4. mail purunes Kuressaares Kalevi tänaval kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur veemagistraaltoru. Seetõttu tekkis oht, et fekaalid satuvad joogivette. Vee-ettevõtja õnnetusest Terviseametit ei teavitanud. Vaid kaks päeva hiljem pöördusid esimesed inimesed kõhuvalu ja -lahtisuse tõttu haiglasse.
Terviseamet andis 9. mail teada, et nakkushaiguste laboris tehtud veeanalüüsid kinnitasid Kuressaare joogivee saastumise Escherichia coli bakteriga. Seetõttu anti Kuressaares elanud inimestele soovitus kraanivett enne joomist või toidutegemist kümme minutit keeta või joogiks hoopis pudelivett kasutada. Edasised analüüsid näitasid, et kuigi tegu ei olnud inimese jaoks kõige toksilisema kolibakteri tüübiga, tekitasid need siiski ebameeldivaid sümptomeid. Kohalik vee-ettevõtja Kuressaare Veevärk tegeles mai alguses agaralt torustikes vee vahetamise ja kloori lisamisega, et vesi taas joogikõlbulikuks saada.
Lisaks öeldi, et isegi kui peatrassis on vesi puhas, võib saastunud vett esineda kinnistute ja kortermajade trassides, kust ohtlik vesi võib inimesteni jõuda. Selleks tuleb kraanid majapidamises lahti keerata ja lasta neil kuni kümme minutit voolata, kuni trassis olev vanem vesi on asendunud täielikult uue ja puhtama trassiveega.
Vee puhastamine võttis Kuressaares aega ligi kaks nädalat, kui viimasena sai korda Pika tänava põhitrass. Selle aja jooksul jõid Kuressaare elanikud vett suurtest avalikest veekanistritest, ostsid vett poest või viimases hädas keetsid seda, mis kraanist tuli. Jah, tegu oli õnnetusega, kus tõsiseid kannatajaid palju polnud, kuid see intsident näitas ilmekalt, et nõuetest ka 2023. aastal pole kõik alati ohutu.
Veereostuse ohud
Sarnaste intsidentide järel nagu juhtus Kuressaares ja ka õnnetuste nagu veeuputus, torm jms puhul tuleb tähele panna, et kraanist tuleva veega pole siis paraku midagi teha. Eksperdid soovitavad vältida saastunud vee tarbimist mitte ainult joomiseks, vaid ka nõudepesuks, hammaste pesemiseks, keha pesemiseks ning toidu ja jää valmistamiseks. Mürgised ained või haigustekitajad on saastunud vees ja kanduvad läbi nende tegevuste inimorganismi.
Vee puhastamine
Vee tarbimisel kuula kohaliku omavalitsuse korraldusi, kes informeerib, kas vee saab läbikeetes joogikõlbulikuks muuta. Kui kolibakteri puhul on see võimalik, siis võib olla juhte, kus vesi on nii saastunud, et ka keetmisest pole kasu. Seetõttu peaks kohalik vee-ettevõtja või omavalitsus leidma ajutise lahenduse, kuidas kohalikud vett saavad, seni, kuni probleem saab lahendatud. Samamoodi nagu tehti ka Kuressaares.
Keedetud vesi ei ole enamasti sama maitsega nagu tavaline kraanivesi. Eksperdid soovitavad sellisel juhul vesi teise anumasse ümber valada ja lasta sel mõned tunnid seista. Teine variant on lisada iga liitri vee kohta näputäis soola, mille järel vesi läbi segada ja lasta sel seista. Nii peaks veele selle tavapärane maitse tagasi tulema.
Teine teine populaarne viis vee puhastamiseks on filterkannu kasutamine ja kaubandusest leiab soodsa hinnaga mitmeid variante. Kuna kannu kasutatakse regulaarselt, tasub see hinna poolest end ära. Tuleb siiski meeles pidada, et filter eemaldab veest vaid suuremad osakesed. Kannudes kasutatavad süsinikfiltrid parandavad küll kraanivee välimust, lõhna ja vahel ka maitset, kuid ainuüksi selle abil pole võimalik parandada vee kvaliteeti ja puhtust. Kuigi parimad filtrid suudavad eemaldada plii ja muud saasteained, siis vett inimesele täiesti ohutuks muuta ei suuda üksi filterkann.
Vett saab puhastada ka kasutades UV-kiirgust. See hävitab vees olevad mikroorganismid, bakterid ja viirused. Kiirgus ei muuda vee keemilist koostist ega kvaliteeti, aga peab arvestama, et UV-kiirgus vett ei filtreeri ja enne selle kasutamist peaks veest sette ja hägususe puhastama. Hägusa vee puhul on kiirguse mõju väiksem.
Destilleerimine on üks efektiivsemaid viise, kuidas vett puhastada ja sellepärast on see ka väga populaarne. Selle meetodiga on veest võimalik hävitada suurem osa bakteritest, nitraadid, plii ja naatriumi. Destilleerimise käigus ei ole võimalik hävitada umbrohumürke ega pestitsiide ja tegelikult võib destilleerimise käigus nende mõju hoopis võimenduda. Lisaks nõuab destilleerimine palju aega ja masina puhastamine on tüütu.
Praegu teadaolevalt on üks parimaid veepuhastamise süsteeme pöördosmoos, mille abil eemaldatakse veest kloori, desinfitseerivate ainete kõrvalsaaduseid, sünteetilisi orgaanilisi kemikaale ja muid aineid, mis mõjutavad vee maitset, lõhna ja kvaliteeti. Pöördosmoosi miinuseks on aga fakt, et selle käigus muudetakse vesi liiga puhtaks, sest protsessi käigus eemaldatakse veest ka kehale kasulikud mineraalained.
Lisaks on seda tehnoloogiat kallis paigaldada ja hooldada. Keskmiselt iga poole aasta tagant peaks spetsialist kontrollima, kas seade ikka töötab nii, nagu peab. Kulude hulka lisanduvad ka hooldamisele kulunud töökulud, filtrid ja uued ventiilid.
Loe ka: Millal on vaja vett puhastada ja milliseid filtreid kasutada?
