Koguni 38% vastanutest plaanib kuue kuu jooksul kulutada ehitus- või remonditöödele üle 10 000 euro. Lisaks märkis 17% vastanutest, et plaanib investeerida 1000–3000 eurot ning 11% jääb alla 1000 euro suuruse eelarve juurde. Samas tunnistas 11% vastanutest, et kuigi ehitustööd on plaanis, ei osata majandusliku ebakindluse tõttu veel täpset summat öelda. Tulemused viitavad, et koduga seotud investeeringuid ei lükata massiliselt edasi ka keerulisemas majanduskeskkonnas.
Kui tulemusi tervikuna vaadata, joonistub välja üsna selge pilt – väiksemaid töid tehakse jätkuvalt, kuid märkimisväärne osa inimesi plaanib lähiajal ette võtta suuremaid projekte.
Ehitusturg on langenud, kuid nõudlus pole kadunud
Viimased kolm aastat on olnud ehitusturul heitlikud. Pärast 2021. ja 2022. aasta ehitusbuumi hakkas sektor jahtuma. Statistikaameti andmetel vähenes ehitusmaht 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga ligi 7 protsenti. Languse taga olid nii ehitusmaterjalide kallinemine, kõrged intressimäärad kui ka üldine majanduslik ebakindlus.
Ka 2024. aastat iseloomustas ettevaatlikkus. Nii Statistikaamet kui Eesti Pank on viidanud, et kõrgenenud laenukulud ja aeglasem kinnisvaraturg on vähendanud nii arendajate kui ka eraisikute investeerimisjulgust.
Samas ei ole paljusid ehitus- ja remonditöid võimalik lõputult edasi lükata. Kui katus vajab vahetamist, küttesüsteem uuendamist või fassaad korrastamist, tuleb need tööd varem või hiljem ette võtta. Sageli tähendab tööde edasi lükkamine hoopis suuremaid kulusid tulevikus.
Seda huvitavamad on küsitluse tulemused. Kui ehitussektori üldpilt on olnud pigem tagasihoidlik, siis eraisikute valmisolek kodudesse investeerida näib olevat jätkuvalt tugev. Eriti tähelepanuväärne on see, et suurima osakaalu moodustavad just need vastajad, kes plaanivad kulutada üle 10 000 euro, mis viitab pigem suurematele renoveerimis- ja ehitusprojektidele kui üksikutele parandustöödele.
Kui uue kodu ostmine ei ole jõukohane, investeeritakse rohkem olemasolevasse elamispinda.
Inimesed ei loobu ehitamisest, vaid planeerivad rohkem
Küsitluse järgi jäi nende osakaal, kes ei plaani järgmise kuue kuu jooksul üldse ehitus- või remonditöid teha, üllatavalt väikeseks, kõigest 9% juurde.
Samas ütles 11% vastanutest, et nad ei oska veel täpset eelarvet öelda, sest majanduslik olukord tekitab ebakindlust. See viitab, et paljudel juhtudel ei jäeta töid tegemata, vaid otsuseid kaalutakse varasemast pikemalt.
Hange.ee arendusjuhi Kärt Viltropi sõnul on inimeste käitumine viimastel aastatel muutunud läbimõeldumaks.
„Kui mõned aastad tagasi tehti otsuseid kiiremini, siis nüüd võrreldakse rohkem pakkumisi ja planeeritakse kulutusi pikemalt ette. Vajadus kodu korrastamise või uuendamise järele ei ole kuhugi kadunud, kuid otsuseid tehakse teadlikumalt,“ ütles Viltrop.
Uue kodu asemel parandatakse olemasolevat
Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla kinnisvaraturu olukord. Kõrgemate intressimäärade ja kallinenud kinnisvara tõttu ei ole uue kodu ostmine paljude jaoks enam nii lihtne kui mõned aastad tagasi.
Seetõttu otsitakse alternatiive olemasoleva kodu parendamise näol. Renoveeritakse vannitube, uuendatakse küttesüsteeme, vahetatakse aknaid või parandatakse energiatõhusust.
Viltropi sõnul näeb seda trendi ka ehitustööde tellimisel.
„Kui uue kinnisvara ostmine ei ole hetkel majanduslikult mõistlik või jõukohane, investeeritakse rohkem olemasolevasse elamispinda. Üha sagedamini võetakse ette suuremaid projekte, mis parandavad nii elukvaliteeti kui ka kinnisvara väärtust,“ ütles ta.
Ehitusturgu hoiavad üha enam töös eraisikud
Kui arendusprojektide maht on viimastel aastatel vähenenud, siis aitavad ehitussektorit töös hoida tuhanded väiksemad ja keskmise suurusega remondi- ning renoveerimisprojektid.
Küsitluse tulemused näitavad, et koduga seotud kulutusi nähakse sageli investeeringuna, mitte pelgalt väljaminekuna. Eesmärk ei ole ainult esteetiline uuendus, vaid ka väiksemad energiakulud, parem elukeskkond ja kinnisvara väärtuse säilitamine või tõstmine.
Kuigi majanduslik ebakindlus pigem süveneb, viitavad küsitluse tulemused sellele, et inimesed on valmis oma kodudesse investeerima ka keerulisematel aegadel. Muutunud on pigem viis, kuidas otsuseid tehakse.
