Märkimisväärseima mõju küttekulude kontrolli all hoidmiseks annavad kvaliteetsed nõuetekohaselt paigaldatud soojustusmaterjalid ja targalt valitud küttesüsteemid. Kuid on  ka mitmeid nippe, mis aitavad küttekulusid veel paremini kontrolli all hoida. Järgnevalt toomegi välja mõningad lahendused, mille kasutamist tasub kaaluda.

Paigalda igasse ruumi termostaadid

Kui eluruumide kütmiseks kasutatakse radiaator- või põrandakütte lahendust, siis on mõistlik kõikidesse tubadesse paigaldada eraldi termostaadid. Seda põhjusel, et suure tõenäosusega ei ole vaja kõiki ruume  hoida samal temperatuuril. Näiteks vannitoa mugavaks kasutamiseks on vaja tagada tunduvalt kõrgem temperatuur, kui magamistoas.

Lisaks saab tänapäevaste termostaatide abil temperatuuri seadistada vastavalt majaelanike harjumustele. Automaatne süsteem lülitab kütmise madalamale intensiivsusele nendeks perioodideks, kui pererahvast kodus ei viibi, või näiteks öisel ajal, kui ruumi parasjagu ei ole vaja kasutada. 

Manuaalselt seadistatavad termostaadid

Kõige lihtsamad termostaadid on sellised, mille abil saab manuaalselt seadistada temperatuuri, mida soovitakse toas saavutada. Seega, kui ruumide kasutamine hoolega läbi mõelda ja termostaadile sobivad temperatuurid seadistada, on võimalik saavutada arvestatav küttekulude kokkuhoid.

Seinapealseid juhtpaneeliga termostaat on võimalik seadistada hoidema erinev temperatuuri nii ööpäevade ja erinevate nädalapäevade lõikes. Samal ajal ei tunne hästi seadistatud süsteemi puhul eluruumide kasutajad mitte mingit erinevust, kuna edaspidi juhib termostaat temperatuuri automaatselt ning vajalikul ajal on toad meeldivalt soojad.

Nutikad termostaadid

Veel suurema vabaduse ja mugavuse saab saavutada nutikate termostaatide kasutamisega. Lisaks sellele, et neid termostaate saab juhtida otse juhtpaneelilt, on need võimalik ühendada kodusesse WiFi võrku, ning seeläbi kogu kodust küttesüsteemi juhtida mugavalt kasvõi oma mobiiltelefonist. Nii saab toad soojaks täpselt koju jõudmise ajaks, või kui kütmiseks kasutatakse elektrit, on võimalik intensiivsed kütmisperioodid seadistada madalama börsihinnaga aegadele. 

Alanda toa temperatuuri kasvõi kraadi võrra

Sobiv eluruumide temperatuur ei ole kõigile inimestele ühesugune, kuid optimaalne vahemik kuhu see võiks jääda on 20-22° C, magamistubades 18° C. Kui toad on soojemad, siis tasuks proovida temperatuuri langetamist kasvõi kraadi võrra, et tagada parem sisekliima ning hoida kokku energiakuludelt. Arvestama peab, et kui tahetakse end kodus mugavalt tunda, siis vaatamata neile optimaalsetele vahemikele tasub eelkõige arvestada iga indiviidi erinevuste ja isiklike eelistustega.

Kindlasti ei tohi suures kokkuhoiutuhinas minna seda teed, et temperatuur tubades liiga madalale langetada. Madalamatel temperatuuridel tõuseb ruumis õhuniiskus, mis omakorda tekitab võimaluse hallitusseente kasvuks. Kindlasti oleneb see muidugi ka sellest, kui hea ventilatsioon on toas tagatud. Temperatuuri ei maksa kindlasti liiga madalale langetada nendes ruumides, kus elab imik või vanur, kuna külmad olud suurendavad nõrgemal organismil vastuvõtlikkust külmetushaigustele.

Taga parem sooja õhu ringlus

Kui ruumide kütmiseks kasutatakse radiaatoreid, või annab toasooja hoopis toanurgas seisev ahi, siis on meeldiva temperatuuri saavutamisel peamine väljakutse tagada sooja õhu ringlus. Vastasel juhul tekib olukord, kus kütteallika läheduses on sooja üleliiagi, kuid toa teistes osades võib hoopis jahe hakata. Kui tagada toas hea sooja õhu ringlus, siis saab ka ruumi kaugemas osas ennast vähema kütmisega mugavalt tunda.

Samuti tuleb toa kütmisel arvestada asjaoluga, et soe õhk liigub toas ülespoole lae alla. Seega, kui tagada õhuringlus, mis toob sooja õhu tagasi alla, siis ei ole vaja nii palju energiat toa kütmiseks.

Laeventilaator

Lihtne lahendus on panna õhk toas ringlema laeventilaatori abil. Kui lakke on paigaldatud laeventilaator, mis suvisel ajal aitas tubasid n-ö jahutada, siis võib talvel selle seadistada päripäeva liikuma ja seega sooja õhku alla tooma. Ainsaks miinuseks ventilaatorite kasutamisel on nende poolt tekitatav mürafoon. Seega ühe sellise välja valimisel tuleks lisaks energiatarbimise näitajatele vaadata ka nende poolt tekitatava müra taset.

Soojustagastusega sundventilatsioon

Lisaks sellele, et korras ventilatsioonisüsteem tagab hea õhukvaliteedi, on võimalik selle süsteemi abil ka toas olev õhk ringlema panna. See omakorda aitab kokku hoida küttekuludelt. Lisaks ei asu sellise lahenduse puhul ventilatsiooniseade eluruumides, mistõttu ei saa probleemiks ka seadme poolt tekitatav müra.

Puhasta regulaarselt õhksoojuspumba filtreid

Kui tuba köetakse soojaks kasutades õhksoojuspumpa, siis tuleb meeles pidada, et nende filtreid tuleks puhastada iga 2-3 kuu järel. Kui ruum, kus seade asub on väga tolmune, võiks seda teha veelgi sagedamini. Puhastamata filtritega õhksoojuspumbal on väiksem küttevõimsus ja seega kulub toa soojaks kütmiseks rohkem energiat. Samas ei ole filtrite puhastamine keeruline protseduur, nii et selle korrapärane tegemine tasub ennast kindlasti ära.