+ Lisa oma töö      

Vahtklaasi ABC

26. aprill 2022 Hange.ee
Tagasi
vahtklaas, vahtklaasi paigaldus, vahtklaas soojustus

Paljud asjad on pärast nende leiutamist leidnud kasutust hoopis erinevas valdkonnas kui algselt planeeritud. Heaks näiteks on algselt põrandapesu vahendina välja töötatud suuvesi Listerin, mida nüüd endale suhu valatakse. Üheks selliseks tooteks on ka tänapäeval isolatsioonimaterjalina kasutatav vahtklaas.

Mis on vahtklaas?

Vahtklaas on unikaalne pooridega klaas, mis leiutati 1930. aastatel. Kuigi seda kasutati algselt veepinnal ujuva materjalina, avastati peagi, et vahtklaas on hea heli- ja soojusisolatsiooni materjal, mis allub hästi mehhaanilisele töötlemisele. Teadaolevalt kasutati esimest korda vahtklaasi hoone ehitamisel 1946. aastal Kanadas. Pärast seda on vahtklaasi rohkelt kasutama hakatud põrandate, seinte, vundamentide ja katuste isoleerimisel.

Omadused

Vahtklaaside eluiga on üle saja aasta ning see ületab tihti ka maja enda eluiga. Uuringud on näidanud, et isegi 50 aasta jooksul, mil vahtklaasist plaadid puutuvad kokku erinevate keskkonnateguritega, ei muutu nende struktuur ega omadused. 

Vahtklaasi vastupidavus sõltub selle omadustest:

  • Õhuga kokkupuutel vahtklaasi struktuur ei muutu, sest hapnik ei reageeri keemilistele komponentidele. 
  • Vahtklaas talub hästi suuri temperatuuri kõikumisi ning need tekitavad vahtklaasis väga väikesi muutusi.
  • Materjal ei ima vett, kuna selle poorid on kinni. Seetõttu ei ima materjal sisse vett ning külmumisest tingitud lõhestumisi ei esine.
  • Tegu on väga hügieenilise materjaliga, sest sel puudub seente, bakterite jt mikroorganismide jaoks sobilik elukeskkond.

See on ka tugev isolatsioonimaterjal ja talub suuremat survetugevust kui näiteks vahtplast või mineraalvillad. Hea survetugevus tähendab, et materjali võib rohkem koormata, ilma, et selle isolatsiooniomadused väheneksid. Kui omadused vähenevad, ei paku materjal enam nii hästi sooja ega kaitse üleliigse müra eest.

Vahtklaas on äärmiselt tulekindel materjal, sest seda valmistatakse kuni 1000 kraadi juures. Materjal talub temperatuure vahemikus -200 kuni +450 kraadi. Kõrgete temperatuuridega kokkupuutel vahtklaas ei põle, vaid hakkab sarnaselt tavalisele klaasile sulama, kuid gaase ei eraldu.  

Materjalil on ka hea keemiline püsivus. See talub hästi soolast vett, orgaanilisi lahusteid, bensiini, enamikke happeid ja nende aure. Materjalil on hea bioloogiline püsivus, mistõttu sobib see eriti hästi kasutamiseks suletud ja ventileerimata ruumides.  Vahtklaasi puhul on täheldatud, et tegu on äärmiselt efektiivse materjaliga külmasildade katkestamiseks vundamendi ja parapeti puhul.

Töötlemine

Vahtklaasiga töötamiseks ei ole vaja erivahendeid ehk seda saab lõigata erinevate lõikeriistadega või liimida tavaliste ehitusliimide ja ka bituumeniga. 

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Kasutamine

Materjal on valmistatud 100% ulatuses klaasist ning Soomes, kus on vahtklaasi toodetud alates 2011. aastast, kasutatakse tootmisel 98% ulatuses kasutatud klaasi. See näitab ilmekalt, kui oluline on prügi sorteerimine, sest iial ei või teada, kus ja millises valdkonnas jäätmed taaskord kasutamist leiavad. 

Kuivõrd tegemist on ka sanitaarselt puhta materjaliga, kasutatakse seda tihti haridus-, meditsiini- ja spordiasutuste, muuseumite, basseinide, saunade jm isolatsioonis, samuti tee-ehitusel, ehitusmaterjalitööstuses kergbetooni valmistamisel, lamekatuste ehitamisel ja torukaevikute soojustäitena. 

Nii mõnegi jaoks tundub kummaline see, miks on vaja maanteid soojustada. Vahtklaasiga soojustatud teedel ei teki külmakerkeid ja nii hoitakse tee hooldus- ja remondikuludelt kokku. Sama materjaliga on teid soojustatud ka Norras ja Rootsis. 

Vahtklaasiga on soojustatud Tartu südalinnas asuva multifunktsionaalse vabaajakeskuse Kvartal lamekatus. Tegu on üks esimestest objektidest Eestis, kus lamekatuse soojustamisel kasutati suures koguses vahtklaasi. Vahtklaasiga soojustatud katus toimib suurepäraselt aurutõkke ning katuse alumist soojust isoleeriva kihina. Pärast vahtklaasist kihi paigaldamist ehitati sinna käidav lamekatus. 

Tootmine

Nagu öeldud kasutataks vahtplasti tootmiseks klaasijäätmeid (näiteks sorteerimata klaaspakendid, tahvelklaas, klaastorud, päevavalguslambid, autode tuuleklaasid), mida tavaliselt ei taaskasutata. See klaas kogutakse kokku, puhastatakse ja jahvatatakse pulbriks. Pulber kuumutatakse 700-900 kraadi juures viskoosseks klaasmassiks, millele lisatakse erinevaid keemilisi aineid. Kui vahustusaine kuumutamisel laguneb, tekivad gaasimullid, mis suurendavad klaasi massi viis korda. Materjali tihedus on väike, vaid alla 200 kg/m3, mistõttu on seda võimalik lihtsasti käsitleda ja töödelda. 

Vahtklaasi toodetakse plaatidena, mis annab kasutajale võimaluse seda oma äranägemise järgi töödelda ja käsitleda. Plaatidest on võimalik vormida mitmesuguseid tooteid või sellest isegi graanuleid teha. 

Kuigi vahtklaas on hea isolatsioonimaterjal, mida kasutatakse mitmete ehitustööde juures ning mis aitab klaasijäätmetest vabaneda, on seda tootvaid ettevõtteid vähe. Euroopas on selliseid vaid mõned, üks Soomes ja kaks Šveitsis. Üks Šveitsi firmadest toodab vahtklaasi ja kergbetooni, mille täiteainena kasutatakse vahtklaasi. Teine firma kasutab oma toodetes purustatud vahtklaasi, mida kasutatakse lamekatuste ja tunnelite soojustamiseks. 

Norras toodetakse vahtklaasist pelleteid, ehitusplokke ja fassaadiplaate. Belgias, Saksamaal ja Tšehhis toodetakse Suurbritannias välja töötatud tehnoloogia abil vahtklaasplokke. Üks Saksamaa firma toodab ka vahtklaasist graanuleid ning Ungaris tegutseb firma, mis toodab pelleteid, kus peale vahtklaasi on vähesel määral kasutatud ka pudelikorke.

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge