Mis on passiivmaja?
Tegu on hoonega, mille ehitamisel on lähtutud sellest, et maja suudaks terve aasta lõikes hoida hoones sobiva temperatuuri vaid oma erilise konstruktsiooni najal. Selleks minimiseeritakse projekteerimisel hoone kõikvõimalikud soojuskaod ja põhiline fookus on suunatud õhupidavusele. Selleks, et lõpptulemuseks valmiks hoone, mis tõesti vastaks passiivmaja standarditele, peaksid näitajad õhutiheduse ja paljude muude aspektide vallas jääma vastavusse ka passiivmajale kehtestatud kriteeriumitega. Viimastest saate täpsemalt lugeda siit. Kuigi sellise hoone projekteerimine on meie kliimas pigem haruldane ja kallim, siis osutub ta väiksemate kuludega üsna kiiresti väärt investeeringuks.
Ehitaja pädevus
Kui juba tüüpilise maja ehitamine nõuab suuremate vigade ja kulutuste vältimiseks asjatundmist ja kogemusi, siis mida veel rääkida passiivmajast, millel kehtivad oma erinõuded. Passiivmaja ehitamisega seonduvaid arutelusid leiab ohtrasti ka netiavarustest, ent sellise töö ettevõtmise puhul soovitame tugevalt siiski tellida projekteerimis- ja ka ehitamistöö kogenud büroolt. Eestis pole selles valdkonnas spetsialiste küll ülemäära palju, ent siiski leidub tootjaid ja ehitajaid, kellel on kogemust ja suutlikkust ehitada hoone, mis vastaks just passiivmaja kriteeriumitele.
Hoone asetus ilmakaarte suhtes
Passiivmaja ehitamine on äärmiselt raske või lausa pea võimatu, kui hoone planeering ei lähtu ilmakaartest. Nimelt peaks akendega põhifassaad jääma päikesevalguse ammutamiseks ekvaatori suunda, seega meie põhja poolkeral tähendab see lõunasse silmitsemist. Lisaks peab arvestama ka maastikuga ning veenduma, et ükski puu ega muu objekt ei varja päikesevalguse ligipääsu akendele. Muuhulgas on tähelepanuväärne, et peale akendega põhifassaadi on teised hoone küljed praktiliselt avausteta — või vähemalt on nende mõõtmed mujal minimaalsed.
Disaini ja kujunduse osas on hoone võrdlemisi primitiivne ja minimalistlik, ehk ilma keeruliste arhitektuurse elementide nagu näiteks erkerite, kuplite ja tornideta. Lisaks ehitatakse see hoone praktilisuse mõttes reeglina kahekorruseline.
Õhupidavus ja soojustagastusega ventilatsioon
Passiivmaja õhutihedus peaks hariliku hoone omast kuni poole võrra väikesem olema. Ruumide ventilatsioonisüsteem peaks toimima soojustagastusega seadmetel, mis omakorda viib soojustagastuse taseme siseruumides 85%-ni. Värske õhk, mis läbi filtri majja pääseb, on tänu elektri või maa-aluse pinnase soojusvaheti ka eelsoojendatud.
Mida tähendab aga õhupidavus? Selleks, et ruumid talletaks sooja, peab hoonele n-ö kasvuhooneefekti tekitama ja katma hoone õhku kinni pidava materjali kihiga. Seega peab ehitaja olema eriti hoolas, et kuhugi ei jääks vahemikke ega avausi, mille kaudu õhk võiks väljuda. Seetõttu tuleks liitekohtade ja sõlmpunktide puhul kasutada ka teipi. Lisaks saavad siseruumid soojust ka kodutehnikast, mis tuleks samuti soetada madala energiatarbimise taseme alusel.
Külmasillavabad, superisolatsiooniga seinad
Passiivmaja välisseina sobivad erisugused viimistlusmaterjalid, sealhulgas näiteks puit, kivi või tsementplaat. Seega pole passiivmaja puhul niivõrd olulised materjalid, kui et vundamendi, seinte, katuse ja põranda eripärane konstruktsioon ja isolatsioon. Viimane projekteeritakse eriti paks seetõttu, et vältida temperatuuride kõikumist. Nõnda ongi see pälvinud erilise nimetuse — superisolatsioon, ka mille nimi viitab oma suursugususele. See superisolatsioon viib soojusjuhtivuse ligi nulli lähedale.
Peale mitmekihilise soojustuse on seintes veel ka õhukindel auru- ja tuuletõke, OSB-plaat ja ning siseseintel viimistluseks kipsplaat. Siselaed moodustuvad enamasti puit-metalltaladest. Valikuliselt võib paigaldada katusele ka päikesekollektorid või päikesepaneelid.
Äärmiselt oluliseks erinevuseks n-ö tavalise majaga võrreldes on ka see, et passiivmaja konstruktsioonidesse ei tohi jääda külmasildu. Nende kaudu väljub talvel soojus ning suvel jahedus.
Sisekliima
Täiuslikult projekteeritud hoones on ka meeldiv sisekliima. Tänu paksule isolatsioonile, õhupidavusele ja soojustagastusega õhuvahetusele peaks ruumides aasta vältel säilima ka paras ja kõikumatu ruumi ja sisepinna temperatuur, ning piisav õhuniiskuse ja õhuvooluhulga tase. Tarbevee soojendamine käib harilikult soojuspumba või päikeseenergiakollektori toel.
Aknad ja uksed
Seda tüüpi hoone puhul tuleb kasutada spetsiaalseid passiivmajaaknaid ning -uksi. Nende akende soojajuhtivuse ei tohiks ületada 0,8 W/m2. Nagu ülal nimetatud, toimivad lõunakaarde projekteeritud aknad talvel passiivse küttena. Palavate ilmadega aga tasub need kinni katta ja nagu ülaltoodu põhjal võib eeldada, ei ole need aknad reeglina ka avatavad. Kui aga projekteerimise faasis jäävad vead sisse, siis peab aknad avama ja võtma kasutusele tavapärased küttelahendused.
Kokkuvõte
Kahtlemata on passiivmaja rajamisel hulganisti plusse, nagu näiteks minimaalsed kütte- ja elektrikulud ning loomulikul teel saavutatud meeldiv sisekliima. Küll aga on omaette asi leida kogemustega asjatundja, kes on selles vallas ka spetsiaalse väljaõppe omandanud. Kui hoone pole ehitatud täielikus vastavuses passiivmaja kriteeriumitega, siis ei pruugi selle omadused täies ulatuses välja tuua.
