+ Lisa oma töö      

Mida peab teadma enne maja ehitamist?

17. märts 2021 Hange.ee
Tagasi
Maja ehitamine, maja ehitamise etapid, maja projekt

Maja ehitamine on põnev, kuid väljakutsuv ülesanne. Tihtipeale juhtub, et hoolimata põhjalikust ettevalmistusest jäävad mõned aspektid ikkagi kahe silma vahele. Panime Sinu jaoks kokku kõige olulisemad punktid millega tuleks arvestada maja ehitusel.

Kui Sul on sobiv maatükk meeldivas naabruskonnas olemas, siis on mitmed olulised punktid, mida tuleks teada enne maja ehitamist. Ka krundi ostmisel tuleks arvestada näiteks, kui lähedal on veekogu või kas ja millal ehitatakse ümbruskonda teisi maju. Enne krundi ostmist tee taustauuring, milline maatükk vastab Sinu soovidele. Oluline on naabruskond, sideteenused, kaugus lähimatest poodidest, koolidest, Sinu töökohast, jms.

Projekti koostamine:

1. Mõtle hästi läbi enda pere soovid ning vajadused. Kui olete kahekesi, on vajadused kindlasti väiksemad kui suurema pere puhul. Samuti peaks kindlasti maja planeerimisel arvestama ka tulevikuga – kas teil on plaanis perelisa? Kui tihti teil käivad külalised, kes peatuvad kauem, näiteks vanemad? Alates kolmeliikmelisest perekonnast või sagedaste külaliste puhul peaks majas olema juba vähemalt kaks tualetti. Väga hea oleks ettekujutluses läbi käia üks päev oma uues majas, et aru saada, mida sul on vaja ja mida mitte. 

2. Enne maja ehitamise alustamist on sul vaja ehitusluba. Selleks on sul juba vaja eelprojekti, mis vastab Sinu krundi ja piirkonna nõuetele. Nendes küsimustes saavad Sind aidata vastava piirkonna ametnikud ning arhitekt ja ehitusinsener. Ehitusloa sisse käivad ka kõik abi- ning kõrvalhooned. Ilma ehitusloata ei tohi ehitist või selle osa Eesti riigis isegi lammutada.

3. Kindlasti on oluline, et su krundil oleks juba enne ehituse alustamist vee- ja elektriliitumine. Elektrienergia koguse arvestamisel on see mõistlik pigem ümardada suuremaks. Eelprojekt on vaja kooskõlastada omavalitsusega, side-ettevõttega, tarbevee ja kanalisatsiooni teenusepakkujatega. Näiteks elektrileviga liitumine, mis on kaugemal kui 400m krundist on kordades kulukam kui lähemal asuv elektriliitumine. Loe elektritööde kohta lähemalt siit.

4. Väga oluline on, et krundile oleks hea ning mugav ligipääs. Teedevõrgustiku ehitamine või korrastamine on väga kulukas!

5. See võib tunduda kummaline, aga kindlasti on vaja projekti tegemisel arvestada ka ilmakaartega – kui palju paistab Sinu elutuppa või magamistuppa päike? Milline maja osa jääb jahedamaks ehk jääb põhja poole? Eesti kliimas on see väga oluline. Loe lähemalt ehitusprojekti kohta siit.

Maja ehitamine:

1. Vali hea ehitaja! Kindlasti pead tegema taustauuringu ehitaja või ehitusfirma kohta. Lisaks oleksid soovitused ja eelmiste klientide tagasiside väga hea. Kõige odavam hinnapakkumine võib olla küll ahvatlev, kuid võib pikas perspektiivis tähendada veel suuremaid väljaminekuid.

Pole midagi hullemat, kui ebapädev ja vähese kogemusega töövõtja, kes tuleb välja vahetada. Tööde ümbertegemine võib minna kordades kulukamaks, kui kohe leida omale sobiv ning asjalik ehitaja või ehitusettevõte. Kui esmane projekt on käes, siis võta mitu hinnapakkumist. Kindlasti sõlmi ehitajaga võimalikult täpne leping. Kahjuks on liialt levinud juhtumid, kus eeldatavad summad lähevad palju suuremaks kui esialgselt planeeritud.

