+ Lisa oma töö      

Niiskuskahjused ja hallitus kodus, mida teha?

16. november 2021 Hange.ee
Tagasi
niiskuskahjustus, niiskuskahjustused, vamm, hallitus, värv koorub, majavamm

Sügisese vihmaperioodi eel on soovitatav oma kodu kriitilise pilguga üle vaadata, et vältida võimalike niiskuskahjustuste teket. Niiskuskahjustuste hulka kuuluvad muuhulgas hallitus ja mädanik, värvi ja krohvi koorumine, rooste, halvenenud soojapidavus ja külmakahjustused. Lihtsaim viis niiskuskahjustustega toimetulekuks on mõistagi nende ennetamine. 

Niiskuskahjustuste ennetusviisid

Nii niiskuskahjustuste vältimisel kui ka nende kõrvaldamisel mängivad suurt rolli katuse ja vundamendi seisukord. Katus peab olema terve ja vihmakindel. Vihmavett kipuvad kõige sagedamini läbi laskma katuse liitekohad, katusehari, neelukohad ja ka korstna ümbrus. Katuse olukorraga tuleks kontrollida seestpoolt. Kui puit on laiguline, osaliselt tumenenud või kaetud seeneniidistikuga, on selgelt tegemist niiskuskahjustusega. 

Vundamendi püsivuse tagamiseks on tähtis jälgida, et vihma- ja lumesulamisveed saaksid hoonest eemale juhitud. Liigne pinnasevesi võib vundamendile tekitada külmakahjustusi ja külmakerkeid. Esimesteks märkideks vundamendi niiskuskahjustustest on kivide vahele tekkinud praod ja mördi lagunemine. 

Niiskuskahjustuste tekke ennetamisel on oluline ka vihmaveetorude olemasolu ja korrashoid. Alles peab kindlasti olema vihmaveetoru ots, mis aitab vett majast eemale suunata.

Lisaks aitab niiskuskahjustuste hävituslikku mõju ära hoida aurutõke. Aurutõke takistab niiskusel pääseda välisseina, lae, katuslae ja põranda konstruktsioonidesse. 

Viisid niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks

Mida aga teha siis, kui niiskuskahjustus on juba tekkinud? Niiskuskahjustuse kõrvaldamise meetodid on sõltuvalt kahjustuse tüübist erinevad. Kindel on aga see, et kui niiskuskahjustus on tuvastatud, tuleb see esimese võimalusel likvideerida. 

Hallitus

Kui niiskuskahjustuse näol on tegu hallitusega, siis seda saab eemaldada kolmel erineval moel – mehaaniliselt, keemiliselt või hallitanud kohta kuumutades. Kuumutamine on võimalik vaid siis, kui tegu on kivist pindadega, sest vastasel juhul võib tekkida tuleoht. Hallituse kõrvaldamisel tuleb pinnad täielikult puhastada ja kuivatada, et vältida remondijärgset hallitusosakeste levikut. Pärast remondi tegemist on oluline jälgida, et pindade suhtelise niiskuse tase normaalipiiri ei ületaks. Puidu puhul tuleks välja vahetada hallitanud ja pehkinud osad ning ülejäänud puit hallitustõrje ainega üle pintseldada. Hallitust võib esineda küll ainult osas tarindis, kuid kogu tarindi pinna üle pintseldamisega kaasneb kindlus, et kõik seeneeosed on hävitatud. 

Vundamendi niiskuskahjustused

Vundamendi niiskuskahjustuste peamiseks põhjustajaks on katkine või ummistunud drenaaž, seega on mõistlik vundamendi remontimist alustada drenaaži uuendamisest. Drenaaži uuendamise käigus isoleeritakse vundamendist pinnaseniiskus. Selleks paigaldatakse vundamendi küljele bituumenriba ja tehakse kindlaks, et vundament saaks tuulduda bituumenriba tagant. Kui vaja, siis lisatakse vundamendile ka väljapoole soojusisolatsioon. Kui tuulutust ei toimu on suur võimalus, et niiskus hakkab kogunema soojusisolatsiooni sisse, mistõttu on vajalik tagada vundamendile tuuldumise võimalus. Maapind vundamendi ümbruses tuleb kujundada selliselt, et see ei juhiks vett seina äärde, vaid seinast eemale. 

Vundamendi niiskuskahjustuste eemaldamiseks on ka muid võimalusi. Üheks nendest on vundamendi töötlemine silikooniga, mille käigus puuritakse vundamendi sisse teatud vahemaade tagant augud, millesse pritsitakse surve all olevat silikoonlahust. See aitab betoonil küllastuda. Betooni küllastumine tagab vee kapillaarse imendumise tõkestamise. 

Hange.ee - lihtsaim viis kvaliteetse ehitaja leidmiseks aastast 2005!

