Korteriomaniku kohustused
Suitsuandur - Igas korteris peab olema vähemalt üks suitsuandur, kuid sõltuvalt korteri suurusest ja ehituslikest eripäradest võib olla mõistlik paigaldada rohkem suitsuandureid. See on lihtne ja odav abinõu, mis annab märku mitte ainult korteriomanikule endale, vaid ka teistele majaelanikele tulekahju korral, kui keegi kodus ei viibi.
Vingugaasiandur - Kui korteris kasutatakse gaasiboilerit või tahkekütust põletavat küttekeha, on hädavajalik paigaldada vingugaasiandur. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, mistõttu ilma andurita leket avastada ei ole võimalik. Vingugaasi lekked on põhjustanud paljudes korterelamutes mürgistusjuhtumeid.
Korteriuks - Võimalusel, näiteks korteriukse välja vahetamisel tasub paigalda tuletõkkeuks, mis takistab nii tule levikut korterist välja, kui ka vastupidises suunas. Ukse paigaldamisel on oluline jälgida, et see avaneks väljapoole ja ei takistaks avatult naaberkorterist väljumist ning häiriks võimalikult vähe koridoris liikumist. Kindlasti võiks turvaline uks olla selline, mis on seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral oleks võimalik kiiresti evakueeruda.
Tahkekütte allikas - Kui korterit köetakse tahkekütteallikaga, on oluline, et korteriomanik hoiaks selle korras. Igal korteril peab olema eraldi suitsulõõr, mille jaoks ei tohi mingil juhul kasutada ventilatsioonikanalit. Lõõril peab olema tahma välja võtmise võimalus ja seda ava ei tohi viimistlusmaterjalidega katta. Viimistlusmaterjalide valikul tuleb arvestada nende tuleohutust. Loomulikult tuleb korteriomanikul kütmiseks kasutada ainult selleks mõeldud tahkekütust jaahju vm küttekeha ümber tuleb rajada tuleohutustsoon.
Elekter - Korteriomanik peab hoidma korras enda eluruumides olevad elektriühendused. Kaabli- või stepsli kahjustuste korral tuleb need ohutult parandada.
Tuleohtlikud tegevused -Korterielanik peaks vältima suitsetamist eluruumides ja küünalde põletamisel ei tohiks neid kunagi jätta järelvalveta. Lisaks tuleks vältida tulega töötamist korteris.
Korteriühistu kohustused
Küttesüsteemid ja gaasiseadmed - Kui korteriühistul on ühine küttesüsteem või gaasiseade, siis vastutab selle korrashoiu ja hoolduse eest korteriühistu. Kui korterid kasutavad eraldiseisvaid tahkekütusel töötavaid kütteallikaid, siis peab korteriühistu vähemalt korra aastas tellima sertifitseeritud korstnapühkija, kes kokkuleppel korteriomanikega puhastab lisaks korstnale ka kõik eluruumides paiknevad küttekehad ja lõõrid.
Tuleohutuspaigaldised - Kui korterelamusse on paigaldatud tehnosüsteeme või -seadmeid, mis peavad takistama tule levikut nagu näiteks piksevarras, tulekustuti, automaatne tulekustutussüsteem jne, siis vastutab nende hoolduse ja korrashoiu eest korteriühistu.
Elektripaigaldiste audit - Kaasomandis olevatel pindadel tuleks regulaarselt läbi viia elektripaigaldiste audit, et veenduda nende turvalises toimimises. Elektripaigaldiste auditi tellimine sõltub paigaldiste tüübist ja vanusest ning seda tuleks korraldada korteriühistu poolt.
Nõuded evakuatsiooniteedele
Igas korterelamus peab olema läbi mõeldud, kuidas tagada majast põlengu korral võimalikult lihtne ja ohutu evakueerimine. Kuigi mõned nõuded on kõigile korterelamutele ühised, on suuremate hoonete puhul vaja järgida ka mõningaid erinõudeid.
Hoia evakuatsiooniteed puhtana - Kõige lihtsam reegel, mida tuleb korterelamutes järgida. See tähendab, et trepikojas, ei hoiustata liikumisteel esemeid ja uste vahetusse lähedusse ei pargita kärusid, rattaid ning teisi liikumisvahendeid.
Välisuks on peamine evakuatsiooniväljapääs ja peab olema vähemalt trepikäigu laiune, vähemalt 2,1 m kõrge. Kui majas elab üle 30 inimese, siis peab see kindlasti avanema väljapoole.
Lisaväljapääs kõrgemal: Kui hoonel on mitu korrust, siis peab ka kõrgematel korrustel olema lisaväljapääs, et esimese korruse põlengu korral oleks võimalik majast evakueeruda. Selleks on mõistlik paigaldada väline tuletõrjeredel, või tagada avatavate akende näol hädaväljapääsu võimalus. Viimase puhul tuleb arvestada, et akna mõõdud oleksid piisavalt suured, et kõik majaelanikud sealt välja mahuksid.
Kergestisüttivad materjalid
Keldris tuleb jälgida, et seal ei hoitaks suures koguses kergesti süttivaid materjale ja kemikaale, nagu näiteks bensiini. Keldrit tuleb käsitleda tuletõkketsoonina, seega on oluline tagada selle piisav ventilatsioon ning tulekustutusvahendite kättesaadavus.
Puuriit ja prügikast peavad asuma majast ohutus kauguses, milleks on minimaalselt neli meetrit süttiva voodriga majadest ning kõikide hoonete akendest ja ustest.
Grillimisel tuleb meeles pidada, et seda tuleks teha vähemalt kahe meetri kaugusel majaseinast, kuid sama tähtis on hoida piisavat kaugust ka kõigist teistest kergesti süttivatest objektidest õues. Näiteks ei tohiks grillida liiga lähedal puuriidale või kõrvalhoonele. Meeles tuleb ka pidada, et kui on soov rõdul grillida, tuleb see kortermajades kooskõlastada korteriühistuga. Kui korteriühistu pole keelanud rõdudel grillimist, võib kasutada gaasi- ja elektrigrille, mis on disainitud rõdudel või terrassidel kasutamiseks ning millel on tootja luba.
Tuletõrje ligipääs
Isegi kui kõik tuleohutusnõuded on täidetud, ei tohi unustada, et tuletõrjele peab olema tagatud juurdepääs hoonele õnnetusjuhtumi korral. Selleks tuleb eelkõige mõelda autode parkimisele ja muude esemete hoiustamisele nii, et need ei takistaks juurdepääsu hoonetele, hädaolukorra väljapääsule ja veevarustuskohale. Kui korterelamu ümber on aed, tuleb tagada värava avamine vähemalt 4 meetri laiuses ning juurdepääsuteede laiuseks peaks olema vähemalt 3,5 meetrit. Vastasel juhul ei pruugi tuletõrjeauto saada piisavalt lähedale hoonele.
