Planeerimine

Kõigepealt on vaja teha plaan, kuidas vannituba hakkab välja nägema ja mis materjale vaja läheb. Planeerimisfaasis otsustatakse, kus asub WC-pott, kas vannitoas kasutatakse vanni või dušši, kuhu pannakse trapp, kraanikauss, kapid ja pesumasin. Nende asukoha kindlakstegemine on vajalik, sest hiljem on raske asukohta muuta.

Kui vannituba läheb remonti, tuleb sealsetele esemetele leida ajutiselt uus asukoht. WC-poti eemaldamine põranda remondi ajaks oleks samuti vajalik, et tööd saaks lihtsamalt teha, aga vajadusel saab selle oma kohale alles jätta ja tööd ümber selle teha. Pesumasina saab ajutiselt tõsta elutuppa või kööki. Ideaalis võiks päevaks või kaheks pesupesemise vahele jätta, et segud saaksid kuivada.

Materjalid

Vannitoa disainimisel võib olla loov ja julge, sest kaubanduses on materjale, et luua enda unistuste vannituba. Praegu on moes mitmesugused tekstuurid ja omavahel kombineeritakse erinevaid materjale, nii siledad, karedad, läikivad, matid kui ka reljeefsed pinnad. Põranda värvimine on kõige lihtsam lahendus, kuid asjatundjad soovitavad koos seintega plaatida ka põrandad. See on küll ajakulukam, kuid lõpptulemus on ilusam. Plaatide valimisel peab arvestama varuga, sest plaate on vaja paigaldamise ajal poolitada.

Kui terve vannitoa plaatimine on liiga kulukas või liiga keerukas, siis tuleb värvimisel kasutada niiskuskindlat värvi. Kuna vannituba on kodus kõige niiskem ruum, siis peavad ka ülejäänud materjalid olema niiskuskindlad. Vannitoa säilimiseks peab kasutama nii laes, seintel kui ka põrandal niiskustõket ehk hüdroisolatsiooni.

Põranda ehitamise juurde kuuluvad üldjuhul: torud, soojustus, OSB-plaadid, penoplasti tahvlid või spetsiaalsed vannitoaplaadid, hüdroisolatsioon, põrandakütte tarvikud, põrandasegu ja tasandussegu. Alles pärast kõike seda võib mõelda viimistluse peale.

Kanalisatsioon

Kanalisatsiooni paigaldamisel tuleks kasutada kvaliteetseid kanalisatsiooni- ja veetorusid, sest hiljem nende vahetamine ja parandamine läheb kulukaks. Torude paigaldamisel on tähtis arvestada õigeid kaldeid, kuid lihtsam on kutsuda spetsialist, kes annab tööle ka garantii. Loomulikult tuleb torustik soojustada ja fikseerida. 

Kui põrand on ehitatud otse maapinnale on oluline kasutada ka armatuuri ehk enne põranda valamist tuleks penoplasti peale panna armatuur, mis aitab põrandasegu siduda, muutes selle tugevamaks. 

Põranda valamiseks on kaubanduses saadaval spetsiaalsed segud, mis tuleb kokku segada vastavalt juhendile ja kasutada selle käigus respiraatorit, et vältida peenosakest sissehingamist.

Valamisel peab põrand olema loodis ja tasane. Pärast valamist vaata põranda seisukord üle, sest võib-olla läheb vaja ka teist valamist. Kui põrand valatud ja kõik on korras siis tuleb lasta sellel rahulikult kuivada.

Põrandaküte

Need, kellel ei ole põrandakütet kunagi olnud, ei pruugi seda ehitustööde käigus ka nüüd vajada, aga kui selle paigaldamine on võimalik, siis võiks seda kaaluda. Saab valida nii vesi- kui elektrilise põrandakütte vahel. Tüüpilisse vannituppa on mõistlikum ja lihtsam paigaldada elektriküte. Põrandakütte soovituslik võimsus on 150 W ruutmeetri kohta.

Alati ei pea kütte paigaldamisel põrandat lõhkuma. Kui vana põrand on korralik ja kõik plaadid kõvasti kinni, siis saab uue põranda sinna peale ehitada. Kui aga vana põranda plaadid on lahti, siis võiks põranda üles võtta ja ehitustöid nullist alustada. Sellega välditakse võimalikke lekkeid ja uus põrand on vastupidavam.

Põrandakütte valimisel saab valida kaabli ja küttemati vahel. Matt on õhuke, selle saab panna plaatimissegu sisse ja seda sobib kasutada siis, kui uus põrand ehitatakse vana peale. Küttekaabli paigaldamine nõuab rohkem tööd. Mõistlik on terve põrand üles võtta ja kaablid alles siis paigaldada. Kui seda teha ei taheta, siis tuleb põranda sisse lõigata sooned, mille sisse kaablid paigaldatakse.

Vana põranda peale ehitamisel võib tekkida probleem, kus põrand muutub kõrgemaks kui varem ja ust ei saa enam sulgeda. Kui vannitoas on uksepakk, siis uus põrand sellest kõrgemale ulatuda ei tohiks. Uksepakk on seal selleks, et takistada põrandale langenud veel majapidamisse voolamast. 

Põranda ehitamiseks ja kütte paigaldamiseks tasuks kutsuda professionaalid. Põrandakütte vooluvõrku ühendamiseks peaks aga kutsuma elektriku, kes oskab paigaldada ka rikkevoolukaitset.

Tasandamine ja viimistlus

Pärast torude ja kaablite lisamist tuleb valada tasandussegu. Trapiga vannitoas peab olema kalle trapi poole, et vesi ka sinna voolaks. Enne tasandussegu kasutamist peab tagama, et põrand oleks loodis, muidu hakkab vesi valguma valesse kohta, nt kapi alla. 

Pärast tasandussegu kanna põrandale hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni kihte võiks lisada kaks või kolm, et teha põrand vastupidavamaks.

Kui hüdroisolatsioon on kuivanud, siis saab vannituba viimistlema hakata. Viimane etapp on tavaliselt plaatimine. Plaatimine on väga täpne töö ja selleks võiks kutsuda spetsialisti, kes tagab, et kalded oleksid õiged ja põrand loodis. Plaadivahed vuugitakse, et vesi ei tungiks nendest läbi. Vajadusel kasutatakse ka silikooni. Loe ka: Kui palju maksab vannitoa plaatimine?