2. Eelarve– kui koostad kogu maja maksumust, arvesta kindlasti 10%-20% alati juurde ootamatuteks kuludeks. Maja ehitamine ei ole odav lõbu ning arvestatud summad kipuvad pea alati lõhki minema. Isegi näiteks eelnev paberite ajamine – ehitusluba, liitumised, jms maksab juba neljakohalisi numbreid.

3. Milline maja sobib Sulle kõige paremini? Lisaks tavapärasele ehitusele, kus hoone ehitatakse kohapeal algusest lõpuni, saab ehitada ka näiteks moodul- ning elementmaju, mis pannakse osaliselt juba tehases kokku ning tuuakse Sinu krundile. Luksuslikum variant on palkmajad, mis jällegi nõuavad palju rohkem hoolt, et meie kliimas puit püsiks. Praegu on moes ka mini- ja väikemajad, mis eeldavad minimalistlikku eluviisi.

4. Vundament– kas majja tuleb kelder või mitte? Soine pind vajab tugevamat vundamenti kui näiteks rähk- või muldpind. Vundament peab olema põhjalikult läbimõeldud ning valmistatud. Kas soovid ka keldrit? Mitmekorruseline vajab rohkem toestamist kui ühekordne.

5Ehitusmaterjalid – kõik materjalid, sealhulgas ilmastikukaitse, tuuletõke ja muud viimistlusvahendid mida läheb ehituseks vaja – alates karkassist, seintest, soojustusest kuni siseviimistluseni vajab planeerimist ning läbimõtlemist. Tänapäeval on materjalide valik ja võimalused nii suured, et nendes orienteerumiseks on kindlasti vaja spetsialisti abi. On odavamaid ning efektiivsemaid materjale, mis jällegi „hingavad“ vähem. Samuti võid teha oma maja savist, aga kuidas see meie kliimas vastu peab?

Keskkonnateemad, öko- ning loodussõbralikud materjalid on viimastel aastatel muutunud populaarsemaks, kuid nende efektiivsus ning vastupidavus ehk kasutegur on tihtipeale väiksem kui laialt levinud ehitusmaterjalid. Me oleme praegu loodussõbraliku tehnoloogia alguses, seega kipub ökoehitus minema palju kallimaks, kui tavapärased materjalid. Kõige parem on kombineerida ning leida enda jaoks kõige optimaalsemad variandid.

6. Küttesüsteem meie kliimas on maja soojus kõige olulisem. Enamlevinud küttesüsteemid on õhk-vesi soojuspump, maaküte, elektriküte ja ahiküte. Lisaks on vähemlevinud variandid pelletikatlad, õliküte, päikesepaneelid. Palju kasutatakse kombineeritud süsteeme, vastavalt maja suurusele ja vajadustele. Mida suurem maja, seda nõudlikum on küttesüsteem. Enamasti korvab suurem paigalduskulu küttekulud pikemas perspektiivis. Kindlasti peab küttesüsteemi paigaldamisel juba varakult arvestama ka tarbevee soojendamise ning kogusega. Enamike küttesüsteemide pakkumistes on soojavee boilerid juurde lisatud.

7. Soojustus – nagu öeldud, on soojus kõige olulisem. Põhjakliimas on maja soojustus kindlasti koht, kust ei peaks kokku hoidma. See tasub pikas perspektiivis ära ning kvaliteetne ja vastupidav maja soojustus on kõige olulisem, et majas oleks hubane ja mõnus ka 20-30a pärast. Hiljem ebapädevalt paigaldatud või halva kvaliteediga soojustuse väljavahetamine on väga kulukas. Vead soojustuse paigaldamises või isoleerimises võib kaasa tuua vammi ehk majaseene, mis teatud juhtudel tähendab lausa maja surma. Samuti on hallitusel inimese tervist, peamiselt hingamisteid kahjustav mõju.

