Millega on kohupiimavärvi puhul tegu?

Kaseiin- ehk rahvakeeli tuntud ka kui kohupiimavärv on ökoloogiline ja traditsiooniline värvisegu. Olemuselt liigitub ta tänu kaseiinile liimvärvide hulka. Et värv saadakse kooritud piima ja leelise reageerimisel, kutsutakse seda ka piimavärviks. Kui kaseiini segada lubjaga, tekib kohupiimjas liimaine. Lisaks hõlmab see endas sideaineid (kriidipulber ja vesi) ning pigmendina ka värvainet. Viimane võiks olla looduslik, et hoida kohupiimavärvi sünteetiliste lahuste ja lisandite vabana.

Peale lubjapõhise kohupiimavärvi valmistamise meetodi on võimalik kaseiini segada ka booraksiga. See pigmentvärviga sidumise viis on lihtsam ja enim kasutatud just kunstnike poolt.

Ajalugu

Juba aastatuhandeid tagasi leidis kaseiinvärv tollaste eluruumide seintel koopamaalingutena kasutust. Siis kasutati peale piima sideainena veel ka loomarasva, mulda ja verd, mistõttu omandas värv punakaspruuni tonaalsuse. Lisaks värvi andmisele sai kaseiinvärvist ka pinna kaitsja. Võib öelda, et tänapäevase kohupiimavärviga kõige enam sarnanev kaseiinvärv baseerus eeskätt piimal. Nõnda oli lugu ka Eestis, kuni jõuti valmis kohupiima retsepti kaasamiseni.

Kohupiimavärvi omadused

• Reageerib emulgaatorina - kaseiin kui liimaine töötab pigmentide sidujana. Lisaks on ta ka kui emulgaator, mis aitab näiteks õlil ja veel seguneda.
• Kuivab kiirelt - värvikiht muutub tolmukuivaks umbes kaheksa tunniga ja täielikuks kivistumiseks kulub ööpäev. 
• Võimalik lihtsalt restaureerida ja korduvalt üle värvida - kui värv peaks hakkama maha kuluma, siis on pindade värskendamine lihtne. Vanemad värvipinnad tasub tolmust vabanemiseks harjaga üle võõbata ja seejärel saab uue värvikihi peale kanda.
• Hingab ja tagab tervisliku sisekliima - kohupiimavärv laseb endast veeauru läbi. Teisisõnu ei tekita kohupiimavärv erinevalt sünteetilistest aineühenditest sellist kasvuhooneefekti, mis ei lase õhku läbi. See tagab tuppa meeldiva ja tervisliku sisekliima, mis on hädavajalik just allergikutele.
• Õigetes tingimustes muutub üha vastupidavamaks - ajaloolised säilmed tõestavad, et kohupiimavärv võib osutuda kauakestvaks. Sellele aitab kaasa ka asjaolu, et aja möödudes kasvab kaseiinvärvi pigmentide vastupidavus niiskuse suhtes ja seeläbi ka värvi veekindlus.
• Keskkonnasõbralik - et värvisegu on kohalike ainete saadus, ei kulu selle tootmiseks ega transpordiks palju ressursse. Vastupidi, selle saab lausa ise kodus kokku segada. Lisaks laguneb kaseiinvärv ka ökoloogilisel viisil, jättes maha pea olematu ökoloogilise jalajälje.
• Kuivanud kaseiinvärv jääb matt - pärast värvi seinale kandmist on see esialgu läikiv, kuivades muutub aga sametiseks matiks. Kui on soov läikiva viimistluse järele, võib pinna läikima poleerida. Teine variant on pind lakikihiga üle käia. See jätab rohkem õlimaali mulje. Olgu viimistlus matt või läikiv, igal juhul jääb värv õrnalt ja kaunilt valgust peegeldama.
• Lai värviampluaa - kohupiimavärvidest rääkides võivad eeskätt meenuda pastelsed ja heledamad tonaalsused, ent eri pigmentidega mängides on võimalik saavutada ka erksamaid ja tumedamaid tulemusi.
• Võimaldab eri pinnatöötlusi ja kunstilist vabadust - kaseiinvärv sulandub hõlpsasti ja seega jätab teiste veepõhiste värvidega võrreldes rohkem õlimaalile sarnase mulje. Lisaks on võimalik kaseiinvärvi viimistleda peitsimise, vanutamise või lasuurimise tehnikaga. Ka ainult pintslit tarvitades jääb maha naturaalne käsitööpitser.
• Taskukohane - kohupiimavärv on teiste seinavärvidega võrreldes oluliselt soodsam. Seda kulub pinnakatteks vähe: ühe liitri värviga saab katta sõltuvalt aluspinna materjalist ja siledusest 10–20 ruutmeetrit.

Millistesse tingimustesse kohupiimavärv sobib?

Kohupiimavärvi kõige meelepärasemaks keskkonnaks on kuiv ja hästi õhutatud siseruum ning selle seina- ja laepinnad. Kaseiinvärv ei talu hästi otsese veega kokkupuudet ja pole seega pesemiskindel. Siiski on see liimvärviga võrreldes vastupidavam temperatuuri kõikumisele ja niiskusele. Kaseiinvärv talub ka niiske lapiga puhastamist. Pidev kõrge niiskustase võib kohupiimavärvi hallitama ajada. Kui eelistate selle värviga katta ka välisruume, siis valige kaseiin-emulsioonvärvid. Loe ka: Värvidega kodu värskendamine - kas teha ise või kutsuda maaler?

Millistele pindadele peale kanda?

Kohupiimavärv sobib jäigale õlivabale aluspinnale, milleks võib olla kivi, betoon, krohv, kartong, papp, pabertapeet või kipsplaat. Paindumatu aluspind, millele värvi kanda, peaks olema pahteldatud ja krohvitud. Kui lisada linaõlist värnitsat, siis sobib kohupiimavärv hästi ka puidu katmiseks. Puidu ja ka päevi näinud dispersioonvärviga kaetud pindade puhul aitab safloorõli. Lisaks võib segu kanda ka mööblile.

Et kohupiimavärv ei mõjuta savi- ega lubikrohvi niiskuse reguleerimise võimet, siis istub see eriti hästi just naturaalsetele aluskrohvidele, millel kaseiin osutub ka vastupidavamaks.

Kaseiinvärvi ei tasu kanda tapeediliimi, liimvärvi ja määriva lubivärviga kaetud alusele. Materjalidest on välistatud pehmed pinnad, nagu lõuend, kangas ja paber.

Loe ka: Kohupiimavärv seinal: I osa

Kokkuvõte

Kuigi kaseiinvärvi retsept on ajaloos veidi muutunud, ulatuvad selle juured eelajaloolisse perioodi, mis ühtlasi kõneleb ka värvi vastupidavusest. Kuigi tänapäevane kohupiimavärv vannituppa ei sobi, võib see sobida kööki juhul, kui seal on tagatud kvaliteetne ventilatsioon. Tegu on ühe inim- ja keskkonnasõbralikuma värviseguga, mille positiivsete omaduste loetelu on pikk.