Eestis teeb vundamendi valiku keeruliseks külmumis- ja sulamistsüklite vaheldumine. Talvel pinnas külmub, kevadel sulab, vihmaperioodidel tõuseb niiskuskoormus ning savised või halvasti vett läbilaskvad pinnased võivad hakata liikuma. See tähendab, et vundament peab olema kaitstud liigvee ja kapillaarniiskuse eest. Üksnes tugevast betoonist ei piisa. Vähemalt sama tähtsad on vajaduse korral korralik drenaaž, soojustus, hüdroisolatsioon, tihendatud aluspind ja läbimõeldud sademevee ärajuhtimine.
Lintvundament
Kõige traditsioonilisem lahendus Eestis on lintvundament. See sobib hästi raskematele kivimajadele, betoon- ja plokkseintega hoonetele ning majadele, millele soovitakse keldrit. Lintvundamendi tugevus seisneb selles, et koormus kantakse kandvate seinte alt otse pinnasesse. Kui vundament rajatakse õigesse sügavusse ja pinnas on piisava kandevõimega, on tegemist vastupidava ning hästi toimiva lahendusega.
Lintvundamendi miinus on aga töömahukus. Kaevetööd, armeerimine, soojustamine ja hüdroisolatsioon nõuavad täpsust. Kehva pinnase või kõrge põhjavee korral võib lintvundament muutuda kalliks ja tehniliselt keeruliseks.
Loe ka: Lintvundament ABC.
Plaatvundament
Teine väga levinud lahendus on plaatvundament. Seda peetakse sageli üheks parimaks valikuks tänapäevasele energiatõhusale eramule. Plaatvundament toimib ühtse kandva plaadina, mis jaotab hoone koormuse suuremale pinnale. See on hea lahendus eriti siis, kui majal ei ole keldrit ning soovitakse vältida külmasildu põranda ja välisseina liitumiskohas. Korralikult soojustatud plaatvundament aitab vähendada soojakadusid ning sobib hästi madalenergia- ja liginullenergiahoonetele. Eesti kliimas on selle suur eelis just terviklikkus: soojustuse, põrandakütte ja kandva plaadi saab lahendada ühe süsteemina.
Plaatvundamendi puhul tuleb aga olla väga täpne ettevalmistustöödes. Aluspind peab olema õigesti tihendatud, killustikukiht piisav, sademevesi juhitud majast eemale ning soojustus õigesti paigaldatud. Kui aluspinnas jääb nõrgaks või ebaühtlaseks, võib plaat hakata vajuma või pragunema. Samuti tuleb enne valamist kõik torustikud ja läbiviigud väga täpselt läbi mõelda, sest hilisem muutmine on keeruline ja kallis. Plaatvundament ei ole koht, kus projekteerimiselt või järelevalvelt kokku hoida.
Loe ka: Plaatvundamendi ehituse hinnamuutused aastatel 2021–2025.
Postvundament
Postvundament sobib Eesti kliimas eelkõige kergematele ehitistele: terrassidele, aiamajadele, varjualustele, väikemajadele ja mõnel juhul ka kergkarkasshoonetele. Selle eelis on lihtsus ja väiksem materjalikulu. Samas ei ole postvundament enamasti parim lahendus raskele aastaringseks elamiseks mõeldud eramule. Postide vahele jääv põrand tuleb väga hästi soojustada ja tuule eest kaitsta, muidu tekivad soojakaod ning niiskusprobleemid. Samuti peavad postide sügavus ja asetus olema projekteeritud nii, et pinnase külmakerked konstruktsiooni paigast ei nihutaks.
Kruvivundament
Vai- või kruvivundament võib olla mõistlik lahendus keerulisemal pinnasel, näiteks pehmel, turbasel või ebaühtlase kandevõimega alal. Sellisel juhul saab vaiade abil viia koormuse sügavamale kandvasse pinnasekihti. Vaiade eelis on see, et sõltuvalt lahendusest võib suur osa kaevetöödest ära jääda ning vundament võib olla sobiv ka kohtades, kus traditsiooniline lint- või plaatvundament läheks liiga kalliks. Kruvivaiad sobivad eelkõige kergematele ehitistele, kuid nende kasutusvõimalused sõltuvad vaiade kandevõimest, hoone koormusest ja pinnase omadustest. Samas eeldab vaivundament korralikku pinnaseuuringut. Ilma selleta on raske hinnata, kui sügavale vaiad peavad ulatuma ja millist koormust need tegelikult kannavad.
Milline on siis parim vundament Eesti kliimas?
Tavalise ilma keldrita uue eramu puhul on sageli väga hea valik korralikult projekteeritud ja soojustatud plaatvundament. See sobib energiatõhusa maja ülesehitusega, vähendab külmasildade riski ning toimib hästi, kui aluspind ja vee ärajuhtimine on õigesti lahendatud. Keldriga või väga raske hoone puhul võib sobivaks lahenduseks olla lintvundament. Kergemate abihoonete puhul on mõistlik postvundament ning keerulise pinnase korral võib parima tulemuse anda vaivundament.
Vundamenti ei tohiks valida ainult hinna järgi. Odav vundament võib hiljem osutuda kõige kallimaks majaosaks, kui tekivad vajumised, praod, niiskuskahjustused või soojakaod. Enne otsust tuleks teha pinnaseuuring, hinnata põhjavee taset, kavandada vajaduse korral drenaaž ja sademevee ärajuhtimine ning tellida vundamendilahendus pädevalt projekteerijalt. Eesti kliimas ei võida see, kes valib kõige odavama vundamendi, vaid see, kes valib oma krundile õige lahenduse.