8. Ventilatsioon – kas aknad on avatavad või mitte? See sõltub täiesti inimese eelistusest. Ka õuest võib tulla saasteaineid, eriti linnakeskkonnas. Seepärast on hakatud eelistama mittelahtikäivaid aknaid ning täielikult ventileeritud maju. Mõned inimesed jällegi tahavad, et nad saaksid aknaid lahti teha, et õuest tulev värske õhk pääseks majja.

9. Abihooned – mida suurem on krunt, seda rohkem hooldust see vajab. Seega peab koos majaga planeerima ka maatüki kujundust ning selleks vajaminevaid abivahendeid, näiteks muruniidukid, lumesahad, jms. Olenevalt ehitise suurusest, peavad ehitusloaga olema kooskõlastatud ka väiksemad abihooned – kuur, garaaž ja isegi suitsuahi! Alla 20 m2 ja suurused ja kuni 5m kõrgused ehitised üldjuhul eraldi ehitusluba ei vaja.

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Sisekujundus:

1. Lülitid ja pistikud – juba enne sisekujundust on vajalik teada, kuhu läheb telekas ning millisel köögipinnal on röster ja kohvimasin. Kuigi tänapäeval saab kasutada pikendusjuhtmeid ning vargapesa, on siiski palju mugavam, kui kõik pistikud on seintes vajalikes kohtades juba olemas. Kui  hästi planeerida, saab ka nii, et mitte ühtegi juhet - näiteks seinal oleva televiisori tagant polegi näha! Samuti peab planeerima alarmisüsteemi ning internetikaableid. Lisaks on väga oluline, et valgustid ja lülitid oleksid loogilistes kohtades mugavalt ja käepäraselt kasutada, enamasti uksest sisse tulles ning vajadusel mitmes kohas.

2. Neutraalsed toonid – tubade planeerimisel võiks kindlasti pigem eelistada neutraalseimaid toone – hallid, valged, beežid. Kirkad värvid võivad tunduda väga ahvatlevad ja võimalus väljendada oma loomingulisust, kuid erksad roosad ning oranžid värvid võivad väga kiiresti hakata häirima. Värvide maailm on lõputu. Neutraalsed toonid seintel ja põrandal annavad rohkem mänguruumi sisustuse ja detailide muutmiseks.

3. Mööbel – suuremate mööbliesemete, näiteks voodid, diivanid ja söögilaud, peaks planeerima juba maja projekti etapis. See annab ülevaate, kuidas paigutada ruumid, aknad, lülitid ja pistikud.

4. Panipaigad - mõnikord unustatakse panipaigad ära, sest kõik muu on justkui olulisem. Kuigi minimalistlik eluviis on üha rohkem moes, peab igas kodus olema ka koht, kuhu saab asju lihtsalt ära panna. Hoolimata püüdlustest, kipub alati igasuguseid kingitusi, pärandusi ja niisama kokkuostetud vidinaid olema liiga palju. Asjadel peab olema oma koht.

5. Avarus – nagu öeldud, kipub elu jooksul asju pidevalt kuhjuma. Samamoodi kuhjub ka mööblit, sest tihtipeale näed poes midagi, mille pead ilmtingimata omale soetama, sest teatud detail sobib ideaalselt olemasoleva diivanipadjaga. Seega võiks juba eelnevalt planeerida tubadesse aga eriti kööki ning elutuppa lisaruumi. Heledad toonid loovad rohkem avarust. Rohkem ruumi ja tühjad pinnad jätavad ka üldiselt puhtama mulje.

Kokkuvõtteks – maja planeerimisel on palju erinevaid aspekte, millega arvestada ja need kõik on olulised. Kindlasti on veel mitmeid punkte, mida me pole välja toonud ja mida tuleks samuti teada ning ette planeerida oma kodu ehitusel. Mida rohkem analüüsid oma vajadusi tulevases kodus, seda vähem on ebameeldivaid üllatusi, kui Sa lõpuks oma majas elad.

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge