Keetmine

Vee keetmine on pikalt olnud üks kõige lihtsamaid viise, kuidas seda puhastada. Ka söögitegemisel kasutatakse kõrgeid temperatuure, et ohtlikest mikroorganismidest lahti saada. Tuleb aga meeles pidada, et vee keetmine ei ole ideaalne lahendus, sest keetmisel vee koostis muutub: kaob osa hapnikust, aga ei kao kõik rauasoolad, kaadmium, elavhõbe ega nitraadid. Seda metoodikat ei ole soovitatav regulaarselt ja pikalt kasutada, sest keetmisel tekib jääkkloor, mis koos orgaaniliste ainetega võib tekitada kantserogeene. Niisiis võib keedetud vee joomine olla kahjulikum kui kraanivee joomine.

Filterkann

See on teine populaarne viis vee puhastamiseks ja kaubandusest leiab soodsa hinnaga filterkanne. Kuna kannu kasutatakse regulaarselt, siis tasub see hinna poolest end ära. Tuleb siiski meeles pidada, et filter eemaldab veest vaid suuremad osakesed. Kannudes kasutatavad süsinikfiltrid parandavad küll kraanivee välimust, lõhna ja vahel ka maitset, kuid ainuüksi selle abil pole võimalik parandada vee kvaliteeti ja puhtust. Kuigi parimad filtrid suudavad eemaldada plii ja muud saasteained, siis vett inimesele täiesti ohutuks muuta ei suuda üksi filterkann.

UV-kiirgus

Moodne viis vee puhastamiseks on UV-kiirguse kasutamine. See hävitab vees olevad mikroorganismid, bakterid ja viirused. Kiirgus ei muuda vee keemilist koostist ega kvaliteeti, aga peab arvestama, et UV-kiirgus vett ei filtreeri ja enne selle kasutamist peaks veest sette ja hägususe puhastama. Hägusa vee puhul on kiirguse mõju väiksem.

Destilleerimine

Destilleerimine on üks efektiivsemaid viise, kuidas vett puhastada ja sellepärast on see ka väga populaarne. Selle meetodiga on veest võimalik hävitada suurem osa bakteritest, nitraadid, plii ja naatriumi. Destilleerimise käigus ei ole võimalik hävitada umbrohumürke ega pestitsiide ja tegelikult võib destilleerimise käigus nende mõju hoopis võimenduda. Lisaks nõuab destilleerimine palju aega ja masina puhastamine on tüütu.

Aktiivsüsi

Tundub kummaline, et millegi nii määrduvaga on võimalik vett puhastada, aga nii see on. Aktiivsütt kasutatakse gaaside ja vedelike puhastamisel nt keemias, meditsiinis, veterinaarias, reoveepuhastuses, ventilatsiooni- ja kliimatehnikas ning sõjanduses (nt gaasimaskides).

Aktiivsöe abil saab eemaldada ebameeldiva lõhna ja maitse, kemikaalid ning hävitada bakterid. Tõhusus oleneb sellest, millist aktiivsütt kasutatakse. Aktiivsöe filtrit peab tihti vahetama ning see ei suuda eemaldada kõiki saasteaineid.

Pöördosmoos

Praegu teadaolevalt on üks parimaid veepuhastamise süsteeme pöördosmoos, mille abil eemaldatakse veest kloori, desinfitseerivate ainete kõrvalsaaduseid, sünteetilisi orgaanilisi kemikaale ja muid aineid, mis mõjutavad vee maitset, lõhna ja kvaliteeti. Pöördosmoosi miinuseks on aga fakt, et selle käigus muudetakse vesi liiga puhtaks, sest protsessi käigus eemaldatakse veest ka kehale kasulikud mineraalained. Lisaks on seda tehnoloogiat kallis paigaldada ja hooldada. Keskmiselt iga poole aasta tagant peaks spetsialist kontrollima, kas seade ikka töötab nii, nagu peab. Kulude hulka lisanduvad ka hooldamisele kulunud töökulud, filtrid ja uued ventiilid.

Loe ka: Millal on vaja vett puhastada ja milliseid filtreid kasutada?