tagada võimalikult suur vahekaugus joogiveeallika ja imbväljaku vahel. Lisaks on kinnistu omaniku eesmärk rajada tulevikus puurkaev, et tagada kinnistule stabiilne, töökindel ja aastaringne veevarustus. Sellest tulenevalt paigutasime imbväljaku krundi teise otsa, eemale nii olemasolevast salvkaevust kui ka võimalikust tulevasest puurkaevu asukohast.

Paigaldasime septiku hoonest ligikaudu 8 meetri kaugusele, et tagada süsteemi mugav hooldatavus ja nõuetekohane toimimine.
Imbväljak rajati krundi teise otsa, maksimeerides kauguse olemasoleva salvkaevu, tulevase puurkaevu ning reovee immutussüsteemi vahel.
Septiku ja imbväljaku vahele paigaldasime vajaliku langusega 100 mm kanalisatsioonitoru, mis tagab reovee loomuliku liikumise gravitatsiooni abil.
Kaevetööde käigus tasandasime trassi põhja ning kontrollisime pidevalt torustiku kõrgusi ja kaldeid.
Imbväljaku rajamisel paigaldasime killustikaluse, drenaažitorustiku ning vajalikud ühendused reovee ühtlaseks jaotamiseks.
Torustiku ümbruse täitsime killustikuga ning katsime geotekstiiliga, et vältida pinnase ja killustiku segunemist.
Pärast süsteemi valmimist tegime tagasitäite ja tasandasime kogu tööala.

Kuna kinnistul kasutatakse olemasolevat salvkaevu ning tulevikus soovitakse rajada ka puurkaev, projekteerisime reoveesüsteemi selliselt, et imbväljak paikneb võimalikult kaugel veehaaretest. Selline lahendus aitab säilitada põhjavee kvaliteeti ning loob eeldused tulevikus puurkaevu rajamiseks ilma täiendavate ümberkorraldusteta.

Reoveesüsteem on rajatud selliselt, et see teenindab hoonet tõhusalt ning arvestab nii olemasoleva salvkaevu kui ka tulevikus rajatava puurkaevu vajadustega. Eesmärk on tagada kinnistule pikaajaliselt toimiv ja kindel veevärk ning samal ajal säilitada joogiveeallikate ohutus ja kvaliteet.

2. Takistusi seadustamis tulla ei tohiks. Lähtekinnistu omaniku nõusolek olemas, et tema 60m kaugusele reoveesüsteemist puurkaevu rajada ei soovi. Ainuke asi, et imbväljak võib ohustada tiigi vett, kui vesi imbväljakust tiigi suunas liikuma hakkab, aga selle riski võtan omanikuna.

Tegu on õhk-õhk lahendusega.

Puurkaevude vahe on 60m vähemalt. Làhtekinnistu omaniku luba olemas, et tema pole plaani 60m kaugusele puurkaevu rajada.

Kadastritunnus 46001:002:0099 ehk saate ise vaadata.

Septiku ja salvkaevu vahe on umbes 40m. Imbväljaku ja salvkaevu vahe 70-80m.