1. Vundament
Alusta vundamendist. Vaata, kas soklis või vundamendis on suuri pragusid, vajumise jälgi või kohti, mida on hiljuti parandatud. Kõik praod ei tähenda konstruktsiooniprobleemi, kuid diagonaalsed ja laienevad praod vajavad spetsialisti hinnangut.
2. Maja vajumine
Vaata maja tervikuna. Kas katusehari on sirge? Kas põrandad kalduvad? Kas uksed ja aknad avanevad normaalselt? Mitme sellise märgi koosesinemine võib viidata konstruktsioonide liikumisele.
3. Niiskus
Vana maja üks kallimaid vaenlasi on vesi. Kontrolli keldrit, soklit, välisseinte alumisi osi ja märgruume. Kopitanud lõhn, laigud, kooruv värv ja pundunud viimistlus võivad viidata pikaajalisele niiskusele.
4. Hallitus
Hallitus võib viidata probleemidele hoone sisekliimas või konstruktsioonides. Selle olemasolu tähendab enamasti, et kusagil on liigne niiskus või ebapiisav ventilatsioon. Hallituse eemaldamisel tuleb välja selgitada ka selle tekkimise põhjus.
5. Katus
Küsi, millal katusekate paigaldati. Vaata katusekatte seisukorda, läbiviike, neelukohti, korstna ümbrust ja vihmaveesüsteemi. Pööningul otsi veeplekke ja niiskuskahjustusi.
6. Katusekonstruktsioon
Katusekate võib olla uus, kuid selle all olev konstruktsioon vana. Pööningul tasub kontrollida sarikaid ja talasid: kas esineb mädanikku, niiskust, putukakahjustusi või konstruktsioonide läbivajumist.
7. Vihmavee ärajuhtimine
Vaata, kuhu juhitakse katuselt tulev vesi. Kui vihmavesi jookseb otse vundamendi kõrvale, võib see põhjustada niiskusprobleeme nii soklis kui ka keldris.
8. Fassaad
Praod, lahtine krohv ja mädanenud puitvooder võivad olla nähtavad probleemid, kuid oluline on ka see, mis asub fassaadi taga. Küsi, kas ja kuidas on seinu soojustatud ning millal tööd tehti.
Loe ka: Vana maja renoveerimine – millest alustada?
9. Aknad ja uksed
Kontrolli, kas aknad ja uksed sulguvad korralikult ning kas nende ümbruses esineb niiskust. Vanade akende väljavahetamine on prognoositav kulu, kuid akna ümbruse konstruktsioonikahjustus võib olla märksa suurem probleem.
10. Soojustus
„Maja on soojustatud“ ei ütle veel kuigi palju. Uuri, millal, millise materjaliga ja kui paksult seda tehti. Eriti oluline on teada, kuidas on soojustatud katus või pööning.
11. Ventilatsioon
Uued aknad ja lisasoojustus muudavad maja õhupidavamaks. Kui ventilatsiooni pole samal ajal parandatud, võivad järgneda kõrge õhuniiskus, kondensatsioon ja hallitus.
12. Elektrisüsteem
Vanades majades võib endiselt leiduda aastakümnete vanuseid juhtmeid ja ebapiisavat elektrikilpi. Uuri, millal elektrisüsteemi viimati uuendati ja kas tööde kohta on olemas dokumentatsioon. Vajaduse korral lase elektripaigaldise seisukorda hinnata spetsialistil.
13. Vee- ja kanalisatsioonitorud
Küsi torustiku vanust ja materjali. Eriti tähelepanelik tasub olla juhul, kui osa torustikust on uuendatud, kuid vanad torud on jäänud seinte või põrandate sisse.
14. Küttesüsteem
Kontrolli katla, ahjude, soojuspumba, radiaatorite ja torustiku seisukorda. Küsi viimaste aastate energiakulu – see annab maja tegelikust seisukorrast sageli rohkem infot kui müügikuulutuse energiatõhususe kirjeldus. Arvestada tuleb ka varasemate elanike tarbimisharjumustega.
15. Korsten ja küttekolded
Ahju või kamina olemasolu ei tähenda automaatselt, et seda võib ohutult kasutada. Küsi viimast korstnapühkija akti või muud asjakohast hooldusdokumentatsiooni ning kontrolli korstna ja küttekollete seisukorda.
16. Põrandad
Kõnni läbi kõik ruumid. Kriuksumine pole tingimata ohtlik, kuid vetruv, vajunud või pehme põrand võib viidata probleemidele põrandakonstruktsioonis.
17. Kelder ja pööning
Ära piirdu eluruumidega. Just keldris ja pööningul on sageli kõige paremini näha maja tegelik seisukord: niiskus, lekked, hallitus ja konstruktsioonide varasemad parandused.
18. Ümberehitused
Kontrolli, kas tegelik ruumilahendus vastab ehitisregistri andmetele ja olemasolevatele projektidele. Eriti oluline on see juhul, kui eemaldatud on seinu, ehitatud välja pööning või muudetud küttesüsteemi ja märgruume. Samuti tasub kontrollida vajalike lubade ja muude dokumentide olemasolu.
Sind võib veel huvitada: Millised dokumendid vajavad kodu ostmisel tähelepanu?
19. Krunt
Maja seisukorda mõjutab ka seda ümbritsev maa. Vaata, kas maapind langeb majast eemale või maja poole, kas krundile koguneb vett ning millises seisus on drenaaž.
20. Remondi tegelik eelarve
Lõpuks pane kõik leitud tööd rahasse. Erista tööd, mis tuleb teha kohe, neist, mida saab lükata paari aasta peale. Lisa eelarvesse ka reserv ootamatute kulude katmiseks. Vana maja renoveerimisel võib konstruktsioonide avamisel selguda probleeme, mida ostueelsel vaatlusel näha polnud.
Loe ka: 8 peamist viga, mida tehakse vana maja renoveerimisel
Ära osta ainult seda, mida silmaga näed
Vana maja puhul on lihtne armuda verandasse, kõrgetesse lagedesse või suurde aeda. Ostueelne kontroll peab olema emotsioonidest võimalikult sõltumatu. Eriti ettevaatlik tasub olla värskelt remonditud vana majaga: uus põrand ja värvitud sein võivad muuta kodu atraktiivseks, kuid ei ütle midagi vundamendi, katuse või torustiku seisukorra kohta.
Kui maja juures tekib kahtlusi, tasub enne ostu kaasata ehitusspetsialist ning küsida probleemsete tööde kohta hinnapakkumisi. Hange.ee kaudu saab leida eri valdkondade spetsialiste ja saada parema ettekujutuse sellest, kui palju kavandatavad tööd tegelikult maksma võivad minna.