+ Lisa oma töö

Majavamm 

Majavamm on tõeliselt tülikas seen, mis põhjustab hoonetes laiaulatuslikke ja kulukaid kahjustusi. Majavammi levinuimateks eri liikideks on majanääts, kollane hambalehik, majamädik ja mustjas kõrbik. Need seened söövad puidu koostisest ära tselluloosi ja hemitselluloosi, jättes järele vaid ligniini. Pruunmädanikku põhjustavate seente tekitatud kahju on äratuntav kuubikuteks lagundatud puidu järgi. 

Kõige ohtlikum seen on harilik majavamm, mis võib vaid mõne aastaga maja kasutuskõlbmatuks muuta. See võib "ronida" ruumist ruumi mööda põrandaid, aknaraame kui ka puidust postide ja talade kaudu. Seejuures ei pruugi vammi peatada ei kivist ega plekist pinnad, sest seenenöörid võivad uue puiduni kasvada ka üle nende. Harilik majavamm on eriline selle poolest, et selle seeneniidid suudavad transportida vett. See teebki selle seenetüübi eriti ohtlikuks ning tänu sellele suudab seen hoida niiskust endale vajalikul tasemel. Vamm eritab tselluloosi lagundamisel jääkproduktina vett. Seega kuivatab vamm liigselt märja puidu nii eritub suurte tilkadena vesi. Eraldunud vesi transporditakse kuivale puidule, et see nakatada. Seega peab seen arenema hakkamiseks olema niiskuse algallikas. Majavamm sööb kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale ja lagundab ka aluselised materjalid. 

Majavammi tuvastamine ja tõrje 

Majavamm annab enda kohalolust märku puidul, mis on tugevalt niiskunud ja pehme, tunda on spetsiifilist seenelõhna ja võib olla ka nähtav viljakeha- või niidistik. Juhul kui esineb eelnimetatud märke ja tekib kahtlus, et hoones on ennast sisse seadnud vamm tuleks pöörduda kiiresti spetsialisti poole. Ekspert suudab täpselt määratleda millega tegu, tegeleda probleemiga või anda täpseid soovitusi. Seenkahjustaja liigi kindlaksmääramine on oluline, sest teisi seeni on märgatavalt odavam tõrjuda kui harilikku majavammi. 

Tõrje puhul tasuks silmas pidada, et puitkonstruktsioonidel tuleb kindlasti pehmed ehk tugevalt saastunud kohad eemaldada. Kahjustuskoldega piirnevad alad tuleb kuni ühe meetri ulatuses hoolikalt puhastada ja töödelda spetsiaalse kemikaaliga. Kemikaaliga töötlemine on oluline silmale nähtamatute mikroskoopiliste seeneniitide hävitamiseks. Samas tasuks arvesse võtta, et keemiline töötlus on äärmuslik viis probleemile lähenemiseks. Kui konstruktsiooni olulised küljed on näha ja edasine märgumise tõenäosus on väike, siis enamikel juhtudest keemiline töötlus vajalik ei ole. Nagu ka ennem välja toodud ei takista majavammi levikut ka kivipinnad, mistõttu tuleb ka seal seeneniidistik hävitada. Seetõttu tasub majavammi tõrjesse tasub suhtuda kiiresti ja tõsiselt, et ära hoida suuremad kahjud, mis võivad tekkida tulevikus. Selge on see, et mida kiiremini seenkahjustust märgatakse ja see tuvastatakse siis seda kergem on seda kõrvaldada. 

majavamm, niiskuskahjustus, niiskuskahjustused, vamm, hallitus
Majavamm

Suurimad vead majavammi tõrjel

Paljud kemikaalid sh professionaalselt kasutatavad kujutavad endast ohtu inimestele. Seetõttu tuleks enne tõrjetööde teostamist kindlasti tutvuda kemikaalide kasutamise ohutuse ning ohutuskaardiga. Üsna tihti kasutatakse ka valesid kemikaale valede pindade jaoks. Selge on see, et puidu- ja kivipindade omadused on erinevad, mistõttu tuleb neil kasutada ka erinevaid kemikaale. Oluline on uurida nende kasutusjuhendeid. 

Konstruktsioone ei avata piisavalt ja seeneniidistikku ei eemaldata mehaaniliselt piisaval määral, mistõttu on oht, et kahjustus levib edasi. Reeglina soovitatakse avada seinad ca 50 cm nähtavast seeneniidistiku piirist ja põrandad 1 m nähtavast seeneniidistiku piirist. 

Pärast seentõrjet ei tegeleta piisavalt taastustöödega, et ära hoida nii vabavee kui ka kondensiooni sattumist konstruktsiooni. Kemikaalid ei jää niisketes tingimustes püsima. 

Kokkuvõtteks

Et hoida kontrolli all hoone niiskust, tuleb korralikult ja õigeaegselt hooldada. Soovitatav oleks luua iga aastane reserv hoolduskulude katteks, et hooldamisega saaks alati õigeaegselt tegeleda. Kui on märgata niiskuskahjustusi või esimesi märke majavammist, tuleks kiiresti konsulteerida spetsialistiga, et ära hoida suurem kahju tekkimine. 

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge