Kuigi on mugav loota elektri varustuskindluses tootjatele ja vahendajatele, on oluline mõista, et elektri kadumisel kannatab ikkagi see, kes ei ole teinud piisavalt tõhusat ettevalmistust olukorra üle elamiseks. Õiglust saab taga ajada alati hiljem, kuid kui soovid, et kodu oleks sinu kindlus, mis pakub turvalisust ka kõige äärmuslikumatel aegadel, siis kaalu hoolikalt, kuidas suudad seal ilma elektrita hakkama saada.

Millises mastaabis valmis olla?

Esimese küsimusena võib tekkida mõte, millises ulatuses peaksime olema valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Kuigi päästeamet on andnud üldised soovitused, ei pruugi need alati tagada kõikides majapidamistes piisavalt mugavat elukeskkonda.

Üldiselt tasub alati lähtuda sellest, kus kõnealune elamu asub ja kas selles elamus tegeletakse ka majandustegevusega, mis on elektri puudumisest haavatav.  Tiheasustusalal on elektrikatkestused tavaliselt lühiajalised, kuna nende lahendamisele pööratakse esmajärjekorras tähelepanu. Lisaks on teenusepakkujad, nagu toitlustusasutused, sellises piirkonnas enamasti kergesti kättesaadavad, nii et siin võib piisata minimaalsest ettevalmistusest. Samas, kui kauges üksikus talumajapidamises tasub enda ja sageli ka loomade heaolu tagamiseks tunduvalt põhjalikumalt ette valmistuda.  

Joogivesi

Puhta joogivee kättesaadavus on elektri puudumisel ilmselt kõige kriitilisem. Linnaelanikele piisab tavaliselt sellest, kui hoida mõned veekanistrid igaks juhuks varuks, sest isegi pikemate elektrikatkestuste korral tagab kohalik omavalitsus, et joogivesi oleks peatselt saadaval.

Maapiirkondades on õnnelikud need, kelle krundil asub salvkaev, kuna sellest saab vett hõlpsasti kätte ka ilma igasuguse elektri olemasoluta. Siiski tuleb siinkohal mainida, et hiljuti rajatud kaevudel puudub tihti vett üles tõstev vändaga mehhanism, seega selle puudumisel tasub see esimesel võimalusel endale ehitada. Keerulisem on lugu puurkaevudega, mis paraku on teatud piirkondades ka ainsaks variandiks vett saada. Sellisel juhul tuleb kindlasti mõelda kuidas pumbale ise vajadusel elektrit toota ja  paha ei ole ka see, kui igaks juhuks mõned kanistrid vett varuks on.

Toidu säilitamine

Elektri kadumisel tekib paratamatult küsimus, kuidas käituda kergesti rikneva toiduga, mis vajab säilimiseks külmkappi või sügavkülma. Talvel on olukord mõnevõrra lihtsam, kuna sel juhul saab vähemalt eramajades külmkapi sisu viia õue külma. Siiski on mõistlik leida selle tarbeks sobilik suletav mahuti oleks, mis loomadel ja lindudel suletud ning ei lase toidule ligi pääseda. Suvel ei ole sellises olukorras paraku muud lahendust, kui kõik võimalikult kiiresti ära tarbida, või külmkapile ise elektrit toota.

Kui majja on paigaldatud suur sügavkülmik, kus hoitakse olulist toidukogust kogu suve ja sügise vältel, võib mitmepäevane elektrikatkestus tekitada märkimisväärse kahju selle sisu riknemise näol. Sügavkülmikute omanikel on seega soovitatav kaaluda generaatori või akulahenduste loomist, et vältida toidu riknemist mitmepäevase elektrikatkestuse korral. Isegi talvisel katkestusel on Eesti kliimas harva päevi, kus välisõhu temperatuur on samaväärne sügavkülmaga.

Toasoe

Tiheasustusaladel, kus kortermajades kasutatakse elektril toimivaid küttelahendusi, ei pruugi elektrikatkestuse korral enda soojas hoidmiseks olla muud võimalust kui koguda kokku kõik villased riided ja soojad tekid. Ent eramajade ja hajaasustuse elanikel avaneb oluliselt rohkem võimalusi. Minimaalse toasooja tagamiseks piisab juba sellest, kui elamisse on paigaldatud väike kamin, mis isegi ei pea olema soojustsalvestav.

Tänapäevased küttesüsteemid, nagu õhksoojuspumbad ja maasoojuspumbad, sõltuvad oma töös peamiselt elektrist. Seetõttu on oluline kaaluda enda elektritootmise võimekust tagamist või lisada oma koju ka elektrienergiast sõltumatu küttelahendus, nagu kamin või ahi, et tagada ruumis soojus ka elektrikatkestuste ajal.

Valgus

Kuigi valguse tagamine on ilma elektrita üks lihtsamaid ülesandeid, tasub see hoolikalt läbi mõelda. Väikese küünlavaru omamine on väga mõistlik, kuid tuleb arvestada, et nendega ei õnnestu sageli liikuda õues ja ka väikestel lastel on nende kasutamine ilma pideva järelevalveta ohtlik.

Seega varusta oma majapidamine laetud akude ja taskulampidega, mida võiks iga pereliikme kohta leiduda vähemalt üks. Kui vajad suuremat valgust näiteks söögi valmistamise ajal, siis sobivad hästi erinevad matka tarbeks mõeldud valgustid, ka üks korralik õlilamp võib olla siinkohal heaks alternatiiviks. Viimane sobib hästi ka õues kasutamiseks ja annab täidetul valgust küllaltki pikka aega.

Toidu valmistamine

Lisaks sellele, et toitu on vaja säilitada sobival temperatuuril, tuleb läbi mõelda ka see, kuidas seda ilma elektrita valmistada. Õnnelikud on need, kelle elamises on olemas töötav puu- või gaasipliit, samuti on abi, kui väikest kaminat välja valides otsustad pliidiplaadiga variandi kasuks.

Neil, kel eelnimetatu puudub, tasub mõelda matkapriimuse ja gaasiballoni soetamisele, sest mitmeid päevi kuivtoidust toitumine ei pruugi olla parim lahendus, eriti lastega peredes. Generaatori abil on võimalik elektrit pliidi tarbeks ka koha peal toota, kuid sellisel juhul pead arvestama, et sinu tavaliselt tarvitusel olev seade ei pruugi olla omal käel stepslisse ühendatav ja vajad seega elektrikatketusteks eraldi mobiilset pliidiplaati.

Kuidas ise seadmetele elektrivarustus tagada?

Kui vajad hädajuhtumitel elektrit vaid väikeste akuseadmete, nagu näiteks telefon, tahvel- või sülearvuti, siis tõenäoliselt piisab akupanga soetamisest või autolaadijate hankimisest. Samas kui tahad töös hoida energianõudlikke seadmeid, nagu sügavkülm, veepump ja kütteseadmed, siis tasub igal juhul investeerida elektrigeneraatorisse. See võimaldab sul vajadusel olla täielikult sõltumatu elektrisüsteemist.