Komposteerimise põhimõtted
Hea kompost algab õigest kohast ja anumast. Aias võib kasutada lahtist kompostikasti, kinnist kompostrit või kiirkompostrit. Lahtine kast sobib hästi lehtede, okste, muru ja aiaprahi jaoks. Toidujäätmete jaoks on parem kinnine komposter, sest see aitab hoida eemal närilisi ja linde ning vähendab lõhna. Kortermajas või väiksema hooviga kodus võib kasutada ka köögikompostrit või bokashi-süsteemi, kus biojäätmeid fermenteeritakse õhukindlas ämbris.
Kompostimise põhimõte on lihtne: vaja on tasakaalu lämmastikurikka ja süsinikurikka materjali vahel. Lämmastikurikkad ehk niinimetatud rohelised materjalid on näiteks köögiviljakoored, puuviljajäägid, kohvipaks, teepuru, värske muru ja närtsinud taimed. Süsinikurikkad ehk pruunid materjalid on kuivad lehed, oksapuru, põhk, munakarbid, majapidamispaber, saepuru ja papp. Kui kompostis on liiga palju märga köögijääki või värsket muru, muutub see õhuvaeseks ja võib hakata haisema. Kui lisada vahele kuivi lehti, hakkepuitu või rebitud pappi, muutub segu õhulisemaks ja lagunemine kulgeb paremini.
Komposti ei sobi panna liha, kala, rasva, piimatooteid, kastmeid ega õliseid toidujääke, sest need võivad hakata haisema ja meelitada närilisi. Samuti tasub vältida haigustunnustega taimi, umbrohtu koos seemnetega, lemmikloomade väljaheiteid, värvitud või lakitud puitu ning tuhka suurtes kogustes. Väikestes kogustes võib puutuhk olla aias kasulik, kuid kompostis muudab see segu liiga aluseliseks, kui seda lisada palju.
Kõige sagedasem kompostimise viga on niiskuse ja õhu vale tasakaal. Kompost peaks olema niiske nagu välja pigistatud käsn, mitte läbimärg ega tolmkuiv. Kui kompost haiseb, on selles tavaliselt liiga vähe õhku või liiga palju märga materjali. Lahendus on lisada kuiva leheprahti, oksapuru või pappi ning komposti läbi segada. Kui kompost laguneb aeglaselt, võib põhjuseks olla liigne kuivus või liiga suurte tükkidena lisatud materjal. Sellisel juhul aitab kastmine ja jäätmete väiksemaks tükeldamine.
Komposti segamine kiirendab protsessi. Aiaprahi kompostis piisab, kui seda aeg-ajalt hargi või labidaga õhutada. Kiirkompostris toimub lagunemine kiiremini, kui materjal on mitmekesine, piisavalt niiske ja soe. Soojal aastaajal võib kompost valmida mõne kuuga, jahedamal ajal võtab lagunemine oluliselt kauem aega. Valmis kompost on tume, sõmer ja mullalõhnaline. Kui selles on veel äratuntavaid oksatükke või jäätmeid, võib need sõeluda ja järgmisesse kompostiringi tagasi panna.
Hea kompost ei haise – see vajab lihtsalt õiget tasakaalu niiskuse, õhu ja materjalide vahel.
Erilahendused ja hinnad
Erilahendustest on üks populaarsemaid kiirkomposter. See on suletud ja sageli soojustatud anum, mis sobib ideaalselt perele, kes soovib biojäätmeid aastaringselt kompostida. Kui lihtsamad plastist aiakompostrid maksavad ligikaudu 30–80 eurot ja suuremad moodulkompostrid 80–300 eurot, siis soojustatud kiirkompostrid maksavad enamasti 350–550 eurot.
Bokashi sobib hästi korterisse või väikesele krundile. Tegemist ei ole klassikalise kompostimisega, vaid biojäätmete hapendamisega õhukindlas ämbris spetsiaalse bokashi-kliiga. Hiljem tuleb mass kaevata mulda või viia järelkompostimisse. Bokashi-komplektid maksavad üldjuhul 50–100 eurot, lisaks tuleb aeg-ajalt osta kliisid, mille hind jääb tavaliselt 10–20 euro kanti.
Vermikompost ehk ussikompost on lahendus, kus biojäätmeid lagundavad kompostiussid. See sobib väiksemaks sisekompostriks ja annab väärtuslikku huumust, kuid vajab stabiilset temperatuuri ja niiskust. Väiksemad ussikompostrid algavad umbes 30–40 eurost, suuremad kodused lahendused maksavad ligikaudu 120–170 eurot. Lisaks tuleb arvestada kompostiusside hinnaga.
Komposteerimine tasub läbi mõelda osana kodusest jäätmete sorteerimisest. Köögis võiks olla eraldi biojäätmete anum, kuhu tekkinud jäätmeid koguda. Õues võiks olla kompostri kõrval kuivmaterjali varu: lehed, hakkepuit, saepuru või papp. Iga märja köögijäätmete kihi peale tasub lisada peotäis kuiva materjali. Nii püsib kompost õhuline ja lõhnatu.
Oluline on mõista põhimõtet: biojäätmed ei ole prügi, vaid tooraine. Kui anda neile õige niiskus, õhk ja aeg, muutuvad need mullaks, mis parandab peenraid, toidab taimi ja vähendab vajadust poest ostetud kasvumulla järele.
