Mida teada?

Üldise arusaama kohaselt on uue maja ehitus peaaegu alati soodsam kui vana maja renoveerimine. Põhjuseid on mitmeid:

• Vana maja renoveerimine tähendab reeglina ka lammutustöid, mille kulud võivad ulatuda tuhandete eurodeni.
• Uue maja ehitamine on soodsam, sest maja erinevad osad (küttesüsteem, ventilatsioon, torustik, kaablid, juhtmed jne) sobivad tänu korralikule planeerimisele ning projektile omavahel paremini kokku. Vana maja renoveerimisel tuleb neid paratamatult teineteisega sobitama hakata. Loe ka: Kas ehitada uus maja või vana renoveerida vana maja terviklikult?
• Kui renoveerimine ette võtta, siis tuleb seda teha korralikult ja eelarvega ei tasu koonerdada. Kindlasti ei tohiks kulusid kokku hoida soojustuse, katuse, vundamendi soojustamise ning akende ja uste pealt ehk lühidalt mitte millegi pealt, mis puudutab soojustust ning soojapidavust. Eesti kliimas on soojapidavus üks kõige olulisemaid tegureid meeldiva sisekliima hoidmisel.
• Vana maja, näiteks talu, palkmaja või muinsuskaitse all oleva hoone, renoveerimine vajab põhjalikke teadmisi ning ettevalmistust.
• Enne tööde alustamist tuleb vanale majale teha põhjalik uuring, et välja selgitada, millises seisukorras hoone on. Mõnikord on alustalad väga hästi säilinud ning neid saab kasutada või isegi sisekujunduse elementideks muuta. Samas võib osa karkassi olla pehkinud ning pudenenud, mistõttu tuleb paigutada lisatoestus.
• Kõige olulisemad majaosad renoveerimisel on vundament, seinad ja katusekonstruktsioon. Kui mõni nendest kolmest on väga halvas seisukorras, tuleks tõsiselt kaaluda vana hoone lammutamist ning uue ehitamist.

• Kui katus on juba pikemat aega vett läbi lasknud, on väga suur tõenäosus, et kuskil on ka  liigniiskus pikemalt mõju avaldanud ning karkassil võivad olla niiskuskahjustused või isegi hallitus.
• Mõnikord on kiusatus kulusid kokku hoida, mistõttu loobutakse renoveerimisprojekti tellimisest. Üldjuhul on see halb mõte, sest suurem osa töövõtjaid ei ole ilma projektita nõus töid teostama. Lõppkokkuvõttes on ilma projektita renoveerimine juhuslikku laadi ning üsna riskantne. Näiteks pole siis enamasti ka inimest, kes lõpptulemuse eest vastutaks. Vigadest tingitud muudatused ning ümbertegemised võivad väga kalliks maksma minna.
• Vana suvemaja ümberehitamine aastaringseks elamiseks on omamoodi väljakutse. Tihtipeale on sellistel hoonetel väga lihtne vundament või puudu see sootuks. See aga tähendab ühtlasi, et maja ei hoia eriti sooja ning lisasoojustus võib väga kalliks maksma minna.
• Muinsuskaitse all olevatele objektidele on eraldi nõuded ning kindlasti peaks end nendega kurssi viima juba enne projekti valmimist. Tihtipeale ei tohi muuta näiteks seinte asetust ja hoone välisilmet. Mõnikord peab olema katus näiteks vaid kivimaterjalist või vastupidav valtsplekk. Hoone fassaad jällegi kas ainult puidust ning vaid valitud värvitoonides.
• Uue küttesüsteemi paigaldamisel (näiteks õhk-vesi või maasoojuspump) tuleks kindlasti rajada ka põrandaküte, sest see on otstarbekas ning soojus jaguneb ühtlasemalt.

Isegi, kui oled endale usaldusväärsed töövõtjad leidnud, tasub ka ennast erinevate töödega veidi kurssi viia. Kindlasti tasub uurida erinevate materjalide kohta ning võimalusel võtta ise hinnapakkumised ning teha kalkulatsioonid.

Meeles peab pidama sedagi, et kõik ehitustööd ning vajalikud paberid ja load tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

Millal võtta appi professionaalid?

Kui oled otsustanud võtta ette ulatusliku renoveerimise ja Sul on selleks piisavalt ressursse, tasub läbi mõelda, milliste tööde teostamiseks palgata spetsialistid. Mõned tööd saab teha ise, kuid on olulise tähtsusega ehitustöid, mille puhul on kindlasti vaja professionaalide nõu ning abi:

• Vundamendi ehitamine, toestamine ning soojustamine;
• Seinte vahetamine ning soojustamine;
• Katuse karkassi ehitamine ja paigaldamine;
• Sõrestiku ehitamine;
• Akende ja uste vahetamine;
• Tehnosüsteemidega (küttesüsteem, ventilatsioon, torustik ja elektrijuhtmestik) seotud tööd

Kui sul on ehitusalaselt vähe kogemusi, kuid tahad ka ise käed külge lüüa, on võrdlemisi lihtne internetis leiduvate videote abil õppida näiteks siseviimistlustöid – pahteldamist, krohvimist, värvimist, tapeetimist, iluliistude paigaldamist jms.

Rekonstrueerimistoetus

Eestis on väikeelamute rekonstrueerimiseks võimalik taotleda KredEx abiga toetust. Toetuse eesmärk on elamu energiatõhususe tõstmine ja madalamad üldised energiakulud. Peamine rõhuasetus on taastuvenergia, näiteks päikeseenergia kasutuselevõtt ja traditsiooniliste kütuste osakaalu vähendamine. Toetuse saamiseks tuleb esitada projekt ning toetuse eraldamise eelduseks on omafinantseering.

Üldiselt on uue maja ehitamine soodsam kui vana rekonstrueerimine. Kui aga oled osavate kätega ning tahad renoveerida, tasub teha põhjalik plaan ning projekt. Pigem tasub renoveerida hooneid, millel on teatud miljöö- või nostalgiline väärtus. Muinsuskaitse all olevad objektid kuuluvad üsna rangete reeglite alla ning kõik tööd peab kindlasti kooskõlastama kohaliku omavalitsusega.

Vana maja renoveerimisel tasub pigem teha rohkem kui vähem. See on mitmes mõttes investeering tulevikku. Kui teha töid vaid pealiskaudselt, tuleb hiljem kõik uuesti lahti võtta ning kokkuvõttes võivad kulud olla mitmekordsed. Toetuste kohta saab lähemalt lugeda siit.