Ehitussavi omadused

Savi on setete segu, mis koosneb savi- ja vähemal määral ka muudest mineraalidest. Tema ajaloolisele populaarsusele aitab kaasa asjaolu, et savi leidub praktiliselt kõikjal üle maakera. Ka Eestis oli savi vabariigi tekkimise järgselt lausa riiklikult propageeritud.

 Et savi on maavara, siis tuleb seda kaevandada savimaardlatest ja -karjääridest. Kuna savikihid on maapinnale üsna ligidal, siis ei ole kaevandustöö raske ega kulukas. Looduses esineva savi saab liigitada kolmeks sõltuvalt savimineraalide ja liiva koostishulga osakaalust. Selleks, et savi saaks kasutada ehituses, peaks ühendite suhe olema nõutavas tasakaalus: savi ei tohi olla liiga rasvane ega ka liigvedel, viimasel juhul peab savile lupja juurde lisama.

Selleks, et savi saaks ehituses rakendada, peaks seda pärast kaevandamist töötlema. Selleks on kaks viisi: kas kuivatamine ja savipulbriks jahvatamine või savivannis vedelaks savimassiks leotamine. Esimesel viisil käib töötlemine päikeseenergia või tööstusliku gaasi abil, teisel juhul mikserdatakse savi ühtlaseks seguks.

Rääkides savi ehitusfüüsikalistest omadustest, siis häid omadusi jagub. Üks tähelepanuväärseim nendest on see, et siseruumides on savil õhku puhastav toime. Lisaks aitab savi loomulikul moel õhu niiskustaset reguleerida ja stabiilsena hoida. Seega savimaja sisekliima on võrreldes sünteetilistest materjalidest kaetud siseruumidega palju tervislikum. Lisaks on savimaja tulekindel ning talletab endasse talvel soojust ja suvel jahedust. Kombineerides savi puiduga, toimib savi puidu kaitsjana, hoides viimase kuivana. Peale toorsavi saaduste võib savi ka põletada, ent selleks kulub võrdlemisi palju energiat.

Savi keskkonnasäästlikkusest

Keskkonnateadlikud inimesed väidavad, et looduse, energia ja raha säästmiseks peaks hangitavad materjalid olema kohalikud. Seetõttu esinevad ka Eestis savihooned enamasti lõunas, sest põhja ja lääne pool leidub rohkem paekivi.

Lisaks on kompostitava savi tootmine väikese energiakuluga ega tekita ohtlikke jäätmeid. Kui ehitised on kvaliteetselt rajatud ja neid korralikult hooldada, siis on nende eluiga pikk.

Savi viimistlusmaterjalina

Levinuimaks ehitusvaldkonnaks, kus savi tänapäeval Eestis rakendatakse, on viimistlus:  savikrohv, -krohvplaat, -tellised, -plokid ja savibetoon.

• Saviehitusplaat — Eestis on müügil kuivkrohvitud plaadid. Need on väga lihtsasti paigaldatavad, sest kogu materjali on juba kuivatatud. Plaate võib siseruumides paigaldada praktiliselt igal poole. Selliste plaatide peale on väga kerge kanda savipahtlit või -krohvi.
• Savikrohv — Laialdasemalt levinud savikrohv on saadus, mis tekib liiva, karvade või taimsete kiududega kokkusegamisel. Et olla niiskuse suhtes vastupidavam, soovitatakse savikrohv iga aasta üle lubjata.
• Savibetoon — Valatud savibetoon on siseruumides alternatiiv betoonist põrandatele ja vaheseintele. Savibetooni on saadaval lausa kodumaiselt tootjalt.
• Savitellised — Vähest hooldust nõudvad savitellised moodustatakse ahjus põletamise või päikese käes kuivatamise teel. Toorsavi salvestab aga kordades rohkem energiat, kui põletatud materjal.

Savimaja

Savimaja ehk savist konstruktsiooni ehitamine on juba suurem teadus. Näiteks on Eestis enim ehitatud maju tampsavi käsitsi vormimise tehnoloogial. Kihilise saviseina ehitamine on aga ajamahukas ettevõtmine. Tampsavi seinte puhul tuleb kasutada risti paigutatud kuuseoksi, ent lisaks on levinud seinte täitematerjalideks põhk või kanarbiku- ja männioksad. Savikonstruktsiooni rajamisel peaks kindlasti silmas pidama, et vundament ei jääks madal.

Ajalooliselt on Eestis ehitatud ka plonnidest ehk põletamata savitellistest seinu. Selliste toorsavist telliste saamine käib savi käsitsi vormkasti tampimise kaudu. Tänapäeval esineb savi enim seguehitistes ehk hoonetes, kus savi on kombineeritud puiduga. Puitkarkasshoone puhul võib peale puulaastude kasutada täiteks ka savi.

Miks savi ei ole kuigi levinud? 

Seni on olnud suurimaks takistuseks see, kuidas rakendada savi massehitusse. Nimelt oleks tarvis toodet, millel on paariaastane garantii ja vajalikud sertifikaadid — siis ei lasku vastutus ehitaja õlgadele. Paraku on palju saviehituse teadmisi langemas unustuste hõlma ning huvilisi, kes oskaks ja vaevuks ehitajaid välja õpetama, ei leidu just palju.

Teisalt on savi kitsaskoht ka see, et materjal kuivab kaua ning meie kliima on suure osa aastast niiske. Tuleb mainida ka seda, et savist pindu ei saa pesta nõnda nagu teisi tehislikke materjale. Küll aga on mujal maailmas savi niiskuskindluse suurendamiseks kasutatud näiteks linaseemneõli.

Savi puhul on äärmiselt oluline, et kahjustuse ilmnemise korral likvideeritaks see võimalikult ruttu. Savi ei salli niiskust ning enim võib see materjali hakata kahjustama saviseintes asuvate puutokkide või viletsa katuse ja fassaadi kaudu.

Kokkuvõte

Savi kasutusotstarve ehituses on lai. Seda saab kasutada nii konstruktsiooni, soojustuse kui ka viimistlusena. Materjali kaevandamine, tootmine ja transportimine ei ole kuigi kulukas, aga saviehitus nõuab oskusi ja teadmisi, aega ning materjal teatud sertifikaate, et suuremasse tootlusesse pääseda. Kvaliteetselt toodetud savi tagab ehitises tule- ja mädanemiskindluse ning tervisliku ja meeldiva sisekliima.