Vale materjal

Üks levinumaid eksimusi on vale või läbimõtlemata materjalivalik. Sageli tehakse otsus ainult hinna või visuaali põhjal, arvestamata Eesti kliimatingimusi. Odavam immutatud puit võib küll alguses hea välja näha, kuid vajab regulaarset hooldust ning võib aja jooksul praguneda ja kõverduda. Samuti alahinnatakse komposiitmaterjalide omadusi – eeldatakse, et need ei vaja üldse hooldust, kuigi tegelikkuses vajavad ka need puhastamist ja korrektset paigaldust. Tihti jäetakse tähelepanuta ka aluskonstruktsiooni materjal, kuigi just see määrab terrassi kandevõime ja eluea. Kui kandekonstruktsioon ei ole ilmastikukindel või õigesti dimensioneeritud, ei päästa ka parim pealispind kogu lahendust.

Just planeerimisfaasis tehtud otsused määravad terrassi vastupidavuse ja kasutusmugavuse aastateks.

Vale kõrgus

Teine suur viga on terrassi vale kõrguse planeerimine. Sageli soovitakse terrass tuua võimalikult täpselt toa põranda tasapinnale, arvestamata lume, vihma ja vee liikumisega. Liiga kõrgele tõstetud terrass võib tekitada probleeme ukseavade, piirete ja treppidega ning muuta liikumise ebamugavaks. Liiga madal terrass on seevastu pidevalt niiskuse käes, mis kiirendab materjalide lagunemist. Õige kõrguse määramisel tuleb arvestada hoone sokli, maapinna kalde ja vee äravooluga, et vältida olukorda, kus vesi koguneb terrassi alla või maja vastu.

Ehitusluba

Paljud tellijad alahindavad ehitusloa ja kohalike nõuete olulisust. Levinud eksiarvamus on, et terrass ei vaja kunagi luba ega kooskõlastust. Tegelikkuses sõltub see terrassi suurusest, kõrgusest ja asukohast krundil. Kui terrass on maapinnast kõrgem või ehitatakse hoonega püsivalt seotud konstruktsioonina, võib olla vajalik ehitusteatis või ehitusluba. Nõuete eiramine võib hiljem kaasa tuua vaidlusi, trahve või isegi kohustuse terrass ümber ehitada või eemaldada. Seetõttu tuleks juba planeerimisfaasis tutvuda kohaliku omavalitsuse tingimustega.

Ebapiisav äravool

Väga sage, kuid tihti märkamata viga on ebapiisav äravoolu planeerimine. Terrass ei ole ainult pealispind, vaid osa kogu hoovi veesüsteemist. Kui terrass ehitatakse ilma piisava kallaku, laudise vahede või drenaažita, hakkab vihmavesi kogunema kas terrassi pinnale või selle alla. See põhjustab puitmaterjalide kiiret lagunemist, hallitust ja talvel külmakahjustusi. Samuti võib vesi hakata valguma maja vundamendi suunas, mis on juba tõsisem probleem. Õigesti planeeritud terrass juhib vee loomulikult eemale, kasutades kaldeid, vahemaid ja vajadusel drenaažilahendusi.

Terrassi otstarve

Sageli tehakse vigu ka terrassi tegeliku kasutuse hindamisel. Planeerimisel ei mõelda piisavalt sellele, kuidas ja kui intensiivselt terrassi kasutama hakatakse. Väike terrass võib tunduda visuaalselt kena, kuid osutuda ebapiisavaks, kui sinna soovitakse paigutada söögilaud, grill ja istumisala. Samuti jäetakse arvestamata päikese liikumise, tuule ja privaatsusega. Terrass, mis on pidevalt tugeva tuule käes või kuumal päeval varjuta, võib jääda vähekasutatuks. Kasutuse planeerimisel tuleks mõelda ka valgustusele, elektri- ja veeühendustele ning sellele, kas terrass peab taluma suurt koormust, näiteks mullivanni või suuremat inimeste hulka.

Terrassi ehituse suurimad vead on seotud kiirustamise ja tervikpildi puudumisega. Materjalivalik, kõrgus, seaduslikkus, äravool ja kasutusotstarve peavad moodustama loogilise ja läbimõeldud terviku. Hästi planeeritud terrass ei ole ainult ilus lisa majale, vaid vastupidav, turvaline ja praktiline eluruumi pikendus, mis teenib omanikku aastaid. Vajadusel aitab spetsialistiga konsulteerimine juba planeerimisfaasis vältida kulukaid vigu ja hilisemaid pettumusi.